Ka üks on lahinguväljal sõdur ning oma vastas(t)e elimineerimiseks on õppinud kätes tubli tegija ka telliskivi või roostes torujupp. Samas mõtle, milliseid tulemusi annaks samades kätes näiteks Glock 17 või Steyr AUG?

Isegi võhik saab aru, et vahe oleks märkimisväärne, aga miks ma sellest räägin? Eks ikka seepärast, et vähemalt minu arvates on tunnetuslik vahe mingi keskmise säästupuldi ja Turtle Beach Stealth Ultra vahel just selline.

Kui profi käes võib ka vana ajaleht osutuda surmatoovaks relvaks, siis amatöörile annab just tõhus töövahend võimaluse keerulistest olukordadest võitjana väljuda. Ja, mida kõike võib korralik profiriist, siis veel oskajates kätes korda saata…

Turtle Beach Stealth Ultra välimus

Juba pealkirjas olnud võrdlus tulirelvaga ei tekkinud tühjalt kohalt, sest Turtle Beach on selle puldi juures rakendanud militaaresteetika parimaid printsiipe. Esimese asjana muidugi värv. Lisaks mehelikule mustale ja hõbemetallikule domineerib Stealth Ultra juures värv, mida vähemalt inglise keeles nimetatakse “gun metal”. Värvitoon, mida on kirjeldada keeruline, kuid mis on tuttav kõigile relvadega kokkupuutunutele.

Lisaks värvile on oluline faktor ka faktuur ehk siis pinnakate. Kontrolleri “käepidemete” libisemisvastane ja õige kergelt kummine pinnakate meenutab püstoli pidemepõski.

Siiski oli seadmel üks omapärane detail, mida ma ise ühelgi käsirelval ega ka mängukontrolleril veel näinud ei ole – ekraan! Täpsemalt siis pisike värviline 1,45-tolline OLED-ekraan ehk Turtle Beachi enda sõnul Command Display, mis peaks muutma mugavaks puldi seadete muutmise nö käigu pealt, ilma arvutit või telefoni kasutamata.

Üheks silmapaistvamaks detailiks on muidugi ka puldi servades paiknevad valgusribad, mille värvi saab kasutaja ise määrata. Õnneks või õnnetuseks aga pole neid kasutamise ajal eriti näha, sest need jäävad peopesa varju.

Kui aga ekraan välja arvata, siis pole selle mängupuldi välimuses mitte midagi eristuvat või silmatorkavat võrreldes mõne sama kategooria keskmise mudeliga. Ehk võib-olla terakese isasem ja väärikam kui standardlahendused.

Control Center 2 rakendus

Kui raudvara ehk siis seadme enda kohta mul kõvemat kriitikat pole, siis tarkvara paraku kergest nahutamisest ei pääse. Turtle Beach “Control Center 2” (sobib hästi ühte paati Command Display’ga) tundub veidi nagu puust tehtud – ehkki rohkete võimalustega, kuid samas selline tuim ja ebaintuitiivne.

Lohutuseks on aga see, et tarkvaraga ei pea tegelema igapäevaselt, sest tegelikult saabki suuremat tuunimist toimetada mängupuldi enda ekraani kasutades. Ja siin on erinevaid võimalusi sedavõrd palju, et kõigi nende kajastamiseks võiks kirjutada keskmist sorti teadustöö. Valikute küllus meenutas mulle Roccati tarkvara selle hiilgepäevil.

Vastukaaluks PC rakenduse võimalusterohkusele on nutiseadmetele mõeldud “Control Center 2” üsna askeetlik, võimaldades peamiselt kosmeetilisi muutuseid.

Arvestades nuppude-klahvide ja sätete rohkust on nutikas antud seadmele lähenemiseks varuda pisut rohkem aega, et kohandada see ka kõige väiksemates pisiasjades täpselt vastavaks oma vajaduste ja mängustiiliga. Tulemus, aga väärib sellele kulutatud aega päris kindlasti.

Stealth Ultra mängupuldi kasutamine

Sissejuhatuseks tuleb tunnistada, et ma Stealth Ultrat täiesti optimaalselt proovile panna ei saanud. Seda põhjusel, et antud seade on loodud spetsiaalselt Xboxi jaoks, mina aga kasutasin seda oma truu PC-ga. Õnneks on mõlemad Microsofti võsukesed ning mingeid ühilduvusprobleeme ei esinenud.

Ehk oleks Xboxiga tulemus olnud veelgi sujuvam… Situatsiooni muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et tavaliste madinamängude asemel eelistan ma mängida MMO-sid ja need eeldavad tavalisest suuremat arvu klahve, millele vajadusel vajutada. Mängupuldil aga paraku on klahvide arv piiratud. Tegelikkuses aga asjaolud nii õnnetud ei olnud ning Stealth Ultra jaoks olid olemas isegi sätted minu lemmikmängu Elder Scrolls Online jaoks.

