Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 16. dets. 2019

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Tamron 16-300mm supersuumobjektiiv – mugavuse ja pildikvaliteedi täpne tasakaal

Tamron 16-300mm supersuumobjektiiv – mugavuse ja pildikvaliteedi täpne tasakaal
Lauri Veerde

Peegelkaamera üheks eeliseks kompaktkaamera ees loetakse võimalust vahetada objektiive. Teatud olukordades võib see eelis aga muutuda hoopis puuduseks. Objektiivi vahetamine on juba iseenesest tülikas tegevus ja selle protsessi käigus satub kaamera korpusesse tolmu. Reisile minnes muutub mitme objektiivi kaasastassimine – rääkimata nende vahetamisest – eriti tüütuks ja väsitavaks tegevuseks. Kõige selle tõttu on fototootjad valmistamas nn supersuumobjektiive mille eesmärk on lihtne – et kõik pildid saaksid ühe objektiiviga tehtud.

Selles ülevaates üle vaadatav Tamron 16-300mm f/3.5-6.3 DI II VC PZD Macro on hetkel maailma kõige võimsaim supersuumobjektiiv. Selle suumikordajaks on 18,8 ning fookuskauguste vahemikuks on muljetavaldavad 16-300mm (35mm ekvivalendina).

Oluline on siin tähele panna, et vahemik algab 16mm juurest – see tähendab, et selle objektiiviga saab pildistada märgatavalt laiema vaatenurgaga kaadreid kui standardsete 18-55mm komplektobjektiividega või konkureerivate supersuumidega. Lisaks fookuskauguste vahemikule on sel objektiivil veel rida hüvesid ja ka miinuseid, mida allolevas ülevaates täpsemalt vaatame.

Enne, kui objektiivi lähemalt vaatama asume, tahan selgeks kirjutada ühe olulise aspekti. Nimelt pildi teravus. Juba füüsikareeglite järgi on seatud nõnda, et mida suurem on objektiivi suum ehk fookuskauguste vahemik, seda pehmem on selle objektiivi joonis. Kõige teravamad on loomulikult fikseeritud fookuskaugusega objektiivid, millega suumida ei saagi.

Supersuumidelt sellist teravust oodata ei saa ja nõnda on ka Tamroni 16-300mm joonis pigem pehmemat tüüpi. Seetõttu ei leia 100% suurendusega fotosid uurivad “pikslipiilujad” sellest ülevaatest endale meelepäraseid pilte. Ei peagi leidma, sest selle objektiivi peamiseks ülesandeks ei ole maksimaalne teravus vaid maksimaalne paindlikkus ja pildistamismugavus.

Supersuum on alati kompromiss pildistamismugavuse ja pildikvaliteedi vahel. Kui hästi Tamronil see kompromiss korda läinud on – seda nüüd uurima asumegi.

Selle objektiivi peamiseks ülesandeks ei ole maksimaalne teravus vaid maksimaalne paindlikkus ja pildistamismugavus.

Tamron-16-300mm-objektiiv-photopoint-500

 

Objektiiv ise

Tamron-16-300mm-objektiiv-photopoint-404
Tamron-16-300mm-objektiiv-photopoint-403

Tamron 16-300mm objektiivist on olemas kolm erinevat versiooni. Esimene valmistatud spetsiaalselt Canoni peegelkaamerate jaoks, teine Nikoni ja kolmas Sony peegelkaamerate jaoks. Need kolm versiooni on identsed ja erinevad üksteisest vaid kinnituse poolest (kuna Sony kaameratel on keresisene stabilisaator, siis Sony objektiivi sees stabilisaatorit ei ole).

Kohe esimesel käsitsemisel jätab objektiivi korpus ja koostekvaliteet väga hea mulje. Selle disain on modernsem ja peenekoelisem kui enamikul Tamroni objektiividest – sarnane 2014 aasta algul poodidesse jõudnud Tamron 150-600mm objektiiviga. Korpus on niiskuskindel – sellest annab tunnistust metallist bajoneti ümber olev kaitsetihend, mis ei lase niiskusel ja tolmul ei kaamera ega objektiivi sisse pääseda. Teravustamisrõngas ja suumirõngas liiguvad eeskujulikult.

