Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 25. juuni 2016

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Tamroni kvaliteetobjektiiv SP 45mm f/1.8 Di VC USD

Tamroni kvaliteetobjektiiv SP 45mm f/1.8 Di VC USD
Hannu Liiväär

Kaks kõige uuemat objektiivi Tamroni tootevalikus on fiksobjektiivid.  SP 35mm f/1.8 Di VC USD ja SP 45mm f/1.8 Di VC USD. Järgnevalt jagaks mõtteid ja tähelepanekuid 45mm f/1.8 objektiivi kasutamisest, mida mõne nädala jagu proovida sain.

Fikseeritud fookuskaugusega objektiivid on Tamroni tootevalikus pigem erand kui reegel. Mõned siiski on, peamiselt makroobjektiivid (90mm ja 180mm täikaadersensorile, 60mm poolkaadrile). Valgusjõulisi normaalobjektiive seni tootevalikus ei ole olnud ja uutes avarustes on konkurents tihe; 50/1.4 objektiivid on saadavad enamustel kaameratootjatel (Nikon, Canon, Sony, Pentax), lisaks terve rida alternatiivtootjate klaasi. Väga jõuliselt on viimastel aastatel esinenud Sigma ART seeria objektiivid – kas uutest Tamronitest on nendele vastast?

 

 Esmamuljed

XLF_8273

 

Toodet karbist võttes (vt. ka “Karbist välja” Photopoint’i ajaveebis) on kvaliteedilõhn lausa ninaga tuntav: soliidne raske objektiiv, kena disain (tahaks peaaegu et kasutada sõna “edev”, kui vaatan šampanjatooni võru bajonetipoolsel objektiiviosal), hästiviimistletud varjuk ja otsakorgid. Palju metalli ja vähe plastikut. Kui kaalu üle mõtiskleda, siis see on jälle vastavalt olukorrale: kellele plussiks, kellele miinuseks. Kuna objektiiv katab ära ka täiskaadri 36x24mm suuruse ala, siis ka seda võimaldavad kaamerad kipuvad olema kaalult pigem rasked; tulemuseks on seega stabiilselt käesistuv fotoaparaat, mis omakorda lubab teha pilte pikema säriajaga, ilma et need ära väriseksid.

Fikseeritud fookuskaugusega objektiivil on üks väga oluline omadus – puudub võimalus suumida. See on kasulik mitmel põhjusel: arendab loovust ja ennetab fotograafi liigset laiskust. 45mm on ka väga “keskmine” mõõde – mitte väga tele ja mitte väga lai. Lihtsalt normaal – midagi mahub peale, kuid väga lähedale ei saa. Kui Fotograafide Jumal lubaks kasutada ainult ühte fiksobjektiivi, siis 45mm oleks ilmselt küllalt universaalne valik.

IMG_9585

 

Värinastabilisaator ja teravustamine

XLF_8240

 

Tamroni loogika paistab objektiive konstrueerides olema lihtne: terav pilt lahtise avaga ja stabilisaator seda kõike toetamas. Täpselt nii on need olnud enamuse Tamroni objektiividega, mis ilmavalgust näinud aastal 2012 või hiljem.

45mm ei ole siinkohal erand – lahtine ava ON terav (teravussügavus mõistagi imeõhuke); ja stabilisaator ON väga efektiivne. Proovin käest pildistada säriajaga 1/3 (0.33s) – nn äraväristatud pilti saada ei olegi nii lihtne (vt. Pilti Jägala joast, selle säriaeg on 1/3s).

Kui valgust on heldelt käes, võib stabilisaatori mõistagi välja lülitada; samas nappides tingimustes saab mõnigi foto päästetud (ilmselt ei ole kaugel aeg kui kottpimedas saab valgusest kiiskavaid pilte teha – koostöös sensorite, optika ja stabilisaatorite võimekusega).

Proovin käest pildistada säriajaga 1/3 (0.33s) – nn äraväristatud pilti saada ei olegi nii lihtne ↓

f013_b016_vc_combination_20150803

Värinastabilisaator koosneb elektroonikablokist ja selle sisse käivast optilisest elemendist, mis oma liikumisega värinaid stabiliseerib.

XLF_8330

Autofookus töötab hästi ja probleemideta, vaikne USD-mootor sahiseb vaevukuuldavalt lõpmatusest lähemale. Objektiiv suudab teravustada 23 cm kaugusel sensorist, see on oluliselt parem kui mitmete teiste tootjate standardfiksobjektiividel. Võimalus küllalt lähedale fokusseerida pakub rõõmu ka lähivõtetel, kuid päris makroobjektiiviga siiski tegu ei ole.

