Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 18. okt. 2019

Rulli end üles

Üles

Äriklassi sülearvutite võrdlus (I osa)

Ühel heal päeval, kui olin lugenud järjekordset ülivõrdes arvutite ülevaadet, otsustasin selles suhtes midagi ette võtta.
Tihtilugu on arvutite arvustuse kokku pannud ajakirjanik, kes saab mõne firma poolt näppimiseks sülearvuti (tavaliselt koos tasuta nänniga), vaatab seda siit ja sealt ning kirjutab tehnilistele andmetele tuginedes, et tegemist on väga-väga hea arvutiga. Tulemuseks on rahuolev tootja, rahulolev testija ja rahulolev klient, sest testi tulemus oli positiivne ning oma 4 aastat vana rüperaaliga võrreldes on edasiminek isegi võhikule märgatav. Olukorra parandamiseks ja objektiivse hinnangu andmiseks otsustasime Kivimurru 34 Laptopid.ee sülearvutite salongis, et paneme ise kokku põhjaliku ülevaate. Testijatest Virgo ja Revo on mõlemad tegelenud sülearvutite müügi ning remondiga 10 aastat, Karmo 3 aastat. Lisaks pikaajalisele kogemusele oleme ka erapooletud, sest Laptopid.ee ei oma tootjatega siduvaid lepinguid ning puuduvad kindlad eelistused.

Originaaltekst parema kujundusega asub siin Link

Valime välja, mida testime
Kuna Laptopid.ee on Eesti suurim äriklassi sülearvutite müüja, on meil kohapeal olemas väga suur valik sülearvuteid. Olles üle 10 aasta sülearvuteid müünud ning teades tarbija põhisoove valisime testi kõige ostetumad mudelid – 14″ äriklass.

Valituks osutusid Dell Latitude E6420, HP Elitebook 8460p ja Lenovo Thinkpad T420 (kunagine IBM). Mõni aasta tagasi oleks siiaseltskonda kindlasti juurde valinud ka Fujistu Lifebook S seeria ning äriklassi seltskonda oleks mahtunud võibolla isegi Toshiba. Kahjuks on aegade jooksul nende arvutite tootmiskvaliteet langenud ning ka teeninduste arv vähenenud, seetõttu nad enam Dellile, HP-le ja Lenovole konkurentsi ei paku. Mõni ehk küsib nüüd, kus on Asus, Samsung, Acer või hoopis Ordi,sest ka nendel on ju olemas business-seeria sülearvutid. Vastus sellele on lihtne: oma maimukesi võib tootja nimetada nii kuidas tahab, aga asja olemus sellest ei muutu. Äriklassi üks tähtsamaid omadusi on stabiilsus, seda eelnimetatud tootjad aga garanteerida ei saa. Näiteks kui kaal on väike ning välimus hea, aga korpus on käes nagu sült, siis kahjuks pole sellest arvutist 2 aasta pärast mitte midagi alles jäänud. Täpsemat infot selle kohta, kes ja mis on äriklass, võib lugeda siit Link
Aga tuleme tagasi testi juurde. Ülalmainitud kolm sülearvutit, mis me testimiseks välja valisime, on tootjate kõige uuemad mudelid. Siinkohal tekkis meil küsimus: kas kõige uuem on ikka kõige parem? Kiirem on ta kindlasti, pole kahtlust. Samas, kui paljude jaoks on esma tähtis see, kas internetileht avaneb 2.1 sekundi või 2.5 sekundiga? Seega lisasime testi ka samade tootjate 3 eelmise põlvkonna sülearvutid. Kokku tuli lausa 12 sülearvutit:

HP Compaq 6910p
349 €
Intel Core2Duo T7300 2.0GHz
3GB DDR2
14.1″1280×800 LCD
Intel 965
Seagate500GB 7200rpm



HP Compaq 6930p
849 €
Intel Core2Duo T9550 2.66GHz
2GB DDR2
14.1″1440×900 LCD
IntelX4500
Western Digital160GB 5400rpm


HP Compaq 8440p
1 199€
Intel i7-620 2,67GHz
4GB DDR3
14.0″1600×900 LED
nVidiaNVS 3100
WesternDigital 160GB 7200rpm

HP Compaq 8460p
1 459€
Intel i7-2620 3.4GHz
4GB DDR3
14.0″1600×900 LED
Ati Radeon 6470M
WesternDigital 250GB 7200rpmÂ

Dell Latitude D620
415 €
Intel Core2Duo T2300 1.66GHz
2GB DDR2
14.1″1440×900 LCD
nVidiaNVS 110M
Hitachi 80GB5400rpm

