Kui 24. septembril 1889. aastal Tallinnas hukkunud aeronaudil Charles Leroux’l oleks traagiliselt lõppenud langevarjuhüppel kaasas olnud Olympus TG-4, siis ei oleks tänase päevani mõistatuseks, miks ta ennast vette maandudes langevarjust ei vabastanud ja uppus. Sest TG-4 oleks tolle traagilise sündmuse täitsa probleemivabalt üle elanud ja jätnud järeltulevatele põlvedele üsna kvaliteetse videosalvestuse sündmuse käigust. Paraku pidid inimesed tol ajal ilma sellise kaamerata hakkama saama, sest seda ei oldud veel leiutatud. Tänapäeval meil seda probleemi õnneks enam ei ole ning Olympus TG-4 on kaubandusvõrgus täitsa kenasti saadaval.

Kuna tegu ei ole esimese seikluskindla kaameraga, mida ma testin, siis ilmselt lipsab järgnevas ülevaates sisse võrdlusi varasemate ekspemplaridega. Kindlasti peab ja saab seda kaamerat võrrelda TG-2-ga, mida sai testitud 2 aastat tagasi. Eks ole tootja varasem kogemus, progress (või tagasiminek) ju oluline nüanss iga toote juures.

 

 

Peabki kohe asuma võrdlema, nagu eespool lubatud. Nii palju, kui muidugi meeles on. Üldiselt on kaamera esteetika jäänud samaks, ja see on ainult positiivne. TG-seeria näeb jätkuvalt kena välja – piisavalt edev, aga samas siiski soliidset joont hoides. Ei ole häbi taskust välja võtta ka mõnel formaalsemal üritusel.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaamera teeb pilti küll, muudkui suuna ja vajuta. Teravustamisel on võimalik valida erinevaid tavapäraseid viise, millest huvitavaim on fookuse lukustamine – teravustamiskast tuleb viia objektile, mis peaks terav jääma, vajutus OK nupule ja nii jääb ka ümber kadreerides fookus alati sinna. Enamasti jäigi. Teravustada saab soovi korral ka puhta käsitsi. Nii et võimalusi on.

Kompaktkaameratele üldse mitte tavapäraselt toetab TG-4 ka RAW formaadis pildistamist. Ehket tehtud pilti ei pakita kaameras kokku, vaid saab digitaalse negatiivi, mida siis hiljem vastavalt soovidele arvuti abil “ilmutada”. Siin on paar “aga”. Esiteks ei suuda TG-4 poolt salvestatud ORF faili suurt ükski programm peale Olympuse enda tarkvara (Viewer 3) avada. Tarkvara tuleb küll kenasti kaameraga kaasa, nii et siinkohal probleemi ei ole. Küll on aga probleem sellest, et vähemalt RAW-töötlus on masendavalt aeglane ja vaevaline ning ega ka funktsioone ülemäära palju pole. Aga no üht-teist saab ikka teha.

Tulemus ka:

 

Veel üks tähtis uudis on, et lisandunud on intervallvõte. Väga tore. Teoorias. Paraku on lahendus veidi kehvake – esiteks saab teha maksimaalselt vaid 99 pilti. Arusaamatu piirang. Teiseks jääb lühema intervalli korral kaamera ekraan kogu võtte ajaks sisse.

Ei saa aru küll sellest insenerist, kes mõtles, et selline lahendus võiks pädev olla. Miks peaks keegi tahtma terve intervallvõtte ajal ekraani vahtida. Seega õnnestus mul 10 sekundilist intervalli kasutades teha kokku vaid 7 ja natuke seeriat. Kokku oli kaamera võimeline tegema 776 pilti enne, kui aku otsad andis. Veidike nõrk tulemus. Samas muidugi parem tulemus, kui niisama pildistades, mille puhul tootja lubab kuni 380 pilti.

Kui teha intervallvõtet juba minutilise sammuga, rakendub kaamera üldine puhkerežiim ja kaamera lülitub võtete vahepeal välja. Et pärast järgmise pildi tegemist jälle tükiks ajaks tööle jääda. Why, oh why…

Kui juba natuke nurisemiseks läks, siis üks jätkuvalt kehvalt lahendatud funktsioon veel – panoraamvõtted. Automaatne panoraamirežiim lubab teha ainult 3 järjestikust pilti ning need kaamera poolt pakutud kindelpunkti abil kokku sobitada. Paraku 90% juhtudel kaamera selle sobitamisega hakkama ei saa, ükskõik kui lihtsa kaadriga tegu on. Seega jätkuvalt on soovituseks teha ise piisava ülekattega järjestikuseid pilte ja need hiljem arvutis kokku panna. Või siis teha telefoniga – iga suvaline nutitelefon saab panoraamiga paremini hakkama kui see kaamera.

Kaamera poolt liitmisvigadega kokku pandud panoraam:

Hiljem arvuti kokku pandud panoraam:

 

 

Makrovõtterežiim (mida sellel kaameral kutsutakse mikroskoobirežiimiks) on väga tasemel – nagu ikka kompaktkaameratel kipub olema. Kaamera suudab teravustada juba 1 cm kaugusel objektiivist.

