Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 20. juuni 2013

Rulli end üles

Üles

7 Kommentaarid

Inspiron Mini 1012 sülearvuti – Dell jõudis järele

Kui Delli esimesed netbookid ei olnud just eriti huvitavad, siis nüüd on asjad muutunud. Dell Mini 10 kolmas tulemine – Dell Inspiron Mini 1012 – on sama kerge ning samades proportsioonides kui senised mugavuse liidrid (Lenovo S10, Acer Aspire One, Asus Seashell).

Protsessor

Dell Mini 1012 sisaldab uue põlvkonna Inteli Atom protsessorit N450. N450 pole sageduselt midagi erilist – Atom N280′ga sama 1,66 GHz sagedusega kivi, kuid sisaldab endas lisaks keskprotsessorile ka mälukontrollerit ja graafikat ning toetab Hyperthreadingut.

Plussiks selle juures on väike voolutarve, sest eelmise seeria Atom N270 ja N280 käisid käsikäes küllalt voolu raiskava kiibistikuga emaplaadiga. Nüüd on kiibistik väga “õhuke” – teha pole talle suurt miskit jäänud ja seega pole tal ka võimalust voolu kulutada. Protsessori N450 voolutarve on veidi tõusnud, kuid see on võrreldes kiibistiku tarbe langusega köömes.

Dell väljast

Väline disain erineb veidi pisisülearvutite keskmisest. Jämedate hingede asemel on küllalt õhukesed lihtsad hinged, kuid nende taha jääb veidi ruumi näppudele. Kui mitmetel netbookidel on hingede vahel aku, millest on mugav (kuid mitte päris ohutu) masinaid kinni hoida, siis Dell jätab ruumi hoopis hingede ja masina tagumise serva vahele. See pole ainult aku – see on ka tükk masinat ennast, mis on mõnevõrra tugevam kui akut pidi arvuti sikutamine. Seega on arvuti ekraani tagant masina ühe käega ülal hoidmine lõpuks tehtud ohutuks – näppude alla, ekraani taha, jääb selleks suisa spetsiaalselt krobestatud pind.

Ülejäänud arvuti on läikiv ja sile, ümardatud servadega. Paksust küll masinal jagub, Seashelliga võrreldes on seda hulka rohkem. Ekraani (1024×600) ümber olev raam on ka küllalt mahukas. Arvuti on poolteist sentimeetrit laiem kui S10, see tähendab, et klaviatuuri mõõtmetes on tegu suure võiduga. Samuti on suurem puuteplaat, mis erakorraliselt ei erista tugevalt hiirenuppe vaid laseb nuppudena kasutada vaid sama plaadi alumist vasakut ja paremat nurka. Need nurgad naksuvad ka nagu õiged nupud peavad, erinevalt ülejäänud puuteplaadist.

Dell jätkab oma netbookide veidi kummalist kommet F-klahve pakkuda läbi funktsiooniklahvi Fn, kuid F- ja funktsiooniklahvid on siiski eraldi spetsiaalsel real – tavaliselt Fn-kaudu saadavad võimalused on seega vaid ühe klahvi kaugusel. Ülemise rea klahve ilma Fn nupu abita sõrmitsedes lülitakse monitori, Wifit, kuvatakse akuseisu akent, reguleeritakse hele-tumedust ja muud.

Aku

Aku mahtuvus on küllalt tavaline, kuid Inteli uus graafikat protsessorisse ühendav lahendus väidab end olevat mõne võrra energiasäästlikum – 88 % akutäituvust näitav masin räägib 9 tunnist ja 44 minutist kasutusajast. Microsofti jutu kohaselt pidi Windows 7 olema aku vastupidavust hinnates realistlikum ehk konservatiivsem – netbookis seda küll ei näe. Aku disainiandmetejärgi on see siiski veidi mahukam kui tavaline netbooki aku – 57 vatttundi.

Masina kogukaal jääb 1,35 kilo kanti, mis on võrdne Lenovo vanema S10′ga. Moodsam protsessor ja disain on muidugi märgatavaks eeliseks. Värvivalik haldab ennekõike masina välist külge – minu proovitud mudelil on punane kaas ja valge põhi, ekraani ümbrus ja klaviatuur on mustad. Värvivalikuid on saada neli. Masin on saadaval Eestile sobiva Rootsi klaviatuuriga.

Riistvara uuendamine

Veel on kogenud kasutajale arvuti miinuseks raskused arvutit uuendada – põhja all pole luuke mälu, WiFi-kaardi ja kõvaketta vahetuseks – neid protseduure tuleb teostada hoolduses. Positiivne netbookide armee hulgas on kolme USB-pordi olemasolu – neist kaks on küll masina vasakul küljel.

Mudeli standardkettasuurus on 250 GB, millest võiks siiski jätkuda. Mälupesasid on üks ja seal turritab Inteli survel vaid 1 GB moodul. Võiks rohkem olla! Intel Atom N450 suudab masinat vedada küll, selle protsessori eeliseks on Hyperthreadingu tagasitulek. 3D Mark 2001 SE hindas arvutit akudel joostes 2500 punktiga, mis ületab selgelt eelmise põlvkonna Atomiga masinaid, kuid jääb alla Nvidia Ion kiibistiku graafikale.