Dell Latitude E6400
799 €
Intel Core2Duo P8700 2.53GHz
4GB DDR2
14.1″1440×900 LED
nVidiaNVS 160M
Seagate 160GB 7200rpm

Dell Latitude E6410
1 099€
Intel i7-640 2.8GHz
4GB DDR3
14.1″1440×900 LED
nVidiaNVS 3100M
Seagate250GB 7200rpm

Dell Latitude E6420
1 225€
Intel i7-2720 3.3GHz
4GB DDR3
14.0″1600×900 LED
nVidiaNVS 4200 + Intel 3000
WesternDigital 320GB 7200rpm

Lenovo Thinkpad T61
399 €
Intel Core2DuoT7300 2GHz
1.5GBDDR2
14.1″1440×900 LCD
nVidiaQuadro NVS 140m
Hitachi80GB 5400rpm

Lenovo Thinkpad T400
815 €
Intel Core2Duo P8600 2.4GHz
2GB DDR3
14.1″1280×800 LCD
ATI3400HD
Seagate320GB 5400rpm

Lenovo Thinkpad T410
1 049€
Intel i5-520 2.4GHz
4GB DDR3
14.1″1440×900 LED
Intel5700HD
Seagate160GB 7200rpm

Lenovo Thinkpad T420
1 225€
Intel i7-2620 3.4GHz
4GB DDR3
14.0″1600×900 LED
nVidia NVS4200 + Intel 3000
Seagate500GB 7200rpm

Need kolme tootja sülearvutid on omavahel suured konkurendid, igale mudelile leidub nii armastajaid kui vihkajaid. Automaailmaga paralleele tõmmates oleks sama kui võrdleks omavahel Audit, BMW-d ja Mercedest. Eks proovi bemmi-mehele öelda, et mersu või Audi on paremad. Konkurendil osatakse kerge vaevaga vigu välja tuua, enda lemmiku probleemide ees pigistatakse silm kinni. Sama on ka sülearvuti omanikega: kui oled näiteks IBM-i austaja, siis kõik, mis ei ole must ja kandiline, on tihtilugu vastuvõetamatu.
Mis on arvuti juures oluline?
Arvutiga rahulolu sõltub mitmest aspektist. See, mis ühejaoks on tähtis, seda ei pruugi teine vajadagi. Tähtsaimateks asetasime vastupidavuse ja ergonoomia, milledele järgnesid kaal, hind, aku vastupidavus, liidesed, heli ja wifi. Testis võrdlesime ka seda, mis on läinud tootjatel aja jooksul paremaks ja mis hoopis halvemaks. Meie ülevaates mõjutas tulemust pingereas kõige vähem – kiirus, asi millele tavaliselt testides enim rõhku asetatakse. Põhjus on selles, et kuna kõik testitavad sülearvutid olid ja on omavahel väga tugevas konkurentsis, siis on nende sisu ka vastavalt kliendisoovile konfigureeritav. Enamgi veel: protsessor, mälu, kõvaketas, chipset ja tihti ka videokaart on võimalik kõikidel tootjatel juba tehases täpselt samasugune panna. Seetõttu muutus mõttetuks testida praktiliselt sama kiireid asju. Lisaks veel see, et arvuti töö kiiruses ei märka vahet isegi siis, kui see mõnes testis erineks 10%. Samuti ei võtnud me hindamisel eriti arvesse välimust, kuna see on maitse asi. Metalse HP omanik ei taha tihtilugu mõeldagi mustast ja koledast Lenovost ning 15 või enamgi aastat IBM-Lenovo arvuteid kasutanud isik ei ole nõus oma soliidset musta sülearvutit mingisuguse värvilise nipsasja vastu vahetama.
Alustame testimist
Testi alustasime väljavalitud tootjate kõige uuematemudelitega:Dell Latitude E6420, HP Elitebook 8460p ja Lenovo ThinkpadT420.

