Laia haardega Razer Orbweaver mängupult sobib trendikatele puuraiduritele :: Digitest
Puuraiduriteema on juba mõnda aega hipsterite seas kuum ja trendikas teema. Lumbersexual. Paraku ei tähenda puuraiduriamet vaid ruudulist särki ja karvakasvanud põski. Eeskätt tähendab see pahklike ja tugevaid käsi, eriti käelabasid, mis suudaksid kirvest-saagi kindlalt pihus hoida. Umbes sellistestele kätele on mõeldud ka Razer Orbweaver Elite 2014. Aga räägime kõigest järgemööda.
Sissejuhatuseks tuleks öelda, et kui Eesti vabariigis keegi üldse mänguripultide asjatundja on, siis olend seda mina, teie alandlik teener. Kokku on neid minu käest läbi käinud neli erinevat st peaaegu kõik, mis seni selles vallas valmistatud on. Esimene oli Belkin n52te, seejärel Logitech G13, siis Razer Nostromo ja nüüd siis Razer Orbweaver. Kusjuures kõik need puldid peale Belkini on mul senini alles ja ootavad omale uut võimalust. Belkini pult muuseas pole mitte katki, vaid senini kasutusel. Nimelt rikastab ta Eesti meediamaastikut, aidates kaasa ühe meie suurima ajalehe sünnile.
Seega kõlbavad need puldid suurepäraselt mitte ainult mängudeks, vaid ka vägagi tõsiseks tööks. Olles viimased paar aastat kasutanud Nostromod, oli mulle juba mõnda aega pinnuks silmas Orbweaveri olemasolu ning kui mul avanes võimalus sellest arvustus kirjutada, siis haarasin sellest särasilmi kinni.
Välimus
Põhimõtteliselt on Orbweaver üpris sarnane oma eelkäija Nostromoga. Vahe on muidugi olemas, aga see pole väga silmatorkav ja põhilised muutused jäävad asjatundmatule silmale esialgu pisut varjatuks.
Esimene erinevus on mõistagi klahvide arv. Kui Nostromol on vaid 14 klahvi, siis Orbweaveril on neid tervelt 20. Samas puudub Orbweaveril rullik, kuid reaalslet mängides seda rullikut mul nagunii vaja ei läinud, kuna mugavam ja harjumuspärasem oli kasutada hiire oma.
Nostromo monoliitse randmetoe asemel on Orbweaveril kaheosaline ning see pole lihtsalt disaini, vaid ka funktsionaalsuses küsimus. Nimelt saab Orbweaveri randmetoe asendit muuta vastavalt kasutajakäe suurusele.
Samas pole mina isiklikult seda senini veel reguleerinud, vaid jätnud selle kõige minimaalsemasse st kõige väiksema käe jaoks mõeldud asendisse. Sealjuures pole minu kui täiskasvanud mehe käed mingil juhul mingid pisikesed beebikäekesed.
Samuti on reguleeritav puldi pöidlanuppudega osa, kuid taaskord sobiks selle maksimaalasend ehk mõnele eriti pikanäpulisele gorillale.
Viimaseks märkimisväärseks muutuseks võib pidada pinnatöötlust – kui Nostromo pinnad olid valdavalt läikivast plastist, siis Orbweaveri kummiselt matt pind jätab igati soliidse mulje. Ning on märksa hõlpsamalt puhastatav. Üldmuljele soliidsust lisab kindlasti ka puldi juhtme tekstiilkate. Ning kullatud USB pistik.
Tarkvara
Tänapäeva tarkvara peab olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, samas võimalusterohke. Soovitavalt ka kauni kasutajaliidesega. Just selline Razer Synapse ka on. Mugav kasutada ja nägus. Vaieldamatult minu eelistus analoogide seas nagu Roccati, Logitechi või Speedlink’i tarkvaralahendused. Õigupoolest on see vähemalt kasutusmugavuselt üpris sarnane Logitechi tarkvaraga kahe väikese, kuid minu jaoks olulise erinevusega. Tühisem neist on välimus, kus minu eelistus langeb Razeri kasuks.
Teiseks ja märksa olulisemaks omaduseks, millest ma Orbweaveri kasutamise ajal täiesti konkreetset abi sain, oli sätete sünkroniseerimine üle võrgu. Nimelt läks Orbweaveri katsetusperioodi ajal igavestele jahimaadele minu arvuti truu kõvaketas. Sellele järgnenud mitmete ebamugavuste seas aga mõjus reipa päikesekiirena see, millise sujuvusega Razer Synapse restaureeris kõik Orbweaveri klahviseaded jms säästes sellega minu jaoks hulga tüütut taastamistööd.
Muidu aga on Synapse täiesti igav ja ei paku mingeid üllatusi. Kõik töötab täpselt nii nagu peab. Klahvide funktsioone võib muuta nö jooksu pealt ehk siis mängides. Samamoodi võib salvestada või muuta makrosid. Aga olgem ausad, väga vähestel läheb seda virtuaalselt ehk siis reaalselt mängides vaja. Eriti veel Orbweaveri puhul, kus on isegi piisavalt klahve ning valida võib kolme erineva profiili vahel, mis tõstab klahvide funktsioonide arvu üle 60.
Razer on lisanud Synapsile meeldivalt palju populaarseid eelsätteid, suurt tähelepanu on pandud Windows 8 kasutusvõimalustele, samuti multimeediale.