 

 

 

Huvitava lisavõimalusena on lisandnud fookuse liitmine. Kaamera teeb terve rea pilte fookust edasi nihutades ja paneb kohe uueks “suurendatud” fookuskaugusega pildiks kokku. Peab ütlema, et isegi täitsa toimib liikumatuid asju pildistades. Tuules lehvivaid õisi või põgenevaid putukaid ei ole mõtet üritada selle funktsiooniga jäädvustada.

Silinderpõrnika pilt tavalise makrona (vasakul) ja fookuse liitmise teel saaduna (paremal):

Sama funktsioon toimib ka fookuskahvlina, ehket pildid tehakse kõik eraldi failidena, mille hulgast saab valida parima. Või siis need arvutis üheks suurendatud fookuskaugusega pildiks kokku panna.

 

 

Külm suvi tõi kaasa selle, et ega vette väga minna ei tahtnud. Samas ega seal midagi väga uut ja üllatavat ei oleks ilmselt ka avastanud – kaamera vett peab kenasti, seega saab ka pilti teha. Peab ütlema, et on ikka mugav küll, kui ei pea muretsema kaamera veekindluse pärast ka veelähedaselt pilti tehes või kasvõi vees hullavaid lapsi ja loomi pildistades.

 

 

Kõiksuguseid filtreid ja pildimoonutusi saab lisada mitmeid. Aga need ei erine suurt millegi poolest igas teises kompaktkaameras või telefonirakenduses olevatest.

 

 

Ma küll ei tea, kes selle funktsioonile eesti keeles sellise kohmaka nime andis, aga juhendis seda igatahes “reaalajas koostamiseks”  nimetatakse. Suht mittemidagiütlev nimi, aga väga põnev ja kasulik funktsioon.

Nimelt on see selline funktsioon, mille puhul kaamera päästikule vajutades säritab pildi ning siis jääb edasi pildistama lisades eredamalt esilekerkivad alad. Nagu näiteks autotuled. Või vehkiva taskulambi. Või taevatähed. Või meteooride saju. Või midagi säärast. Niimoodi saab ühe võttega pilte, mis näevad välja nagu nendega oleks jube palju vaeva pidanud nägema nii kaameras kui hiljem arvutis. Ühe võtte pikkus võib olla kuni 3 h. Pildi edenemist saab tõepoolest reaalajas kaamera ekraanilt jälgida.

Kahjuks minu testperioodil olid ööd veel väga valged ja lõpuks ka täiskuuga, nii et tähtede või virmaliste pildistamist ei saanud proovida. Aga kellel sellise funktsiooniga Olympus juhtub taskus olema, soovitan minna ja katsetada. Olge hoiatatud: tulemus võib teid väga meeldivalt üllatada ja sõltuvust tekitada.

 

 

 

 

 

Sensori kvaliteedi hindamiseks ISO suurenemisega kaasneva müra (ja selle eemaldamise) põhjal sai kodustest vahenditest taaskord üles pandud katselaboratooriumi. Tegu on otse kaamerast pärit piltidega, laetud üles täissuuruses. Kõikide piltide puhul kasutasin avaprioriteedi režiimi (A) ning ava on sätitud f/5.0 peale. Teravustatud on pildi keskele.

Nagu arvata oli, siis midagi fenomenaalselt uut ei avastanud – ISO müra ja selle eemaldamine ilma detailide kaotamiseta on sarnaselt kõikidele kompaktkaameratele ka TG-4 probleemiks.

Samas on isegi ISO6400 tehtud pilt teatud mööndustega netis näitamiseks või maksimaalselt 10x15cm väljatrüki tegemiseks kasutatav. Detailid ja värviküllus küll kaovad, kuid üht-teist jääb siiski alles. Kaamera auto-ISO vahemik tasub üldjuhul seadistada selliselt, et ISO1600 oleks ülemiseks piiriks. Õnneks on TG-4 objektiiv piisavalt valge, et enamikel juhtudel on see piisav.

 

 

Videot kaamera teeb. Kvaliteet on selline harju-keskmine. Saaks olla parem, aga ei ole midagi nii hullu, et kasutada ei saaks. Kuna kaadrisagedus on FullHD puhul 30fps, siis pilt on sujuv teatud piirini ja väga kiiresti kaamerat liigutades kipuvad detailid kaduma. Aga selles ei ole midagi erilist, nii lihtsalt ongi ja sellega peab leppima.

 

 

Hämaramates oludes teravus veidi kannatab ja pilt muutub seebiseks.Väikese sensori rõõmud.

Dünaamiline ulatus on kah selline keskpärane, aga aktsepteeritav. Vahelduvates valgusoludes suudab kaamera mõistliku aja jooksul pilti korrigeerida.

Ka vee all filmib kaamera kenasti. Kuigi heli on tiba masendav. Nagu oleks mõni kehva kõhuga vaal kusagil läheduses hulpimas.