Dell Latitude E6420




Delli pakist välja võttes rabas meid emotsioonitulv: “Oh my god! Millega nad nüüd hakkama onsaanud?!” Vanast kandlisest ja paljude arvates ilusast äriklassi Dellist on saanud ümarate nurkadega Inspironi (kõige odavam Delli seeria) meenutav mudel. Tootja kinnitusel on ümarad nurgad kandilistest paremad, sest need ei kulu ära, ja muidugi välimus pidavat ka parem olema. Aga tootja on ära unustanud tõsiasja, et LCD-LED ekraanid on tänapäeval ikkagi kandilised ning ovaalne kaas tähendab palju kasutamata pinda. Tulemuseks on see, et ekraani servast kaane servani on vaba pinda uskumatud 2cm (ekraani külg), 3 cm (ekraani ülaosa) ja 4 cm (ekraani allosa)! Samas olid eelneval mudelil E6410 samad näitajad 1.5 cm, 2.2 cm ja 4 cm. Selle tulemusena on 14.0″ ekraaniga E6420 vanemast 14.1″ ekraaniga E6410-st ca 2 cm laiem, olgugi et ekraan ise on 2.5 mm väiksema diagonaaliga.
Teine asi, mis kohe silma jääb, või pigem kätte jääb, on suurem kaal. Selgub, et väiksema ekraaniga E6420 kaalub lausa 164 g rohkem kui E6410 (mõlemad 6cell akudega). Samas positiivse külje pealt leiame ka kaalutõusu põhjuse – ekraani konstruktsiooni tugevus on tunduvalt paremaks läinud. Lisaks on Delli igipõline “ämber” kaane kriimustumine nüüd ehk lõpuks läbi saanud, kuna kaanel on õhuke plekk peal. Eelnevatel mudelitel oli selle asemel pehme värviga plastik. Nii nägime tihtilugu ka uutel arvutitel pakist väljavõttes kriime ning aasta vanusena võis mõne arvuti välimus lausa 5-aastasena näida.


Teine positiivne üllatus tabab hinnakirju sirvides. Verivärske mudeli hinnad algavad juba 940 eurost (vanas rahas alla 14700krooni). Nii odavalt pole veel kunagi alles turule saabunud äriklassi mudeleid müüdud (3 aastat garantiid, WXGA+ ekraan,windows ning kiire protsessor). Lisaks meeldib meile Delli juures klaviatuur. See oli juba ennegi hea, aga nüüd võib öelda, et väga hea – pehme käik, täpsed nupud ja vähene klõbin on asjad, mis teevad heast klaviatuurist parima. Õnneks on muudetud ka klahvide materjali. See annab lootust, et E6420 nupud ei kulu 2kuuga sama palju läikima kui 2 aastat vana HP omad. Klaviatuuri miinuseks on aga see, et klahvide allosasse on lisatud väike rant, mis teeb puhastamise raskemaks. Samas teeb selle väikese miinuse kuhjaga tasa asjaolu, et Delli klaviatuur on ainus, mida saab tellida eesti täpitähtedega. Soovi korral isegi taustavalgustusega – asi, millest on raske loobuda, kui korra kasutanud oled.


Dell on loobunud Displaypordist ning asendanud selle HDMI-ga. Heameelt teeb see kodukasutajatele, aga mõnel ärikasutajal, kellel kogu tehnika displaypordi peal, peab E6420st loobuma. Samuti pole standardis USB3 liidest, mida saab õnneks soovi korral lisatasu eest DVD-RW asemele osta. Kui konkurentidega võrrelda, siis olgugi, et ekraanid on kõikidel WXGA+1600×900 LED, kasutab Dell teise tootja paneeli ning tulemusekson see, et valge on valgem ja värvid kirkamad. Positiivse uudisena leiab uuest Dellist ka vedeliku äravoolu kohad – asjad, mis olid olemas juba 4 aastavanusel Lenovol. Parem hilja, kui mitte kunagi.



HP Elitebook 8460p



Kui HP esmakordselt lauale panime, kõlas mitme mehe suust: “Vau!” Nii väljast, kui seest täitsa kena arvuti, kuigi natuke ehk liiga macbooki copy-paste.

HP reklaamis alates 6930p mudelist, et neil on kriimustuskindel korpus. Tuleb tõdeda, et 6930p siiski päris kriimustuskindel ei ole, aga konkurentidega võrreldes kriimustub tõesti tunduvalt vähem. Nii näevadki 2-3 aastat vanad Elitebookid välja kui äsja tehasest väljunud. Kuna 8460p kaane materjal tundub olevat sama, mis vanematel mudelitel, siis on lootust, et kasutatud on sama tugevat metalli. Ka HP palmrest (see, mille pealekirjutades käed toetuvad) on metallist – selle eest saab HP 2 plussi lisaks. Esiteks ei kulu palmrest läikima nagu Dellil ja Lenovol ning teiseks juhib metall soojust ning arvuti on vaiksem ja jahedam. Mõnusalt pehmeks on tehtud kaane avamise nupp ning erinevalt konkurentidest on kaane kinnitused metallist. Plastikust kinnitused võivad aastate jookul katki minna ning olla seeläbi ka ekraani purunemise põhjuseks. HP on uusimale mudelile lisanud ekraani ümber kummiriba. See vähendab põrutusi ekraanile ning tolmu kogunemist klaviatuuri vahele, kui arvuti ekraan on kinni. Sama riba on olemas ka Dellil, kuid HP oma on natuke parem.