XLF_8474

XLF_8443

XLF_8285

Mis veel väga hea mulje jättis, on manuaalfookus. Kuna suumimisrõngast fiksobjektiivil ei ole, on piisavalt ruumi laia ja hea haardepinnaga fookusrõnga jaoks. Mehhanism toimib sujuvalt ja vaikselt, kasutamine on piisavalt meeldiv, et tükiks ajaks autofookus üldse ära unustada (võrdlusena: paljude suumobjektiivide puhul on manuaalfookuse kasutamine pigem ebamugav ja tülikas, ehk siis reaalses pildistamissituatsioonis mittekasutatav).

 

Pildikvaliteet

XLF_8542

 

Fiksobjektiividele on alati väga kõrged nõuded pildikvaliteedi osas. Mismoodi 45/1.8 siin hakkama saab? Väga hästi saab hakkama. Sigma 50mm f/1.4 ART objektiivi ei ole küll üks-ühele kõrval võrdluseks, kuid Nikoni enda 50mm f/1.4G objektiiviga (tootmises alates 2008) võrreldes on joonis ühtlasem ja täpsem, mida eriti hästi on märgata nurkades. Lahtise (f/1.8) avaga perfektset joonis terve kaadri ulatuses saavutatud ei ole, kuid kusagil ava f/2.5 pealt alates igasugused pretensioonid pildikvaliteedile puuduvad.

Loen hiljem internetiavarustest et CA on probleem, seda eriti võrreldes SIGMA ART seeria klaasiga; pilte sirvides ja kontrastseid alasid uurides ei ole paanikaks siiski põhjust – CA on olemas, kuid väga mõõdukalt. Üleüldine mulje pilte vaadates on väga meeldiv – kujutised on sensorile kantud puhtalt ja selgelt, värvid on naturaalsed ja üldjoonis on kontrastne ja ühtlane.

Mida aeg edasi, seda suuremad on nõudmised ka bokeh‘ile. Kas on ikka piisavalt kreemine-udune ja silmale meeldiv? On küll. Diafragmalabad on nn kaarjad, ehk siis ava on peaaegu ideaalselt ringikujuline, lastes kõik fookuses väljasoleva paista silmale kena ja maheda. Lahtise (ja ka veidi kinnikeeratud) avaga on potentsiaali kunstilisteks fotodeks piisavalt.

MEELDIS:

  • ehituskvaliteet suur samm võrreldes zoomobjektiividega
  • autofookus vaikne, täpne, kiire
  • käsifookuse kasutamine väga sujuv, mugav
  • kontrastne ja puhas joonis (klaasi üldine kvaliteet väga kõrge)
  • optika on vastuvalguses väga kasutatav (halosid-peegeldusi esineb vähe)
  • joonis väga terav juba lahtise avaga
  • super kena bokeh (fookusest väljaspool asuv ala)
  • pildistabilisaator (VC) töötab suurepäraselt – selge eelis nappides valgustingimustes

XLF_8345

Nikoni enda 50mm f/1.4G objektiiviga (tootmises alates 2008) võrreldes on joonis ühtlasem ja täpsem, mida eriti hästi on märgata nurkades.

XLF_8554

 

Kokkuvõtteks

XLF_8406

 

Märkasin selle objektiivi juures midagi küllalt ebatavalist – kui (testimise) alguses tundus olevat tegu iseloomutu ja igava objektiiviga, “millega isegi suumida” ei saa, siis testimise lõpus oli tunne pigem vastupidine – ma ei tahagi seda enam kaamera eest ära võtta ja kerge on tekkima olukord kus teised objektiivid pikaks ajaks riiulile tolmu koguma jäävad. Tegu on seega veidi ka “tagasi juurte juurde” tundega – selline manuaalne ja autentne pildistamisatmosfäär, kus puuduvad ebavajalikud ja tihti ka segavad “kellad ja viled”.

Tihtilugu peitub ülim võlu lihtsuses ja kvaliteedis – just seda pakub ka Tamroni SP 45mm f/1.8 objektiiv, see on lihtsalt nii autentne ja sirgjooneline objektiiv. Kui nüüd Fotograafide Jumal annakski ainult 1 objektiivi valida – siis tegu oleks kindlasti väga hea valikuga.

 

x
Parimad ülevaated kord kuus meilile

Saadame sulle kokkuvõtte parematest ülevaadetest kord kuus otse meilile