Lisaks tavalistele lülititele – AF/MF ja värinastabilisaator – on sel supersuumil olemas ka suumirõnga lukustusnupp. 16mm juures saab suumirõnga lukustada nii et objektiiv transportides tahtmatult pikaks ei vajuks. Minu kasutuses oleva uue objektiivi puhul ei ole seda tarvis, kuna objektiiv ei vaju ka keskmisest tugevama raputuse korral lahti. Aja jooksul võivad aga tihendid kuluda – siis võib ka lukustusnupust kasu olla.

16-300mm f/3.5-6.3 on täiustatud versioon Tamroni senisest supersuumobjektiivist 18-270mm F/3.5-6.3 VC PZD. All fotol on seesama vanem versioon keskel, paremal pool on võrdluseks Canoni soodsaim 18-55mm komplektobjektiiv ja vasakul loomulikult uus 16-300mm.

Võrdluses pildil olevate mudelitega tundub 16-300mm objektiiv olevat suur. Suumi ulatust ja muid aspekte arvesse võttes on see tegelikult märkimisväärselt kompaktse korpusega. Nikoni 18-300mm supersuum on näiteks 120 mm pikk ja kaalub 830g. Tamroni vastavad näitajad on 99.5 mm ja 540 g.

Tamron 16-300mm tehnilised andmed
 Fookuskauguste vahemik  16-300mm
 Maksimaalne ava  F/ 3.5-6.3
 Minimaalne ava  F/22-40
 Vaatenurk (diagonaal)  82°12′ – 5°20′
 Konstruktsioon  16 elementi 12. grupis
 Lähim teravustamiskaugus  0.39 m
 Maksimaalne suurendus  1:2.9
Diafragmalabade arv  7 (ümar diafragma)
 Filtrikeere  67 mm
 Maksimaalne läbimõõt  75 mm
 Pikkus  99.5 mm
 Kaal  540 g
 Komplektis  Lillekujuline päikesevarjuk
 Kaameratele  Canon, Nikon, Sony

Tamron-16-300mm-objektiiv-photopoint-508

 

 

 

Suum

tamron-16-300mm-small-19

Tamron 16-300mm @ 16mm.

tamron-16-300mm-small-20

Tamron 16-300mm @ 300mm.

Tamron 16-300mm objektiivi kõige olulisemaks omaduseks on kahtlemata fookuskauguste vahemik ehk võimas suum. Selle objektiiviga saab pildistada nii laiu vaateid kui ka kaugeid asju lähedale suumida.

Suumi võimekust demonstreerivad kaks ülalolevat fotot. Need on pildistatud mõlemad täpselt ühest ja samast kohast. Esimene maksimaalselt laia nurgaga 16mm ja teine maksimaalselt sisse suumides – 300mm fookuskaugusega. Nende kahe ekstreemumi vahele jääb veel palju erinevaid pildistamisvõimalusi. 35mm juures on pildid sarnased sellele, nagu me maailma oma silmadega näeme, 150mm asendis on hea pildistada udusema taustaga portreed jne. Üks objektiiv võimaldab suumirõngast keerates pildistada väga eriilmelisi fotosid – selline paindlikkus ongi Tamron 16-300mm objektiivi olemasolu mõte ja kõige olulisem põhjus, miks seda endale osta.

Allpool veel üks demonstratsioon suumivahemikust. Modelliks Tartu Õlletehase torn:

objektiiv võimaldab suumirõngast keerates pildistada väga eriilmelisi fotosid – selline paindlikkus ongi Tamron 16-300mm objektiivi olemasolu mõte ja kõige olulisem põhjus, miks seda endale osta.

tamron-16-300mm-small-14

Tamron 16-300mm @ 16mm. 0.3 sek, f/16

tamron-16-300mm-small-13

Tamron 16-300mm @ 117mm. 0.3 sek, f/16

tamron-16-300mm-small-12

Tamron 16-300mm @ 300mm. 0.3 sek, f/16

 

Võimsa suumobjektiiviga saab kaugemaid objekte suurelt pildile püüda – see on päevselge. Teine asi, mida suure suumivahemikuga teha saab, on aga perspektiivimoonutuse kasutamine huvitavama foto loomiseks. 35mm juures on perspektiiv tavaline – st selline, nagu me oleme harjunud oma silmaga nägema. Mida väiksem fookuskaugus sellest 35mm punktist on, seda väljavenitatumaks perspektiiv muutub (pildil olevad objektid tunduvad teineteisest kaugemal olevat). Mida suurem aga fookuskaugus on, seda lamedamaks perspektiiv muutub (esemete omavahelised kaugused muutuvad visuaalselt väiksemateks). Aidaku seda efekti väljendada kaks lihtsat fotot, mis pildistatud erinevate fookuskaugustega erinevatelt kaugustelt:

IMG_9894

16mm lainurk justkui lükkab objekte teineteisest eemale, muutes nende omavahelisi kaugusi visuaalselt suuremaks kui need tegelikkuses on.

