Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 18. sept. 2019

Rulli end üles

Üles

1 kommentaar

Kolmekesi Jaapanist: Pentaxi binoklid DCF BR 9×42, DCF BC 9×32 ja DCF LV 9×28

Margus Männik

Võib ju arvata, et binokkel on binokkel ja mis neil ikka niiväga vahet on. Aga tuhkagi, on ikka küll ning korraliku riistaga on kaugete (ja mitte nii kaugete) asjade uurimine märksa mugavam. Fototehnikaga aastakümnete jooksul kuulsust kogunud Pentaxil on pakkuda ka terve rida erinevaid binokleid, millest kolm ongi selle loo peategelased.

Saagem tuttavaks

Seekordsed katsealused ei kuulu Pentaxi kalleimatesse, DCF ED ja DCF SP sarjadesse, vaid on tublid keskmikud. Kõigi kolme ühiseks tehniliseks parameetriks on üheksakordne suurendus, kuid esiläätse läbimõõdud erinevad. Kõige suurem on DCF BR 9×42, keskmine DCF BC 9×32 ja väikseim neist kannab indeksit DCF LV 9×28, hinnad Photopointis vastavalt 449, 349 ja 299 eurot. Mida siis selle raha eest saab? Tuleb välja, et üllatavalt palju!

Ühised jooned

Kõigi kolme binokli optiline skeem sisaldab katusprismasid, mistõttu tuubustorud pole mitte nö. klassikaliselt jõnksuga, vaid täiesti igavalt sirged. Samas nähtava kujutise kvaliteedile mõjub selline igavus vaid positiivselt. Kondensaadi tekkimise (udustumise) vältimiseks on tuubused õhu asemel täidetud lämmastikuga ning läätsede-prismade optilised pinnad on hoolikalt Super Multi Coating tehnoloogia abil paljukihiliselt vääristatud.

Prismad on valmistatud suure murdumisnäitejaga baarium-kroonklaasist BaK4, mida peetakse selleks otstarbeks parimaks klaasisordiks maailmas. Nende peegeldavad pinnadki on tavapärase alumiiniumi asemel kaetud küll kallima, kuid optilistelt omadustelt parema hõbedakihiga. Prismade valgust läbilaskvatele pindadele on kantud faasikorrigeeriv kattekiht (nn. Phase Coating).

DCF binoklite korpused on valmistatud kiudmaterjalidega tugevdatud polükarbonaadist ning pealtpoolt kaetud tumerohelise kummisarnase materjaliga, mis ei libise ei kindas ega märjas käes. Veelgi parandavad haaret tuubuste alaküljel leiduvad õnarused, kuhu õige hoideasendi puhul satuvad täpselt kasutaja pöidlad. Võin omadest kogemustest kinnitada – on mugav küll, isegi labakutega.

Vaatamismõnu tagab, et okulaare ei pea paljude teiste optikariistade kombel vastu silmamune pressima – piisab binokli hoidmisest neist sentimeetri-paari kaugusel. Eriti oskavad sellest rõõmu tunda need, kes maailma läbi prillide jälgivad. Kõrvalt silma tükkiva parasiitvalguse varjamiseks saab okulaaridest välja kruvida varjukrõngad. Teravustamiseks kasutatavad nupud on meeldivalt suured ja täpselt õiges kohas. Dioptrilise korrektsiooni võimalust pole vast vaja mainidagi…

Pentaxil on nii palju ilmastiku- ja veekindlaid tooteid, et ka kõigi kolme binokli veekindlus tundub suisa iseenesestmõistetav. Pidagem siiski meeles, et tegelikult pole see nii tavaline midagi, et binokli saab peale raskemakujulist mudas müttamist lihtsalt veekraani all rahumeeli puhtaks uhada. Tehnilisemas väljendusvormis on kirjade järgi tegu JIS6 klassi veekindlusega, kuid Pentax lubab, et ka kuni meetri sügavusele vette kukkunud binokliga ei juhtu midagi halba… vastava klassifikatsiooni kohaselt on see juba peaaegu JIS7.

Pentax binokkel DCF BR 9×42

Suurim binokkel, DCF BR 9×42, on seekordses testis ainus, mida saab statiivile kinnitada. Ühendusadapteri kinnitamiseks binokli esiosale tuleb eemaldada objektiivide kummikaitseid hoidev Pentaxi logoga kate.

Pentax binokkel DCF BC 9×32

Kuigi DCF BC 9×32 on oma suurest vennast 100 eurot soodsama hinnaga, on selle juures kasutusel samad kõrgtehnoloogilised lahendused. Kvaliteedilt võistleb see binokkel vabalt märgatavalt kallimate konkurentidega

Pentax binokkel DCF LV 9×28

Pesamuna DCF LV 9×28 trumbid seisnevad kompaktsuses ja kaalus. Kui vajate alati taskusse mahtuvat vaatlusvahendit, tasuks kindlasti kaaluda just selle mudeli soetamist.