Tarkvara

Arvuti plussiks või miinuseks (olenevalt kasutajast) on ehk opsüsteem – Windows 7 Starter Edition. Sellega tuleb Delli redaktsioonis kaasa ka McAfee viirustõrje ja MS Office 2007 prooviversioon. Tegumiriba/stardimenüü peidab pisiarvuti vaikimisi ära (kursor allaserva ja näed), selle asemel on Mac OS X sarnane kiirkäivituste riba ekraani ülaserval.

Starter Edition ei toeta Aero pool-läbipaistvaid kuvaefekte, kuid näeb muidu tavalise Windows 7 moodi välja. Mina eelistaks siiski spetsiaalse netbookile sobiva kasutajaliidesega Linuxi versiooni Ubuntu Netbook Remix – Dellil on lõpeks Ubuntuga ka korralikke kogemusi. Siis annaks masinast välja visata ka palju prosekoormust nõudva viirustõrje, aga Windowsi peab see jääma.

Kokkuvõtteks

Dell Mini 1012 on asjalik ja usin pisisülearvuti, mille eeliseks on kena praktiline disain ja säästlikkus. Selline masin sobib suurepäraselt asjalikuks teekaaslaseks suvel iseteadlikule inimesele. Muidugi, 3G netipulk ka taskusse! ;)

[Gallery not found]

  • Pingback: Dell Inspirion Mini 1012 sülearvuti ülevaade Digitesti veebilehel | Photopointi ajaveeb

  • Martin

    Kas kuskil sellele ekraani ka müüa on we :D

  • rutt

    endal sama arvuti, alguses on kõik tore ja ilus, kiire. aga nüüd aasta olnud, aeglaseks muutus, ja osad arvuti spetsid on öelnud, et sellisele väiksele arvutile ei sobi win 7

  • Matu

    Ei tea, ei ole umbes 4 aastat enam Windowsi kasutanud. Need kõik jäävad peale pooleaasta-aasta pikkust kasutamist maru aeglaseks ja kipuvad kokkujooksma. Pealegi vajavad viirustõrjet ka veel .. tasub kaaluda alternatiive Windowsile …

  • Rainer

    See Linuxi kiitmine on nüüd küll asjata:) Mis teeb tavainimene, kellel aega niigi vähe ja normaalne inimene, kes käib tööl, sellel pole viitsimistki sellise jamaga tegeleda, nagu seda on Linux. Ekraanipildi muutmisekski peab kirjutama käsuridasid ja foorumites surfama, igasugu programmikese, mida tahad arvutisse ja et see siis korralikult töötaks, selleks peab tegema imeliigutusi, tundide viisi netis surfama ja kirjutama käsuridasid jällegi ja registris midagi muutma. Kas poleks lihtsam korraga osta Windows, panna või lasta panna kõik peale, mis vaja ning Windowsi enda tööriistaga süsteemipilt teha, vajadusel (ütleme aasta pärast, kui aeglaseks kipub jääma) sellega taastada kõik, kaasa arvatud programmid jne, taastamine ei võta poolt tundigi, kõik eestikeelne ja arusaadav? Lihtne ja kindel! Saad tõmmata programmi ja taustapilte vahetada, wifi töötab, juhtmega ühendus töötab jne, ja see kõik ei võta aega rohkem, kui sekundi, niikaua, kui vajutada jõuad. Mitte nagu Linuxiga, tundide viisi mässa ja pusi, paljudel juhtudel aga lõpuks ikkagi ei saa vajalikku programmi kasutada, sest see pole lihtsalt mõeldud Linuxile ja polegi sellist tehtud, mis sobiks. Mõelge ikka peaga inimesed, enne kui midagi kiitma hakkate!

  • Madis

    Rainer ei ole küll kordagi Linuxit kasutanud – Linuxil puudub selline koletu register nagu Windowsil. Kõik on lihtsalt konfiguratsioonifailides, kui vaja tuleb need lihtsalt mahakustutada ja programmid genereerivad ise uued. Samuti on Linuxi suur pluss tarkvaraladu – see on nagu Appstore – kõik tasuta programmid on kohe lihtsalt installitavad. Pole vaja ohtu seada ennast suvalistelt internetilehekülgedelt tasuta asjade tõmbamise/katsetamisega või vaevata finantsiliste väljaminekutega, et tuntud tootjate programme tarvitada. Windowsi install võtab aega tunde – lisaks peab selle lõppedes hakkama tõmbama elementaarseid tööriistu nagu veebisirvik, välksõnumiprogrammide kliendid, kontoritarkvara. Linuxil on Wordpadist oluliselt paremal tasemel kontoritarkvara täispakett kaasas, samuti Firefox ja multiprotokolli toega välksõnumiprogramm (MSN/Jabber/Facebookmessenger/GTalk jpm). Ekraaniresolutsioonide ja taustapiltide muutmine käib ka kõik graafilise liidese kaudu ja viirustõrje peale muretsema ei pea.

    Iseasi kui Rainer on näinud Linspiret või mõnd muud teatud tootjate poolt peale pandud Linuxit – need on tihti välimuselt kohutavalt XP sarnaseks tehtud, nende tarkvaralaod ja pikaajaline töökindlus on piiratud ning nendest tõesti töölooma ei saa. Rauatootjate katsed tarkvara kohandada on ikka hukule määratud!

  • Sander Erdel

    kurat mul uuest peast pidas vaevu 3,5 tundi kui eriti ei nokkinud , utoopiline arv või praak aku !

x
Parimad ülevaated kord kuus meilile

Saadame sulle kokkuvõtte parematest ülevaadetest kord kuus otse meilile