IMG_9893

300mm teleasend muudab pildi lamedaks, muutes objektide omavahelisi kaugusi väiksemaks, kui need tegelikkuses on. Objektiivid tunduvad hästi üksteise lähedal.

Seda perspektiivi moonutuse efekti saab ära kasutada kompositsioonis. Näiteks mingeid esemeid pikemana-suuremana näidata tahtes saame neid pildistada alt üles lainurgaga. Pargialleed võime aga pildistada teleobjektiiviga nii et puud tunduvad justkui üksteise küljes kinni olles efektse koridori moodustavat. Kõiki selliseid pilte saab 16-300mm objektiiviga pildistada. – just seda ma mõtlesin, kui kirjutasin, et “üks objektiiv võimaldab suumirõngast keerates pildistada väga eriilmelisi fotosid”.

 

Suumikordaja poolest on Tamroni kõige lähemaks rivaaliks 2012. aasta suvel esitletud Nikon 18-300mm f/3.6-5.6 objektiiv, mis jääbki pisut alla just laiemas otsas. Nikoni lainurk on 18 mm. Tamronil 16mm. Ka tavalise 18-55mm objektiivi laiema otsa fookuskaugus on 18mm ehk 2 millimeetri võrra kitsam kui Tamronil. Kaks millimeetrit ei pruugi teoorias just palju tähendada – praktikas on selline vaatenurga vahe aga üllatavalt suur. Mida kitsamas ruumis pildistada, seda enam see vahe tegelikult välja tuleb.

Pildistasin Tartu Jaani kirikut täpselt ühest ja samast punktist. Vasakul pool 18-55mm objektiiviga 18mm asendis. Paremal Tamroni 16-300mm objektiiviga 16mm asendis. Jälgige pildi ääri – vasakul pool ei ole kirikutornis olev kukk pildile mahtunudki, paremal on aga lisaks kukele veel palju tühja ruumigi. Samamoodi on parempoolse pildi igal küljel mahtunud pildile rohkem.

tamron-16-300mm-small-16

18-55mm objektiiviga 18mm asendis.

tamron-16-300mm-small-15Tamroni 16-300mm objektiiviga 16mm asendis

 

Lainurksuume kimbutab alati selline nähtus nagu geomeetriline moonutus. Täpsemalt – tünnmoonutus (ingl. k barrel distortion). Fotol on see nähtav äärealadel, kus kaadrisse jäänud sirged jooned justkui kaardu tõmbunud on. Ka Tamron 16-300mm objektiivi kõige laiemas ehk 16mm asendis on tünnmoonutus olemas kuid arvestades suumivahemikku, on see üllatavalt väike ja ei peaks reaalses kasutuses mingeid probleeme põhjustama. Seda enam, et tänapäeva fototöötlusprogrammides on selline moonutus ühe hiireliigutusega korrigeeritav.

All näed, kuidas Tartu raudteejaamas kaadri serva jäänud post tünnmoonutuse tõttu pisut nõgusaks kooldunud on. Foto on pildistatud 16mm asendis ning järeltöötluses ei ole geomeetrilist moonutust pedagoogilistel eesmärkidel korrigeeritud:

tamron-16-300mm-small-11 Tamron 16-300mm @ 16mm. f/18, 1/6 sek, ISO 100. Statiivilt

 

Lähipildistamine

tamron-16-300mm-macro-1

 Tamron 16-300mm @ 300mm. f/16, 1/6 sek, ISO 100

tamron-16-300mm-macro-2

Canon 18-55mm @ 55mm. f/16, 1/6 sek, ISO 100

Tamron 16-300mm tootenimetuses on sees sõna “Macro”, mis peaks viitama objektiivi heale lähipildistamise võimekusele. Päris makroobjektiiviks Tamroni supersuumi siiski nimetada ei saa, kuna selle suurendus on 1:1 suhte asemel 1:2.9. Lähipildistamisel saab see aga päris hästi hakkama – eriti just 300mm fookuskaugusel, kus suurendus on maksimaalne ja lähim teravustamiskaugus 39cm.