Touchpad üllatab samuti meeldivalt, see on tehtud tunduvalt suurem kui keskmisel sülearvutil ja seda on väga mugav kasutada.

HP on ainus testis osaleja, kellel on olemas USB3, powered eSata, ID-kaardi lugeja ja displayport. Hetkel pole ehk USB3 väga levinud, aga 2-3 aasta pärast on arvatavasti raske leida USB2 seadet, kuid äriklassi arvutitel kipub viimasel ajal eluiga 4-5 aastani tõusma.
Sarnaselt Dellile on uuel HP-l olemas vedeliku äravooluavad. Need on kindlasti abiks, kui keegi juhtub joogi arvutile ümber ajama. Oma kogemuste põhjal võib öelda, et pea igal nädalal soovib meie juures keegi oma uppunud arvutit päästa. Tihtilugu peab klienti kurvastama, sest kõige kallimasi arvutis – emaplaat tuleb ringi vahetada, kuna vedeliku kahjustust on pea võimatu parandada.
Negatiivse poole pealt tuleb tõdeda, et arvuti on võrreldes eelmise mudeliga 8440p raskemaks läinud. Kaalu tõus on 144g. Seejuures jääb meile selgusetuks, mille arvelt tõus on tulnud, sest konstruktsioon on umbes sama tugev kui eelmiselgi variandil. Meie müüdavatel 8460p-tel on olnud BIOS-is vaikesätetena “FAN always on”, loodetavasti muudab HP selle tulevikus ära mõne updatega. Hetkel tähendab see seda, et kui voolu juhe on järel, undab HP ventilaator pidevalt üritades süsteemi temperatuuri madalal hoida. Õnneks on võimalik seda välja lülitada, aga tuleb tunnistada, et BIOS ei ole just koht, kus tavakasutaja oma aega veeta oskaks.


Kui eelnevad HP mudelid nägid pimedas välja nagu jõulupuud – vilkuvaid sini-oranze tulukesi täis, siis antud mudelil on tulukesed tehtud nõelapea suurused. Nii peab lausa pea laua peale panema, et kontrollida, kas HDD tuluke ikka vilgub või on arvuti kokku jooksnud. Häiris ka see, et voolupistik on toodud tagant vasakusse äärde, kus see pidevalt ette jääb

Lisaks tekitab küsimusi klaviatuuri valgustuse lamp. Selleks tuleb vajutada pildi heleduse sensorile (mis Dellil üldse puudub), mille peale hüppab lamp kõrvalt välja. Meie testis jäi see lamp korduvalt põlema ja vajas mitmeid kordi klõpsimist. Õnneks või kahjuks pole HP ülalt valgustav lamp nagunii suurem asi, seega ei ole kaotus suur, kui see katki peaks minema.

Kukalt pani kratsima, kui palju endapoolset tarkvara on HP suutnud kaasa panna – uskumatud 92GB. Selle sees tagavara partitsioon, juhuks kui arvuti katki läheb, driverid ja HP enda soft ekraani heleduse muutmiseks, turva tarkvara jms. Vähe sellest, et mida rohkem installeeritud tarkvara seda aeglasem arvuti ning lühem aku iga, näiteks 128GB SSD on täitsa hea kõvaketta valik sellesse arvutisse, aga kui ostu hetkel jääb Windowsist vabaks 36GB on midagi ikka väga valesti.
Erinevalt Dellist ja Lenovost on jäänud HP truuks ATI-AMD videokaardile. Kahjuks tuleb tõdeda, et asjatult – 3D markis saab arvuti 10%nõrgema tulemuse ning ka aku peab vähem vastu. Erinevalt konkurentidest, kes kasutavad nVidia-Inteli videokaarte, millest esimene on aktiivne mängudes ja teine kontori rakendustes, kasutab ATI enda voolusäästu tehnoloogiat, mis kahjuks pole nii efektiivne, kui Inteli videokaardi oma.
HP suureks miinuseks on veel hind. Kohalikest hulgiladudest saab odavaima mudeli koos windows 7-ga kätte 1225 euro eest Delliga võrreldes on see lausa 235€ võrra kallim. Siinkohal anname huvilistele lootust, et Laptopid.ee kaudu võib lähiajal selle sama arvuti kätte saada alla 1000€.


