Amazon pakib oma lugerid nagu kõrgema klassi tooteid. Pakendid on soliidselt mustad, kergelt erinevate graafiliste elementidega vastavalt tootemudelile.

Pakendis on E-luger, USB-ühenduskaabel ning iroonilisele kombel ka nö paberimajandus st kasutusjuhend jms klassikalisel paberkandjal.

Suhteliselt sarnased on esmapilgul ka kõik kolm E-lugerit – ühesugused mustad ristkülikud, mille erinevused ilmnevad alles lähemal silmitsemisel. Kindle Touch ja Paperwhite on sama suured, ainult Paperwhite’il on pisut enam ekraanipinda. Pesamuna Voyage on teistest gabariitidelt väikseim, samas on tema ekraan võrdse suurisega Paperwhite’i omaga. Erinevalt teistest mudelitest aga on Voyage’i ekraan raamiga ühel tasapinnal, mis muudab lugeri välimuse vaieldamatult elegantsemaks (ja mugavamalt puhastatavaks). Kindle Voyage võib veel tagaküljel uhkustada suure ja mugava sisselülitamisnupuga, mitte pisikese nupukesega ekraani alumisel küljel.

Erinevalt teistest mudelitest aga on Voyage’i ekraan raamiga ühel tasapinnal, mis muudab lugeri välimuse vaieldamatult elegantsemaks

Lugerite tagaküljed erinevad juba rohkem. Kui algsel mudelil on plastikust tagakülg, siis nii Paperwhite’i kui Voyage’i tagakülg on meeldivalt kummeeritud, Voyage’i tagaküle ülaosa eputab veel uhke ja läikiva musta plastpaneeliga (millele meelsasti kogunevad sõrmejäljed). Lisaks on Voyage’i tagakülg moodsalt tahuline.

Kui tavaline Kindle oma plastikust tagakülje ja pisut kopsakama figuuri tõttu jätab pisut retroliku mulje, siis selle kummised ja kompaktsed ’järeltulijad’ on igati moekad nii vaadates, kui käega katsudes.

Kuigi disainierinevused ei tundu märkimisväärsed, on need kasutuses siiski tuntavad. Sellest aga allpool.

Kindle pole mitte asjata muutunud maailma kõige populaarsemaks lugeriks. Mõistagi on siin suur roll mängida Amazoni hiiglaslikul raamatuvalikul, kuid olen kindel, et üpris suur osa Kindle’i kasutajatest on ennast antud korporatsiooni raamaturiiulitest lahti murdnud. Kasvõi tänu sellisele suurepärasele tarkvarale nagu Calibre, mis lubab Kindle’i lugeritesse laadida raamatuid ka mujalt, kui Amazoni lettidelt. Kui aus olla, siis olen mina Amazonist ostnud vaid ühe raamatu ning seegi oli klassikalisel paberkandjal.

Tarkvara on kõigil kolmel kõnealusel mudelil täpselt sama, piisavalt intuitiivne ja lihtne, samas võimalusterohke. Võimalusterohke tähendab eeskätt wifi-ühendust. Wifi-ühendus omakorda aga tähendab mugavat võimalust osta nö käigupealt raamatuid (mõistagi Amazoni kaubamajast) ning leida Wikipedia abil tekstis olevate sõnade tähendust. Ma ei hakka siin ära tooma täpset kasutusõpetust, sest iga uus Kindle tutvustab oma omanikule sisselülitades kõiki oma võimalusi. Lisaks on lugeri mälus põhjalik ja üksikasjaline kasutusõpetus.

Sisselülitades pakub Kindle võimalust sisse logida ka oma sotsiaalvõrgustiku kaudu. Lisaks võimalust siduda oma luger raamatusõprade võrgustikuga GoodReads.  Moodsamatele mudelitele on installeeritud ka veebilehitsejad, kuid nende kasutamisest ma pigem loobuks. Kindlasti on lugeriomanikul käepärast ka mõni telefon, nuhvel, tahvel või muu seade, millest on interneti võludele märkimisväärselt mugavam ligipääs.

Kindle valikus on ka 3G võimekusega mudelid, kuid mina isiklikult E-lugeri juures pideva võrguühenduse järgi vajadust ei tunne.

Märksa olulisemad on aga raudvaralised erinevused, millest põhilised on puutetundlikus ja taustavalgus. Kui puutetundlikus tundub tänapäevaste elektrooniliste vidinate juures endastmõistetav, siis taustavalgusega on hoopis teine tera. Enamus E-lugeritest pole paraku selle luksusega varustatud, taustavalguse järgi võib ära tunda E-lugerite eliiti. Taustavalgusega lugerid on hindamatud näiteks perekonnainimestele, kes armastavad voodis lugeda. Parajaks reguleeritud taustavalgus nimelt lubab rahulikult, ilma voodinaabrit segamata kirjasõna nautida.

Minu käes olnud kolmest lugerist olid taustavalgusega varustatud Paperwhite ja Voyage, Touch on sellest luksusest ilma jäetud.

Minu käes olnud kolmest lugerist olid taustavalgusega varustatud Paperwhite ja Voyage, Touch on sellest luksusest ilma jäetud.

Mis aga puutetundlikkusse puutub, siis tuleb hoiatada, et e-tindiga ekraanilt ei maksa oodata samasugust tundlikkust nagu tüüpilise tahvelarvuti või nutitelefoni puhul. Samuti pole näiteks Paperwhite’i ekraani nii sile nagu me oleme harjunud kasutama telefonide juures. Vähemalt võrreldes teiste mudelitega oli Paperwhite’i ekraani märgatavalt karusem.

Üllataval kombel hakkas kasutusmugavuse juures olulist rolli mängima ekraani raam. Loogiliselt hoiab enamus kasutajastest E-lugerit näpuvahel hodes seda alumisest servast. Well, kõige mõnusam alaserv osutus olevat kõige odavamal st Kindle Touch’il.

Kuigi Touch ja Paperwhite on samade mõõtudega, on Amazon millegipärast nihutanud Paperwhite’i ekraani rohkem lugeri keskele, mistõttu lugeri alaserv on mõnevõrra kahanenud. Mitte küll märkimisväärselt, aga siiski pean mina seda pigem disainiveaks. Samuti tundus mulle ebamugavam Voyage’i raamiga ühetasane ekraan. Kindlasti on see moodsam ja nägusam, kuid nii võib lugemistuhinas näpp märkamatult puutetundlikule ekraanile eksida ja seal segadust tekitada.

Amazon on pannud Voyage’i külgmistele servadele ka puutetundlikud nupud e-raamatute lehitsemiseks, kuid mingit praktilist funktsiooni ma nendele ei leidnud.

Naastes uuesti korraks lugerite tagakülgede juurde, siis kuigi Kindle Touchi külm ning plastine tagakülg polnud just otseselt libe, siis Paperwhite’i ja Voyage’i kummine ümbris oli käe all väga mõnus katsuda.