Ülalolevatel piltidel olen Tamron 16-300mm objektiivi lähipildistamise võimekust võrrelnud tavalise 18-55mm komplektobjektiiviga. Nagu näeme, on Tamroni supersuum makropildistamisel ainult väga vähe parem kui 18-55mm komplektobjektiiv. 50-sendine jäädvustub pildile peaaegu sama suurelt. Kuna Tamroni objektiiv on suumitud 55mm asemel ekstreemse 300 millimeetrini, siis on Tamroni joonis mõnevõrra ebateravam. Seega ei tundu Tamroni supersuumil lähipildistamises 18-55mm objektiivi ees esmapilgul eelist olevat. Üks eelis siiski on…

 

tamron-16-300mm-small-10

 Tamron 16-300mm @ 300mm. f/8,0, 1/30 sek, ISO 100. Statiivilt

Tamroni 300mm fookuskaugus ning ümar, 7-st labast koosnev diafragma jätab makrofotode tausta meeldivalt uduseks, tuues pildistatava objekti taustast esile. Just selliste, ilusa taustaga lähipiltide tegemisel on Tamron 16-300mm supersuumobjektiiv eriti tasemel. Ülemisel pildil sillerdavad lillede taustal kastepiisad, mis udususe tõttu ilusateks taustast heledamateks ringikesteksmuutunud on.

Eriti just makrofotograafias on taust vaat et sama oluline, kui pildistatav objekt ise.

tamron-16-300mm-big-2-2

 Tamron 16-300mm @ 300mm. f/9,0, 1/40 sek, ISO 100. Statiivilt

 

Värinastabilisaator

tamron-16-300mm-small-17

Tamron 16-300mm @ 300mm. f/6,3, 1/13 sek, ISO 100. VC väljas. Käest

tamron-16-300mm-small-18

Tamron 16-300mm @ 300mm. f/6,3, 1/13 sek, ISO 100. VC sees. Käest

Tamroni objektiivid on alati hiilanud tõhusa värinastabilisaatori poolest ja selles osas ei ole erandiks ka 16-300mm supersuum. Lülita stabilisaator sisse ja sa näed juba pildiotsijast läbi vaadates, et kuigi sinu käed värisevad, püsib pilt nagu imeväel paigal. Isegi siis, kui tahtlikult väheke kätt väristad, liigub pilt vaid siis kui käe liikumine mingi teatud amplituudi ületab. Värinastabilisaator aitab hoida kaadrit paigal ning pildistada teravamaid pilte.

Eriti just võimsa suumiga käest pildistamisel on värinastabilisaatorist kõige enam kasu. Siin tuleb selle efekt kõige paremini esile. Kaks ülalolevat fotot rippuvast lillepotist on pildistatud maksimaalse suumiga käest. Vasakpoolse pildi tegemisel on värinastabilisaator objektiivil olevast lülitist välja lülitatud. Parempoolsel on värinastabilisaator sees. Isegi ekstreemselt pika säriajaga f/1,13 on foto tänu stabilisaatorile aktsepteeritavalt terav. Ilma stabilisaatorita pildistades pole sellise säriaja ja fookuskauguse kombinatsiooniga (300mm, 1/13 sek) lootustki teravat pilti saada.

Värinastabilisaator on abiks ka käest filmimisel. Kui filmite käsi ja kaamerat hoolega paigal hoides liikumatut kaadrit, on videopilt tänu värinastabilisaatori tööle oluliselt stabiilsem. Kui aga liigutate videot filmides kaamerat näiteks küljelt-küljele, registreerib objektiivi mikroprotsessor horisontaalse liikumise, kompenseerides värinaid ainult vertikaalsihis. See tähendab, et ka liikumine tuleb sujuvam.

Siin all on kaks näidet värinastabilisaatori tööst filmirežiimil. Ma ei püüdnud hoida kaamerat võimalikult paigal – hoidsin seda üsna lõdvalt vahepeal isegi tahtlikult veidi väristades. Vasakul pool on video filmitud ilma värinastabilisaatorita 18-55mm komplektobjektiiviga. paremal poolt Tamron 16-300mm supersuumiga värinastabilisaator sees. Mõlemad objektiivid umbes 55mm fookuskaugusel:

Kuna supersuumobjektiividega saab pildistada nii kaugelt kui ka lähedalt, on neid tihti nimetatud ka reisiobjektiivideks. Reisile aga on üsna tülikas kaasa vedada suurt statiivi ning seetõttu on hea värinastabilisaator reisil olles eriti oluline.