Lenovo Thinkpad T420



Lenovot karbist välja võttes ei teki meil mingeid emotsioone, kuna arvuti on välimuselt täpselt samasugune nagu eelnev T410, mis oli suhteliselt sarnane T400-ga, mis omakorda oli äravahetamiseni sarnaneT61-ga, mis välimuselt meenutab IBM T21, mis on üle 10 aasta vana Thinkpadide esiisa. Mõne jaoks on IBM-i välimus kole, mõne jaoks väga kole. Eriti harva kohtab naisterahvaid, kellele IBM vastu ei hakkaks. Samas tuleb tunnistada, et IBM on teinud väga häid arvuteid ning Lenovo lihtsalt häid arvuteid. Seetõttu on mustal kandilisel korpusel arvatavasti kõige tulihingelisem austajaskond, kes arvatavasti lõpetaks Lenovo ostmise, kui see peaks kunagi hõbedaseks või ümarate nurkadega arvutiks muutuma. Olen ka ise seda meelt, et äriklassi sülearvuti peaks olema eelkõige tagasihoidlik ja IBM on mulle välimuselt alati meeldinud.


Lenovo on jäänud truuks super heale kummiga kaetud korpusele, mis püsib kindlalt käes ja millelt saab väikesed kriimud näpuga maha nühkida. Aastaid näinud Lenovo korpusega saab imesid teha ja välimust uueks muuta nt avio-bensiini abil.

Lisaks välimusele pole eelmise mudeliga võrreldes erilist vahet märgata ka sisemuse poolel. Erinevus paistab vaid selles, et ekraan on 0.1″võrra väiksem. See tundub uus standard olevat. Klaviatuur on samuti vana hea Lenovo oma. Võib arvata, et see kulub sama kiirelt läikima kui T410-l. Sama võib karta arvuti nurkade kohta. Õnneks on kulumist märgata ainult lähemalt uurides.
Arvutit kätte võttes tabab meid meeldiv üllatus. Arvuti kaal tundub konkurentidega võrreldes juba käes väiksem. Meie meelded ei peta meid -1888g vs 2170g on 200g vahe (ilma akuta).


Vahe on nii suur, et otsustame jätta arvutile külge välja ulatuva 9 cellise aku, kuna isegi sellega on arvuti kergem, kui testis osalevad 6 celliste akudega HP ning Dell.
Tänu suurele akule saavutame aku testis meeletu tulemuse 12h ja seda täiesti uue akuga (akud vajavad 4-5x tühjaks-täis tsüklit, et täismahtuvust saavutada).


Teine meeldiv üllatus tabab meid müratesti läbi viies. Lenovo arvuti on vaiksem kui konkurentidel ja mis kõige üllatavam – ka jahedam! See kõik näitab üht – hästi kokkusobivad komponendid ning radikate-ventilaatorite hea paigutus. Ka siin peitub arvatavasti üks põhjus,miks Lenovo on disaini jätnud muutmata – milleks muuta asja, mis toimib?
Olgugi, et kõikidel tootjatel on olemas kõvakettatarkvaraline põrutuse kaitse (selleks on gürosensor, mis kallutust tundes tõstab kõvaketta pead üles – nagu grammofoonil nõela), tuleb tõdeda, et lõviosa juhtumeid, kus arvuti maha kukub, on need pead juba nagunii üleval, sest kes see ikka kõnnib töötava arvutiga ringi. Põrutuse osas mängib hoopis rolli palju odavam ja lihtsam nipp, milleks on kummi kasutamine. Kui Dellil on kõvaketas lihtsalt kruvidega jäiga raami külge kinnitatud ja iga väiksem põrutus käib kõvakettast läbi ning HP on kummi kasutanud vaid vähesel määral, siis Lenovol puudub jäik ühendus arvuti kestaga ning kõvaketas on asetatud kummi tihendite vahele. See väljendub kenasti ka kõvaketta vigade statistikas. Teostame Laptopid.ee-s katkistelt kõvaketastelt andmete taastust ja tuleb tõdeda, et Lenovo sülearvutite kõvakettaid näeme siin harva. See muidugi ei tähenda seda,et Lenovo sülearvuti omanik võiks unustada backupi tegemise.

