Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 4. juuni 2020

Rulli end üles

Üles

1 kommentaar

Tamroni telesuumobjektiiv 70-300 mm F4-5.6

Kui mul paluti testida uut Tamroni SP 70-300mm F4-5.6 Di VC USD objektiivi, olin kahevahel. Seda sellepärast, et antud vahemikus ei ole ma kohanud siiani veel ühtegi väga head objektiivi ja mingit imet ei uskunud ma näha ka sellelt, kuigi Tamroni enda sõnul on see oma klassi parim objektiiv ja pärjatud EISA auhinnaga.  Jäin ikkagi nõusse.

Objektiivi ehitus

Tamroni SP 70-300mm F4-5.6 Di VC USD  objektiiv on korraliku ehitusega, midagi ei loksu ja nii teravustamise kui fookuskauguse rõngas käib paraja raskusega. Objektiiviga kaasas on ka varjuk, mis tagurpidi pööratuna objektiivi märkimisväärselt suuremaks mõõtudelt ei tee. Miinuseks on see, et kui varjuk on tagurpidi pööratud, siis varjab ta fookuskauguse muutmise rõnga ja seda ei ole võimalik keerata enne, kui varjuk on ära võetud või õigetpidi keeratud. Õigetpidi keeratud varjukist on jälle objektiivi otsakorki ebamugav kätte saada. Ehk siis väga head varianti olukordadeks, kust kiirelt on fotoaparaat kotist vaja haarata ning pilti teha, ei ole. Lisaks, see fookuskauguse rõnga asukoht objektiivi eesosas ei ole kõige mugavam, kuna fookuskauguse muutmisel kaob ühe käe toetuspunkt ära (aga võib-olla on see hoopis minu sisse harjunud pildistamisasendis kinni).

Olulisemad tehnilised näitajad

Tamron ja ka teised objektiivitootjad armastavad pikka rodu lühendeid oma objektiivide nimetuses. Igal tootjal on need veel ka erinevad.  Tamroni VC on sama, mis teiste IS, VR või OS – värinavastane tehnoloogia objektiivis. USD on vaikne mootor, analoog USM ja HSM-ile. Di tähistus näitab, et sobib digikaameratele. SP tähendab Super Perfomance (jämedalt tõlgituna super jõudlus).

Fookuskauguse suurendamisel pikeneb objektiiv esiotsast, kuid selle objektiivi juures pole sellel suurt tähtsust – minimaalne pildistamiskaugus on 1,5 meetrit. Fookuskauguse suurendamisel muutub ka täisava – 70mm peal on see f4, 300mm peal f5,6 – manuaalses rezhiimis säritamise korral peab jälgima, et säriaega kompenseerid vastavalt muutunud avaarvule. Teravustamismootor on suhteliselt vaikne, kuigi mitte päris samast klassist nagu näiteks Canoni L-seeria objektiividel. Värinavastase tehnoloogia (VC) töötamine on vaikses toas hästi kuulda ning selle toon on pinin-sisin, mis kohe tähelepanu tõmbab.

Üllatavalt hea pildikvaliteet

Tehtud testpiltide teravus on üllatavalt hea. Seda isegi täisaval 300 mm otsas, kus tavaliselt jääb selle klassi objektiiv jänni.  Ava veidi kinni keerates paranes teravus veelgi (nagu on tavaline enamuste objektiivide puhul). Kui ma peaks võrdluseks näite tooma, siis kõrvutaksin selle Tamroni objektiivi piltide teravuse 300mm otsas Canon EF 300mm f4L teravusega – niivõrd hea on see arvestades objektiivi hinnaklassi.

Üllatav oli ka see, et igasugu häireid, mis 70-300mm objektiive tavaliselt kummitavad, ei esinenud. Näiteks kromaatlilist abberatsiooni (lillad-rohelised halod tumedate objektide servades jne) ei õnnestunud ühegi pildi peal tuvastada, kuigi pildistatud sai ka selliseid objekte, mis sellised vead kohe peaks  ette näitama. Kui palju servadesse teravust ulatub, jäi paraku testimata, sest mu kaameral (Canon 1D Mark IV) on 1,3x sensorikropp ja servad lõigatakse pildi tegemisel maha.  Samadel põhjustel jäi testimata vinjettimine (tumedamad nurgad pildil).

Teravustamine

Kiiremalt liikuvate asjade pildistamiseks jääb Tamron SP 70-300mm F4-5.6 Di VC USD  teravustamise kiirus aeglaseks, seda ka kaugemal, ca 30 meetri peal toimuva juures. Proovisin objektiivi AI Servo režiimis ja kui külgedele liikumisel teravustamine veel enam-vähem toimis, siis pildistatava ette-taha liikumine lollitas objektiivi enamus puhkudel ära – objektiiv jäi lihtsalt teravustamisel magama, teravus hüppas ise ette või taha isegi siis, kui õige teravuspunkt oli saavutatud jne. Seisvate asjade juures teravustamisega probleemi ei olnud – teravustamine oli täitsa hea kiirusega ja täpne.

Värinastabilisaator

Värinavastane tehnoloogia (VC) täidab oma ülesannet väga hästi. Kas tema kasutegur on maksimaalselt  4 stoppi nagu Tamron lubab, ei tea, kuid sinna lähedale kindla pildistamisasendiga saab küll. Siiski peab arvestama, et VC ei ole mingi imeasi, mis 100% värina eemaldamise garanteerib, kindluse mõttes tasub samast asjast vähemalt 2 klõpsu teha, et tehniliselt korrektne pilt saada.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt: kui enne testimist arvasin, et SP 70-300mm F4-5.6 Di VC USD  on objektiiv, mille pildikvaliteet on kehva ja sellist hinda küsitakse selle eest, et värinavastane tehnoloogia VC on objektiivi ehitatud, siis peale testimist pean ütlema, et see arvamus oli ekslik – enamus puhkudel teeb see objektiiv oma töö korralikult ära.

Plussid:

  • Väga hea koostekvaliteet
  • Tõhus värinastabilisaator
  • Suurepärane pildikvaliteet

Miinused:

  • Värinastabilisaatori heli häirib

Näidisfotod

Kõik pildid on töötlemata, sh teravustamata va minimaalne särikorrketsioon . Näidispildid on täisava juures või sealkandis, kuna selle objektiiviga keeratakse ava kinni ilmselt väga harva.

Nagu näha, saab VC oma tööga suurepäraselt hakkama. 218mm, ISO320, f5,6 (1/3 stop kinni),, 1/30, käest.

Teravust jagub üle pildi, nurkades märkimisväärset langust 1,3x sensorikropi juures ei ole näha. 209mm, ISO1000, f5,6 (1/3 stop kinni), 1/200, käest.

300mm täisava juures on täiesti korraliku tulemusega. 300mm, ISO1000, f5,6, 1/80, käest.

Veel üks teravuse proov, mis ka mati mustri ilusti välja toob. 161mm, ISO1000, f5,6 (2/3 stop kinni), 1/80, käest.