 

 

Pildikvaliteet ja pildistamismugavus

tamron-16-300mm-small-4

Tamron 16-300mm @ 70mm. f/9.0, 1/40 sek, ISO 100. Statiivilt

Tamron 16-300mm f/3.5-6.3 DI II VC PZD Macro on supersuumobjektiiv ja seetõttu olid minu ootused selle pildikvaliteedile enne testimist päris madalad. Lai fookuskauguste vahemik eeldab objektiivilt keerukat optilist konstruktsiooni, mistõttu kannatavad alati nii foto teravus kui ka kontrastsus. Fotosid kipuvad kimbutama nii värvus- kui ka geomeetrilised moonutused. Seda kõike ootasin ma ka Tamroni uusimalt supersuumilt.

Pärast esimesi kaadreid ja katsetusi olin meeldivalt üllatunud. Eriti just fotode kontrastsus ja värviküllasus olid palju paremad kui ma loota julgenud oleks. Sisepeegeldused on hästi kontrolli all nii et ka otse päikesesse pildistamisel ei ole päikesehelgid liiga lihtsad tekkima. Fotode teravus sõltub avast ja fookuskaugusest. 300mm juures on pildi joonis üsna pehme isegi f/8 – f/16 avade juures. Keskmistel ja laiematel fookusakugustel on asjalood paremad – kui just pilte päris 100% juures ei vaata.

Olles juba mõned päevad selle objektiiviga pildistanud, mõistsin, et selle supersuumi juures ei ole kõik need tehnilised nüansid nagu teravus, kontrastsus jne tegelikult üldse olulised. Teoreetikuna tooteandmeid ja teiste pildistatud fotosid vaadeldes saab sellest objektiivist igasugust mulli kokku kirjutada. Praktikas, kaamera kaelas linna peal käies saad aga aru, kui kuratlikult mugav sellise kaamerakomplektiga tegutseda on. Ma mäletan täpselt seda hetke, mil see arusaam tekkis – pärast seda kui olin pildistanud need kaks võrdluspilti ja neid kaamera ekraanil vaatasin:

Tamron-16-300mm-objektiiv-photopoint-small-700-markup

Tamron 16-300mm f/3.5-6,3. Säritus: 1/10 sek, f/18, ISO 100 @16mm.

Tamron-16-300mm-objektiiv-photopoint-small-7011

Tamron 16-300mm f/3.5-6,3. Säritus: 1/15 sek, f/18, ISO 100 @300mm.

Kui tavaliselt oleks nende piltide tegemine tähendanud ka suurema objektiivi kaasa võtmist ja fotode tegemise vahel objektiivide vahetamist siis nüüd sain ma lihtsalt suumirõngast keerates ühe koha pealt pildid tehtud. Lisaks sellele oli nende fotode pildikvaliteet hoopis parem kui ühelt supersuumilt oleks osanud oodata.

 

tamron-16-300mm-small-9

Tamron 16-300mm @ 300mm. f/6,3, 1/160 sek, ISO 400. Käest

300mm juures maksimaalse avaga pildistades on taust meeldivalt udune tuues portreteeritava kenasti esile. See foto on pildistatud umbes 5 meetri kauguselt. Mida lähemale minna seda udusemaks taust muutub.

 

tamron-16-300mm-small-5

Tamron 16-300mm @ 300mm. f/6,3, 1/60 sek, ISO 400. Statiivilt

Lambad olid kaugemal kui 5m, taust siiski kenasti udune. Pildile jäid ka sääsed, kes sumedal suveõhtul lambaid kimbutama olid tulnud.

 

tamron-16-300mm-big-1-1

Tamron 16-300mm @ 28mm. f/9.0, 1/30 sek, ISO 400. Statiivilt

 

tamron-16-300mm-small-7

Tamron 16-300mm @ 300mm. f/6.3, 1/160 sek, ISO 800. Käest

Pildistatud 300mm fookuskaugusega läbi objektiivi lähedal olevate lehtede. Fookusest väljas lehed annavad pildile roheka uduse raami – tehnika, mida eriti just pulmafotograafid oma töös kasutada armastavad.