Viimane märkimist vääriv eelis teiste arvutite ees oli see, et meie sülearvutite salongis leidis Lenovo kõige rohkem wifi levialasid. Samas ei pruugi see veel pelgalt Lenovo suurt tugevust näidata, sest lisaks antennidele mõjutab tulemust ka wifi-kaart. Neid võib igal tootjal olla 4-5 erinevat. Aga ka Lenovol leidsime terve rea vigu, mis võib ostjaid eemale peletada, et omale HP-d või Delli soetada. Välimusest on juba räägitud. Nüüd saame teada, mille arvelt on tulnud kaalu kokkuhoid. Antud juhul on tugevalt kannatanud ekraani konstruktsioon, mis on võrdluses teiste testis osalenud arvutitega kõige nõrgem (ma ei pea silmas ainult 2011 aasta mudeleid,vaid kõiki 4 põlvkonda!). Samas on see meile, remontijatele, kasulik, sest füüsiliselt katki läinud ekraan ei käi garantii alla ning 100-200€ on hea teenistus. Esindus oskab sama asja eest 400-500€ küsida. Igatahes sellist testi nagu kunagi IBM müügimehed tegid, et astusid maas olevale sülearvutile peale ja ekraan terveks jäi, enam teha ei saa.
Naised ei ole suht kindlalt Lenovo sihtrühm. Lisaks muutumatule kandilisele välimusele on Lenovo juures vaja kasutada ka mehejõudu. Wifi füüsiline nupp käib nii raskelt, et olen täiesti kindel, et igasugused geel- ning kunstküüned murduvad seda lülitades lihtsalt pooleks.

Lenovo pole siiani ära õppinud ID-kaardi lugejatstandardvarustusse lisama. Selle saab õnneks hiljem lisada, kuid sel juhul küsitakse lisaks ca 100€.
T420 on arvuti, millele ei saa ühegi nipiga USB3 külgepookida. Õnneks on arvutile lisatud powered e-Sata, kuhu saab välisedkõvakettad külge ühendada ja kasvõi 300MB/s andmeedastuskiirust nautida.


Testitabelist ja sellest, kuidas me testisime.

Testi tabeli leiad siit LINK

Tabelisse panime tootja poolt antud andmed ning meie kolme hinnangu 5 palli süsteemis (1-min, 5-max).

HIND
Laptopid.ee hind on 2011 a mai lõpu seisuga olev hind. Arvutid üritasime leida võimalikult sama konfiguratsiooni ja hinnaga, HP sattus kahjuks tunduvalt kallim.

TEHASE ANDMED
Protsessoriteks on kõikides arvutites Sandy Bridge tehnoloogial põhinev Inteli viimane versioon: protsessorid i7-2620 3.4GHz, millel on 2 tuuma, 4MB cachet ja 35W. Delli sattus i7-2720 3.3GHz 4 tuuma, 6MB cachega protsessor ning 45W max voolutarbega. Tootja võrdluse testi osalenud protsessorite kohta leiab siit [url=http://ark.intel.com/Compare.aspx?ids=50067,52231]http://ark.intel.com/Compare.aspx?ids=50067,52231[/url] Aga nagu mainitud, kiiruse testi tulemused lõpphinnangut ei mõjutanud, kuna kiiremat protsessorit pakuvad ka HP ning Lenovo.

RAM mälu, mis kõigil on DDR3. Ei hakanud tabelisse mhz välja tooma, kuna see on samuti kõikidel tootjatel samal mudelil varieeruv. Lisaks ei ole mälu kiirusest tulenev väike vahe töös märgatav.
Ekraan on kõikidel 14.0″ 1600×900 LED. Samas ei tasuks unustada, et 9-l juhul 10-st on suurema resolutsiooniga ekraan parema pildiga kui väiksemal, ehk siis valides 1280×800 ekraani on pilt arvatavasti halvem. Samuti kasutavad erinevapiirkonna ja valmimisajaga sama tootja täpselt samad mudelid erinevaid ekraane. Seekord oli küll Dellil tuntavalt parem ekraan, aga poole aasta pärast teisest tehasest sama konfiguratsiooniga arvutit tellides võib saada teise tootja paneeli ning pilt on kohe teine.
Videokaart oli Dellil ja Lenovol nVidia NVS 4200, mida toetas Inteli 3000 videokaart hetkedel, kui kiirust ei vajatud ning esmatähtis on vaikne arvuti ning pikk aku kasutuse aeg. HP kasutab ATI AMD 6470M-i. Samas tuleb tõdeda, et äriarvuti jaoks on 5500 punkti 3D mark 2006 tulemus, milleni mõni aasta tagasi pürgisid tipp-mänguri sülearvutid.
Kõvaketas on samuti asi, mis igas sama tüüpi arvutis võib olla erinev ja 160GB HDD on üldjuhul nõrgema tulemusega, kui 500GB. Erinevus on eriti hästi märgata, kuiseda võrrdelda SSD-ga.
Kaal alates on võetud tootja andmetest. Nagu näha, pole tootjal mingi raskus +/-500g tarbijale näkku valetada, see peidetakse vale “alates…” taha, ehk siis kaalumisel võetakse arvutist välja kõik lisakaardid, pannakse kõige väiksem aku jms.
Aku kaal ja mahtuvus näitab, kui efektiivselt on aku tehtud. Wh näitab, et kui arvuti võtaks 1W tunnis, siis 55Wh aku peaks vastu 55 tundi, testis osalenud arvutid tarbisid minimaalseimalt 8-12W, samas täisvõimsusel suudab ainuüksi Dellis olev protsessor tarbida 45W.
Sügavus-laius-paksus on samuti tootja andmetest võetud. Neid mõõtsime üle, tootja valetab ka selle kohapealt natuke, aga vahe kõigest mõni mm.