 

 

 

 

 

Video intervallvõttest

Nagu juba eespool mainitud, siis TG-4 suudab intervallvõtet teha. See avab mõningaid huvitavaid lisavõimalusi ka videode tegemiseks. 99-kaadri piirang on küll närvesööv, aga pisikeste klipikeste tegemiseks ajab asja ära. Kaameras on võimalik sisse lülitada ka võimalus, et tehtud pildid kohe üheks kuni 10 s pikkuseks klipiks kokku pannakse. Alguses tundus väga lühike aeg, aga tegelikult saab sellistest jupikestest kokku panna huvitavaid ja mitte-liiga-pikki videolõike. Kellel see tänapäeval ikka on kannatust mingit pikka videot vahtida.

 

 

Kui 30 fps full-HD video väheks jääb, on TG-4 võimeline jäädvustama kõrgema kaadrisagedusega videot. See tuleb resolutsiooni (ja teravuse) arvelt. 120 fps resolutsioon on 640×480 ja 240 fps resolutsioon on vaid 320×240. Ning pilt kipub olema erakordselt “seebine”. Samas katsetamiseks huvitav ikka, et vaadata kuidas muidu kiiresti liikuvad asjad aegluubis välja näevad. Sama tulemuse annab kiire sarivõtte kasutamine.

Loomulikult on jätkuvalt võimalik arvutis kokku panna erinevaid videoklippe sarivõtte tulemustest. Olgu selleks 5fps tehtud täisresolutsioonis pildid või kõrgema kaadrisagedusega (aga madalama resolutsiooni ja kvaliteediga) tehtud seeriad. Kaamera suudab järjest ära teha kuni 100 pilti ning kaameras vaatamisel mängib need rühmitatuna automaatse slaidiprogrammina ka maha.

 

Kui teha sarivõtet 15fps või 60fps seadega, on tulemuseks natuke kehvema kvaliteediga pildid. Aga kõrge kaadrisagedus lubab kiiresti liikuvaid asju aegluubis vaadata, nii et lohutus seegi.

 

Hea uudis on, et kaameraga kaasas olev tarkvara saab piltidest video tegemisega täitsa kenasti hakkama, nii et kui nõudmised lõpptulemuse osas ülikõrged ei ole, siis ei peagi muu programmiga hakkama vaeva nägema. Tuleb selekteerida pildid, vajutada nupp, määrata kaadrisagedus ja resolutsioon ning ongi kogu lugu. Allpool toodud klipid on kõik selliselt kokku seatud.

 

 

Plussid

• Läbimõeldud seadistamisvõimalused, mis on intuitiivselt, mugavalt ja kiirelt kasutavad. Samas on nuppude paigutus muutnud varasemaga võrreldes veidi ebamugavamaks.
• Eraldiseisev video nupp ja erinevate režiimide valikuketas.
• Kena välimus.
• Hea koostekvaliteet – ei logise ega nagise.
• 25 mm f/2.0 objektiiv on lai ja valge.
• Hästitoimiv sarivõte – kuni 100 kaadrit täisresolutsioonil ilma probleemita.
• Intervallvõte (küll 99 pildi piiranguga, aga siiski vähemalt olemas).
• Kiirus – käivitub mõistliku ajaga ning ka menüüde ja seadete järgi ei pea ootama.
• WIFI (tiba kohmakas, aga toimiv).
• RAW-failide võimekus.
• Uus funktsioon nimega Live Composition – peaks nõudma, et see kõigil kaameratel oleks!

 

Miinused

• Pildikvaliteet jätab suurelt vaadates veidi soovida – müraeemaldus rakendub madalate ISO väärtuste juures, tulemuseks veidi “seebised pildid”.
• Videokvaliteet on keskpärane, probleemid kiirete valgustugevuse muutustega.
• Intervallvõte vaid 99-pildine ning kaamera ei lülita lühema intervalli puhul ekraani välja.
• Käespüsivus võiks olla parem.
• Väga kehv panoraamvõtterežiim.

 

Nagu näha, sai plusse tunduvalt rohkem kui miinuseid. Ja just selline see kaamera ongi – kui mõnes kripeldama jäävast kiiksust üle saaks, oleks tegu suisa ideaalse kaameraga julgetele ja teotahtelistele inimestele, kellele meeldib õues veidi rohkem ringi liikuda. Või siis lihtsalt inimestele, kellele ei meeldi kaamera ellujäämise pärast üleliia muretseda, olgu kriitiliseks teguriks lapsed või mõni muu põhjus.

Seega kui otsid väikest, kiiret ja aktsepteeritava kvaliteediga kaamerat, mis peaks vastu pea kõigis normaalsuse piiresse jäävates oludes, siis on TG-4 väga tõsine kandidaat just selleks otstarbeks. Boonusena saab kaasa veel nii mõnegi huvitava ja kasuliku funktsiooni, mis konkurentidel puudub.

• Veekindel Olympus Stylus TG-4 kompaktkaamera punane Photopointis: 399€

• Veekindel Olympus Stylus TG-4 kompaktkaamera must Photopointis: 399€