 

tamron-16-300mm-small-22

Tamron 16-300mm @ 24mm. f/13, 1 sek, ISO 100. Statiivilt

tamron-16-300mm-small-21

Tamron 16-300mm @ 82mm. f/16, 1.3 sek, ISO 100. Statiivilt

Kaunis kuldking on haruldane lill, mida esineb üsna vähestes asupaikades ja mis on seetõttu kantud ka II kategooria looduskaitse all olevate liikide nimistusse. Selles metsas on kuldkinga kasvanud juba aastakümneid päris ohtralt. Paindlik supersuumobjektiiv aitab pildistada lille laiemalt – nii et näeme selle kasvukeskkonda ja mitut puhmast üksteise lähedal. suurema suumiga saab aga pildistada lille õisi lähemalt.

 

panoraam-full-straight

Kolmest kaadrist kokku pandud panoraam. Päike loojub ja kiilid tantsivad vee kohal.

 

tamron-16-300mm-small-23

Veel üks näide, kuidas tänu värinastabilisaatorile on 300mm jaoks üsna pika säriajaga 1/100 sekundit tulnud foto aktsepteeritavalt terav. Tamron 16-300mm @ 300mm. f/7.1, 1/100 sek, ISO 400. Käest

 

Kokkuvõtteks

16-300mm-100

Portreed, maastik, makro, ilusad udused taustad, lainurgaga jäädvustatud ekstreemsed lähikaadrid… Fakt, et ühe üsna kompaktse objektiiviga saab paindlikult jäädvustada palju erinevaid eriilmelisi fotosid, muudabki supersuumid väga mugavateks tööriistadeks.

Sellel mugavuse eest tuleb tavaliselt ohverdada nii objektiivi üleüldine koostekvaliteet kui ka pildikvaliteet. Koostekvaliteet seetõttu, et supersuumid on reeglina valmistatud tavapildistajale, kes sellise objektiivi eest palju raha välja käia ei soovi. Pildikvaliteet seepärast, et füüsikaseaduste järgi ei saa nii suure suumiga objektiivi pildikvaliteet olla väga hea.

Tamron 16-300mm objektiiv erineb kõikidest teistest supersuumidest, sest siin on kõik ülalnimetatud kolm omadust – kasutamismugavus, koostekvaliteet ja pildikvaaliteet – supersuumide kontekstis esmaklassilised. Niivõrd head, et sel objektiivil on potentsiaali meeldima hakata ka tõsisemale fotohuvilisele, kes oma ideaalse pildikvaliteediga fiksobjektiivide kaasas tassimisest ja vahetamisest väsima hakkab. Rääkimata siis juba tavapildistajast, kes ihkaks enda peegelkaamera ette võimast suumobjektiivi.

Tamroni supersuum küsib sult: “Kas oled valmis loovutama ideaalsest pildikvaliteedist 20% selleks, et pildistada 80% võrra mugavamalt?”. Kui vastad sellele küsimusele jaatavalt, siis mine ja proovi Tamroni 16-300mm objektiiv enne ostmist ka ise kodus järele. Photopointi Tartu Kaubamaja ja Photopointi Rocca al Mare kauplustes on see objektiiv fototehnika rendipunktis olemas. Kui pärast rentimist osta otsustad, siis renditasu maksma ei pea.

Plussid:

  • Mugav kaasas kanda ja pildistada igast asendist,
  • niiskuskindel kvaliteetne kompaktne hästi toimiv korpus,
  • kiire ja vaikne teravustamine,
  • supersuumide kategoorias väga hea pildikvaliteet,
  • ülitõhus värinastabilisaator nii filmimisel kui pildistamisel.

Miinused:

  • Pehme joonis eriti suure avaga ja lõpuni välja suumides
  • kromaatiline aberratsioon kaadri nurkades.

 

Ülevaade numbrites

Pildikvaliteet
7.5
Koostekvaliteet
8.5
Kasutamismugavus
10
Värinastabilisaatori tõhusus
10
Autofookus
8.5
Hinna ja kvaliteedi suhe
10
9.1

Tavapildistajale ideaalne kõik-ühes objektiiv

Plussid: mugav kaasas kanda ja pildistada igast asendist, niiskuskindel kvaliteetne kompaktne hästi toimiv korpus, kiire ja vaikne teravustamine, supersuumide kategoorias väga hea pildikvaliteet, ülitõhus värinastabilisaator nii filmimisel kui pildistamisel Miinused: Pehme joonis eriti suure avaga ja lõpuni välja suumides; Kromaatiline aberratsioon kaadri nurkades;