Kasutamine
Lisaks mehhaanilisele klaviatuurile peaks Orbweaveri üheks põhiliseks plussiks võrreldes tema eelkäijatega olema puldi randmetoe ja pöidlanuppude asendi konfigureeritavus vastavalt mängija käe suurusele. Paraku on siin Razeri disainerid ilmselt ülehinnanud mängurite füüsilisi gabariite.
Isegi minimaalsete nö sätetega on vähemalt randmetugi minu keskmise suurusega käe jaoks pisut liiga suureks. Igati kasutuskõlblikuks, aga sellegipoolest õige pisut ebamugavalt suureks. Mul muidugi puuduvad uuringud, milline on keskmise mänguri käsi või keskmine vanus hetkel või millised on tulevikutrendid. Ehk kuuluvadki tulevased virtuaalsed lahinguväljad seppadele, puuraiduritele või pianistidele?
Teise variandina võib Orbweaverit muidugi võtta treeninguvahendina sõrmede siruulatuse suurendamiseks, kuigi ma pole väga kindel, kas minu vanuses sellest enam muidugi mingit abi on. Reaalsuses aga panin ma kõige kaugemate klahvide alla funktsioonid, mida ma kasutasin väljaspool nö ohtlikke olukordi nagu näiteks uste avamine, kottides sobramine jms.
Olles aga harjunud Razer Nostromo väiksemate mõõtmete ja väiksema klahviarvuga võttis mul ümberõppimine kauem aega ja ausalt öeldes pole ümberõppe protsess veel tänasekski läbi. Põhimõtteliselt oleks mul ju võimalus jääda edasi Nostromo harjumuspärasuse juurde, kuid mehhaaniliste klahvide klõbin on muusika minu kõrvadele ja tõeline magic algab teatavasti alles mugavustsoonist väljudes.
Lisaks mehhaanilisele klõbinale on Orbweaver mõistagi mugav, kiire ja kõrgemat sorti koostekvaliteediga nagu Razerilt oodata võib. Eriti mõnus ja kummine on peopesa alla jääv randmetoe kõrgem osa, mis tänu oma reljeefsele faktuurile hoiab ära ebamugava peopesa higistamise ka pikemal mängusessioonil. Või siis töötegemisel, wink-wink.
Ühe miinusena võib siiski ära mainida, et kui Nostromo joystick’il oli tervelt kaheksa fikseeritud suunda, siis Orbweaveril on neid vaid neli. See võib häirida profitasemel mängijaid, tavamängijale muudab see pöidlapulga (antud konteksti sobiv eestikeelne vaste kõnealusele vidinale) kasutamise ehk pisut lihtsamaks.
Negatiivsema poole pealt võib veel lisada, et kuigi tekstiilkattega kaabeldus on antud tootekategoorias vaieldamatult kõrgema kvaliteediklassi tundemärk, siis kipub selline kaabel kiiremini tolmu koguma ning selle puhastamine ei käi nii mugavalt kui tavalise plastkaabli puhul. Aga eks kõrgem klass eelda ka enamat pühendumist.
Kokkuvõtteks
Minu jaoks täiesti arusaamatutel põhjustel on Nostromo, Orbweaveri ja Logitech G13 sugused mänguripuldid jäänud senini vaid nišitoodeteks. Olles eluaeg olnud rohkem hiire- kui klaviatuuriinimene eksisid mu näpud mängides pidevalt valesid klahve vajutama. Eriti veel kui lahing palavaks kippus minema. Mänguripuldid lahendasid selle küsimuse suhteliselt kiiresti, näpud leidsid nagu iseenesest üles õiged klahvid ja vaenlaseid langes nagu loogu. Äkki aitaks antud mänguripultide levikule kaasa nende laenutus, et potentsiaalne kasutaja maitse suhu saaks ja seejärel juba ka oma rahakotti luhvtitaks .
Juhul, kui Sina, armas lugeja, oled enda jaoks antud tootekategooria juba avastanud, siis võin sulle Razer Orbweaverit soojalt soovitada. Juhul muidugi, kui käte suurus keskmisest allapoole ei jää. Ekstraklassi materjalid ja koostekvaliteet, mehhaanilised klahvid, piisavalt intuitiivne ja mugav tarkvara ning läbimõeldud disain pakuvad kasutamisel ainult puhast rõõmu. Tõsi, ergonoomika teemadel on siin kindlasti veel arenguruumi, pult on oma loogikalt ja ülesehituselt ehk liialt sarnane tavalisele klaviatuurile. Kuigi teistel mängumaailma suurtel nagu Roccat (oma mänguripulti ei ole) ning Logitech (mänguripuldi viimane mudel jääb aastate taha) tundub puuduvat suurem usk antud tooteklassi, siis mina isiklikult olen Razerile tema optimismi eest südamest tänulik. Keep up the good work!
Aga vähemalt hetkel on Razer Orbweaver oma tooteklassi täielik tipp ning kui üle 100 euro ulatuv hind oma klassi parima mänguvahendi eest rahakotis olulist hävingut ei põhjusta, siis tasub võitlusväljal parimate tulemuste saavutamiseks sammud poe poole seada. Seda enam, et järelmaksuga ostes peaks kuumakse olema taskukohane kasvõi üliõpilasele.