Juhtmevabal mängupuldil on mitmeid parameetreid, mida arvustamise juures silmas pidada ning võtame need ükshaaval ette.

Mängupuldi puhul on üks esimesi asju, mida vaadata, ergonoomika ehk kasutusmugavus. Stealth Ultra kuju ja suurus on üsna klassikalised, samuti nuppude paigutus ehk Turtle Beach siin kohal jalgratast ei leiuta.

Kui paljude arvustajate jaoks on Stealth Ultra pigem kerge kaaluga, siis minu jaoks oli tegu meeldivalt tihke tükiga st pult polnud liiga kerge ega raske, ning kaal oli meeldivalt balansseeritud st tasakaalus. See muudab ka pikemad mängutsüklid piisavalt mugavaks. Kontakt puldi pinnakattega oli väga hea ka higiste pihkudega, mis tõstab kasutusmugavust veelgi.

Juhtmevaba toote puhul tuleb alati arvestada selle ühenduse kvaliteediga. Proovides Stealthi nii juhtmevabalt kui ka juhtmega, siis reageerimiskiiruses ja -täpsuses ma mingit vahet ei märganud. Täpsustuseks olgu öeldud, et kasutasin 2,4 GHz juhtmevaba ühendust, mitte näiteks Bluetooth’i.

Juhtmevaba ühenduse puhul ei pääse me mööda ka aku kestvusest ja tootja lubab siin kuni 30-tunnilist kasutust ühe laadimisega. Tuleb tunnistada, et ma nii pikalt akut proovile panna ei suutnud. Teiste kasutajate kogemustele toetudes võib aga kindlalt väita, et vähemalt ühe tööpäeva peab aku kindlasti vastu.

Kui puldi valgusmäng välja lülitada, siis isegi kauem ning kuna puldiga käib kaasa ülimalt mugav laadimisdokk, siis ei peaks siin mingeid probleeme tekkima. Laadimisdoki puhul üllatas mind selle kaabli pikkus, mis tundus olevat umbes kolm meetrit! Kas keegi oskab seletada, miks see kaabel nii pikk peab olema?

Üheks põhiliseks trumbiks Stealth Ultra juures peab tootja ise selle driftimiskindlust st aja jooksul ei hakka selle pöidlakangid nö „ujuma“ ehk siis inertsist liikuma sinna, kuhu mängija ei taha. Minu testperiood jäi selle argumendi kontrollimiseks liiga lühikeseks, kuid eelnev kogemus teiste pultide ja isegi hiirtega on antud probleemi olemasolu kinnitanud.

Mängupuldi valikul on selle töökindlus enam kui oluline ning kui Turtle Beachi lubadus on tõene, siis pakub Stealth Ultra mängurõõmu pikkadeks aastateks.

Teiseks Stealth Ultra eeliseks on vaieldamatult sellel asuv ekraan. Peale teatavat õppimis- ja harjumisperioodi oli selle kasutamine sedavõrd loogiline, et ekraani puudumine teistel pultidel tundub täiesti ebaloogiline ja isegi arusaamatu.

Kindlasti pole selle ekraani funktsionaalsus täiuslik, sest mitmetel kasutajatel on olnud probleeme ekraanile sõnumite saamisega. Samas on regulaarsete tarkvarauuendustega lootust, et need pisiasjad aja jooksul kõrvaldatakse.  

Lõppboonuseks selle seadme puhul on ilmselt väärikas ja tugev vutlar, mis võimaldab nii seadet, kui ka laadimisdokki endaga hellalt kaasas kanda. Iseenesest väike asi, aga meeldiv ikkagi.

Mis ma kokkuvõtteks arvan?

Nii nagu alguses öeldud, siis ka üks on lahinguväljal sõdur – eriti, kui tal on võitlemiseks õiged vahendid. Turtle Beach Stealth Ultra on virtuaalsel lahinguväljal midagi enamat kui lihtlabane M16, AKM 47 või Glock 17. Pigem oleks kohane seadet võrrelda F16 või F35 hävituslennukiga.

Selle eelised aitavad sul oskusliku kasutuse korral ka ülekaaluka vastasega hõlpsalt toime tulla ning oma edu aastate jooksul ka põlistada. Saad oma kasutuskogemuse lihvida viimse kui pisiasjani täpselt oma käe järgi ning ei pea muretsema, et otsustaval hetkel kontroll seadme üle väheneb.

Muuseas, komplekti kuuluvad ka vahetatavad pöidlakangid, et saaksid valida just enda mängustiiliga sobivama. Kindlasti pole tegu odavama otsa puldiga, kuid olgem ausad – nö säästupilliga kipuvad ka tulemused nappima.

Situatsioonis, kus on küsimus sinu ellujäämises, on koonerdamine kohatu või isegi otseselt kahjulik nii et Turtle Beach Stealth Ultra pulti omades võid oma võiduvõimalusi märkimisväärselt kasvatada.

 

• Telli Turtle Beach Stealth Ultra juhtmevaba mängupult Photopointist ››