LIIDESED
USB3 onedasiarendus USB2-st, olles sellest ~10x kiirem (st umbes 300MB/sandmeedastuskiirusega, mis tuleb abiks nt 1080p või 3D filmide kopeerimisel).
Powered e-Sata on liides, mis on olemas kõikidel kõvaketastel, ainult, et kõvaketastel on e-Sata ja power eraldi kaablitega.
Displayport on mõeldud pildi arvutist monitori, TV-sse või projektorisse saatmiseks; see võimaldab paremat kvaliteeti ja suuremaid resolutsioone kui HDMI.

Heli sisend-väljund on Dellil ja Lenovol viidud ühte pesasse. See aga tähendab, et kui mikrofon-kõrvaklapid olid eelnevalt kahe juhtmega, siis nüüd tuleb need ringi vahetada. Samas on vähem juhtmeid alati parem.
Tootmise aasta näitab arvuti müügile tuleku esmast aega, äriklassi mudelitel on ca1 aasta pikkune elutsükkel – kui see lõpeb,tuleb uus mudel.
Linkide alt leiab tootja andmed arvuti kohta.

TESTIDE ANDMED
Kaal. Meiemõõtsime arvutite kaalu ilma akuta, kuna äriklassi arvuteid saab osta 4, 6 ja 9celliste akudega. Mõõtmisvahendina kasutasime köögikaalu (+-5gr).
Laadijaid on enamus tootjatel kaks varianti 14″ sülearvutitele – 65W ja 90W, väiksem käib inteli videokaardiga ja võimsam nVidia/ATI videokaardiga.
Windows Perfomance index näitab windows 7 sisse ehitatud testitulemusi – protsessor, mälu, graafika, mängud ja kõvaketas. See ei ole just kõige täpsem test, aga ülevaate annab, eriti võrdlustes vanemate mudelitega.
Mängude kiirus. 3D Mark 2006 on videokaartide testimiseks mõeldud programm. Tipp-mängurite sülearvutid saavutavad selles üle 20 000 punkti, olles 17″ ja 5kg+kaaluvad. Põhjaliku tabeli 3d marki testi tulemustest leiab siit [url=http://www.notebookcheck.net/Mobile-Graphics-Cards-Benchmark-List.844.0.html]http://www.notebookcheck.net/Mobile-Graphics-Cards-Benchmark-List.844.0.html[/url]

Soojus 3d marki testilõpus. Arvuti soojust mõõtsimenatukene enne testi lõppu, kõik sülearvutid olid enne testi käivitamist lauapeal käinud vähemalt 1 tunni. Tulemusi mõõtsime klaviatuuri keskelt ning vasakult-paremaltpoolt palmresti ja samadest asukohtadest põhja alt.

Heli 30cm kauguselt näitab helikvaliteeti istudes arvuti taga. Tabelis toodud hinne on meie arvamus helist. Hinnet tõmbas alati alla see, kui kõlarid paiknesid arvuti esipaneeli all. Sel juhul peegeldub heli laua pealt ja on moondunud
Heli 2m kauguselt mõõtmiseks keerasime heli 90% peale ja kuulasime kaugemalt, imiteerides nt koosolekul presentatsiooni tegemist või sõpradega muusika kuulamist.
Korpuse konstruktsiooni tugevuse testis võtsime arvuti ja väänasime seda käte vahel tugeva jõuga. Selles testis oleks arvatavasti paljud mitte-äriklassisülearvutid lihtsalt katki läinud.
Ekraani vastupidavuspaindele testis väänasime ekraani erinevate nurkade alt, samuti testisime LCD paneeli ja kaane vahelist kaugust survega, immiteerides peale astumist.