Binoklite erinevused praktilisel kasutamisel

Säärase suurendusega binoklite peamiseks kasutusalaks on tavapäraselt loodusvaatlused ja meresõit. Taevakehade uurimiseks sobivad paremini suuremat suurendust pakkuvad mudelid, teatrisse kaasavõtmiseks on aga tarvis midagi kompaktsemat. Just reaalselt, binokkel kotis või kaelas, looduses ringikondamisega üritasingi välja selgitada meie seekordse kolmiku erinevusi.

Tuleb tunnistada, et see polnud kaugeltki nii lihtne, kui esmapilgul tundus. Mõned erinevused tunduvad ilmselged – eeskätt mõõtmed-kaalud ning muidugi esiläätsede läbimõõt. Konks on aga selles, et kaod optilises süsteemis on tõepoolest miinimumini viidud ning seetõttu ei ole päevasel vaatlusel (s.t. kui valgust on vähegi piisavalt) vahed üldse nii suured. Inimese silm on vägagi adapteeruv ning kujutis paistab pea ühesuguse heledusega nii läbi 28 kui 42 millimeetrise esiläätse.

Vaatevälja laiuse erinevus on samuti üpris väike, kuid tuleb tunnistada, et nii mõnelgi korral jäi mulle pikemaks pihku just kõige laiemat pilti pakkuv Pentax DCF BC 9×32 (6.7 kraadi, nähtava ala laius 100m kauguselt 11,7m). Sama binokkel saab minult parimad punktid ka ergonoomika eest. Ideaalis võiks sel veel leiduda võimalus statiivile panekuks, mis on olemas vaid „vennakestest” kõige suuremal ja valgusjõulisemal. Hämaras on toetamise võimalus hädavajalik ning iga esiläätse läbimõõdu  millimeeter hinnas.

Lisaks kõige eredamale kujutisele võib DCF BR 9×42 uhkeldada väikseimate moonutustega, kuigi olgem ausad – leidmaks midagigi, mille kallal iriseda, tuleb suisa tüdimuseni uurida ja võrrelda kujutiste äärealasid (mida me tavaliselt isegi ei märka). Odavatelt binoklitelt tuntud värviliseks kippuvaid objektide servi ega „maakera ümaruse sündroomi”, mis väljendub kujutise geomeetria muutumises binokli liigutamisel, ei esine ühelgi kolmest katsealusest.

Kui teile nüüd tundus, et mida suurem seda uhkem, siis oleks see alatu laim DCF LV 9×28 binokli suhtes. Kujutise kvaliteedis märgatavaid järeleandmisi pole ning sel on omad plussidki. Kompaktne binokkel mahub kõige paremini taskusse ning tänu kergekaalulisusele (365g) on seda märgatavalt lihtsam pikka aega järjest silme ees hoida. Võite soovi korral ise järele proovida, kuid ma kinnitan, et pooletunnise vaatluse järel tunnetate te näiteks DCF BR 9×42’ga kaasnevat 300 lisagrammi vägagi teravalt.

Millist valida?

Ühest nõu on keerukas jagada, sõltub see ju ikkagi eeskätt igaühe vajadustest. Liiatigi pole vähimatki põhjust ühtki testitud kolmest binoklist välistada… pigem võiks öelda, et binoklit valides oleks äärmiselt rumal neist peatumata mööda kõndida. Kui teid aga peaks huvitama minu isiklik lemmik, siis selle tiitli annaksin ma seekord mudelile Pentax DCF BC 9×32 – tegemist on tõeliselt mugava ja väga hea kujutisega vaatlusvahendiga.

Binoklid tehnilises võrdlustabelis

DCF LV 9×28 DCF BC 9×32 DCF BR 9×42
TÜÜP Katusprismaga keskteravustamisega binokkel
KORPUS JIS6 veekindel, lämmastikuga täidetud polükarbonaatlkorpus
SUURENDUS 9x 9x 9x
OBJEKTIIVI LÄBIMÕÕT (mm) 28 32 42
SUHTELINE EREDUS 9.6 13 27.6
VAATENURK (kraadi) 5.6 6.7 6.1
VAATEALA (m, 100m KAUGUSEL) 9.8 11.7 10.7
MIN. TERAVUSTUSKAUGUS (m) 3.0 2.5 2.5
SILMALAIUS (mm) 55…73 55…75 55…73
MÕÕTMED (mm) 117x114x45 138x127x52 146x128x60
KAAL (g) 365 500 665