Puutetundlikud ekraanid on nüüdseks juba küllaltki tavapärane nähtus. Näiteks mobiiltelefonide turul. Fotoaparaatide seas aga veel mitte nii väga. Minu kätte on puutetundliku ekraaniga aparaate varemgi sattunud aga üldiselt jätsid need pigem praktilise asemel mängukannide mulje. Kui ma võtsin kätte viimase Canoni puutetundliku ekraaniga kompaktkaamera, tabas mind aga üllatus. Jagan muljeid antud mudelist nüüd ka siin ülevaates.

Canon Digital IXUS 210 IS

Võrreldes eelkäijaga, mille kasutajaliides kombineeris puutetundliku ekraani ja nupud, on seekord aparaadi tagaküljel ainult üks suur puutetundlik ekraan. Säilinud on ülemisel küljel vaid režiimi valiku nupp (video, režiimid, automaatne), on/off nupp, piltide vaatamise nupp ja pildistamise nupp (päästik) koos suuminupuga.

Megapikslite arv on kasvanud 12,1 pealt 14,1-ni ning LCD ekraan kasvanud vana 3 tollisest uue mudeli 3,5 tollini. Suurem on ka punktide arv (vana 230 tuhat, uus 460 tuhat). Optiline suum on 5x (24-120 mm ,35mm ekvivalendina; valgusjõud vastavalt f2,8-f5,9). Loomulikult on olemas ka korralik optiline pildistabilisaator, nagu viitab ka nimes “IS”. Samaks on jäänud DiG!C 4 protsessor ja HD-video (720p).

Uus mudel on ka pisut raskem (160 g vs 130 g ilma mälukaardi ja akuta) ning CIPA standardtesti järgi saab vähem teha ka ühe laadimisega pilte (220 vs 240 võtet). Andmekandjatest toetab kaamera ka uuemat SDXC mälukaarti. 4 GB Silicon Poweri SDHC Class 6 kaardile lubas IXUS 210 IS salvestada 1062 täisresolutsiooniga pilti.

[nggallery id=84]

Tehnilistest andmetest olulisem on kindlasti aparaadi kasutusmugavus, mis kohe kindlasti oskab juba puutetundliku ekraani võimalusi ära kasutada. Arenemisruumi on veel kindlasti, aga kasutamine on loomulik ja lihtne. Peale mõningast näppimist on justkui kohatu mõnda nn tavalist aparaati kätte võtta. Esimese hooga otsivad sõrmed ikka tuge ekraanilt…

Kuna sõnadega on raske edasi anda puutetundliku ekraani võimalusi, tegin väikese video:

Teeme pilti

Seda kaamerat iseloomustab kõige paremini vast see, et sellega harjub tohutult kiiresti ära ja kasutamine ei nõua väga suurt õppimist ja katsetamist. Kõik on justkui käe sees. Näpuga otse silmaga nähtavaid ikoone on ikka hoopis teine asi taga ajada kui hakata endale selgeks tegema mis nupuga nüüd midagi teha saab. Ning kui see näpuga ekraanil asjade taga ajamine veel ka väga sujuv ja meeldiv on, siis peagi justkui ei tahagi enam midagi nuppudega fotoaparaatidest kuulda. Kindlasti on antud kaamera puhul plussiks ka see, et pilt on ilus ja terav. Ekraan ja selle resolutsioon on ju mõnusalt suured.

Teine asi on jällegi piltide sirvimine, mis on ka väga mõnusaks tehtud. Järgmist-eelmist pilti saab ka kolmel erineval moel: vajutades pildi serva jäävale mustale alale (ilmub nool jm graafika), õrnalt sõrmega kaamera otstele patsutades (seda kasutasin lõpuks enim) ja sõrmega üle ekraani vedades. Viimane on muidugi efektseim aga mitte kiireim kuna sujuvalt piltide edasi liigutamise graafika võtab kaameralt pisut rohkem mõtlemist ning ette saabunud uus pilt läheb teravaks pärast hetkelist pausi.

Eriti meeldis mulle lemmikute määramine ning nendeni kiirelt “hüppamine”. Seda saab siis teha vaadatava pildi puhul ekraanil ülespoole liikumise ning siis vastavalt vasakule (määra/eemalda lemmik) või paremale (järgmine lemmik) suundumisega. Sõrmega allapoole vedades avanes edasi vasakul kustutamine ja paremal slideshow. Kuigi see sõrmega üles-alla vedamine eelpool kirjeldatud funktsioonidele ligi pääsemiseks lõppes nii mõnelgi korral ekraanil oleva pildi liigutamisega (käivitus üle ekraani sõrmega vedades eelmise-järgmise pildi vaatamise funktsioon). Aga eks harjutamine teeb meistriks ning küllap ka tootja seda värki tulevikus veidi timmib.

Funktsioone jm asju on tore näpuga ekraanilt taga ajada aga mis eraldi puutetundliku ekraani läbi plusspunkte korjab, on igasuguste pisikeste seadete sättimine (välklamp, särikompensatsioon jne). Muidugi ühe kerge miinusena tooks välja selle, et kuna kaamera ekraan on üsna suur ja lai ning käes peaks kaamera istuma horisontaalselt (mingi osa ajast vähemalt), oleks hea tarvitada toimetamiseks kahte kätt. Muidugi on võimalik pisemaid ikoone vastavalt vajadusele ringi tõsta, mis eelkirjeldatud probleemi kasvamise korral pisut leevendust võiks pakkuda.

Plussid ja miinused

+ Puutetundlik ekraan
+ Suur ekraan
+ Kõrgema resolutsiooniga ekraan
+ Hea pildikvaliteet
+ Lihtne ja loogiline kasutada
+ Toimib hästi ja sujuvalt
+ Korralik optiline pildistabilisaator
+ Väga lai objektiivi nurk (24 mm)

– Ekraan määrdub üsna ruttu
– Mõned väiksemad kiiksud veel esinevad (midagi väga häirivat siiski pole)
– Kallis
– Ainult üht kätt kasutades on üldjuhul keeruline hakkama saada

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on tegemist aparaadiga, millega harjub tohutult kiiresti ära. Mul oli paralleelselt käes mitu Canoni uut kompaktkaamerat ning IXUS 210 IS oli kahtlemata lemmikuim. Peale mõningast näppimist võtsin kätte teise mudeli ning esimese hooga jäid sõrmed abitult ekraanilt tuge otsima – puutetundlik lähenemine tundub nii loomulik. Kahjuks pole tegemist just odavaima aparaadiga. Maksab IXUS 210 IS pea sama palju kui tehniliselt keerukam-võimekam PowerShot SX210 IS. Ent kel pole tarvis säärast võimekust ning eelarve ostul ei piira siis soovitan seda kaamerat väga.  Touchscreen küll maksab siinkohal kaameras kalli hinna kuid on seda väärt.

• Canon Digital Ixus 210 IS kuldne Photopointis: 5499.-
  
• Canon Digital Ixus 210 IS must Photopointis: 5499.-
  
• Canon Digital Ixus 210 IS roosa Photopointis: 5499.-
  

Samal ajal oli testimises kolm Canoni kompaktkaamerat. Vaata ka IXUS 130 IS ja PowerShot SX210 IS ülevaateid.