Kaane materjal on kõikidel arvutitel metall, Lenovol on sina pelae lisaks veel kummikiht pandud. Samuti on metallraam koos sõrestikuga kõikide äriklassi tootjate sülearvutiteljuba ammu sees olnud, isegi siis, kui peale on plastik pandud ning esmapilgul tundub plastmassist arvuti olevat.
Palmresti materjali tähtsus kerkib esile aja jooksul, nimelt plastmass kulub siledamaks ja hakkab läikima, metall üldjuhul oma välimust ei muuda.
Ekraani kinnitustest on abi sülearvuti transportimisel. Auto kõrvalistmel vedeledes hakkavad odavamad sülearvutid plärisema, ise samal ajal ennast koledaks kulutades. Samuti on korraliku kinnitust mugav lahti teha ja sulgeda.

Vedeliku äravooluavad tulevad kasuks siis, kui keegi midagi laptopile peale ajab ja siin kehtib reegel, mida rohkem avasid, seda parem.

Kinnise arvuti tolmu kaitseks on viimastel mudelitel väike kummiriba ekraani servas, mis takistab tolmul klaviatuuri vahele sattuda.
Kummi jalad peavad olema sellised, mis püsiksid kindlalt põhja alla ning hoiaksid arvutit tugevalt laua küljes.
HDD pehmendus on füüsiline kõvaketast ümbritsev pehmendus, mis võib arvuti põrutuse korral andmed päästa.

ERGONOOMIA
Klaviatuuri nuppude käiku testisime nuppe vajutades.
Klaviatuuri nuppude klõbinat testisime kiirelt kirjutades.
Ekraani pilti vaatlesime otse ja erinevate nurkade alt.
Wifi püüdmises sai suurima hinde enim ja tugevaima leviga wifi võrke leidnud arvuti.

UUTE MUDELITE LISATESTID
HDD täis uuena liitsime ja lahutasime, palju tehase partitsioonid, windows ja tootja poolt lisatud tarkvara ruumi võtavad uuel arvutil.
Aku vastupidavus 100%->5% laadisime arvuti aku täiesti täis, keerasime ekraani heleduse tumedaks, wifi-bluetooth välja ning maxbattery setting. Kuna akud olid täiesti uued, peaks tulemus peale 4-5 laadimist ~5% suurenema.
Müra mõõtsime 3Dmarki testi keskel arvuti kõrvalt (ventilaatori avade juures) ning istudes, kõrvade kõrguselt. Tavatöös on arvutid palju vaiksemad ning nende tulemuste mõõtmiseks oleks pidanud minema helikindlasse ruumi.

TESTI VÕITJA
Meie testi võitjaks osutus seekord Lenovo T420. Teise koha sai HP 8460p ja kolmandaga peab leppima Dell E6420.
Lenovo teenis esikoha väikese kaalu, hea aku, vähese müra ja soliidse välimuse eest. Dell jäi viimaseks kuna kaal on suur, välimus paljude arvates kole ja mõõdud suured. HP-l jäi esikohast puudu soodsam hind ja kergem kaal.
Samas tuleb tunnistada, et kui testi alguses olime kindlad, et Dell põrub haledalt ja esikoha pärast jäävad võitlema HP ning Lenovo, ilmnes testi käigus mitmeid Delli jaoks positiivseid aspekte ning valiku tegemine oli väga raske ja pikke vaidlusi tekitav. Tegelikult on kõik 3 testis osalenud mudelit väga head arvutid.
Samas ei usu, et igipõlised Delli pooldajad nüüd Lenovot ostma hakkaks, aga ehk on mõnel kahevahel oleval, uut äriklassi mudelit soetaval isikul selle testi abil valiku tegemine lihtsam.

Kuna juttu tuli arvatust palju rohkem, siis otsustasime testi kaheks jaotada. Teine osa ilmub lähiajal – sealt saab lugeda, mis on erinevate aastate mudelitel paremaks läinud ja mis on iga aastakäigu võitja.
Seniks saavad huvilised pilgu peale heita suurele tabelile, mille praeguses testis avutite võrdluseks koostasime LINK

II osa asub siin Link

Virgo Rikk
www.laptopid.ee
Juhataja