Pentaxi 100 mm F/2.8 makroobjektiiv – klassikaline gurmee uues kastmes :: Digitest

Gurmeeroogade puhul on traditsioonid üliolulised ning läbiproovimata koostisosi neist naljalt ei leia. Kuigi objektiivide loomisel lähevad käiku järjest moodsamad tehnoloogiad, leidub nendegi hulgas sääraseid, mille klaaskomponendid aastakümneid praktiliselt muutumatuna püsivad. Pentax on uue maistva kastme valmistanud oma ühele oma parimale klassikalisele hõrgutisele, 100mm fookuskaugusega makroobjektiivile.

SMC Pentax D FA Macro 100mmF2.8 WR

Nimetuselt on uus objektiiv eelkäijaga pea äravahetamisega sarnane, kuid karbi avamisel selgub kohe, kui erinevad need kaks tegelikult on. Kui 2004. aastal müügile jõudnud D FA 100mm F2.8 Macro’le võis ette heita rohket „rämpstoidulikku” plastikut, siis nüüd on see kadunud. Sügavmust korpus on väärikalt metallist ning tuletab igati meelde Pentaxi Limited-sarja. Seejuures pole pole objektiivi kaal mitte tõsunud vaid isegi 5 grammi võrra kahanenud.

Bajonett-kinnituse ümber on tihendirõngas, mis selgitab tähti „WR” tootenimes – Weather Resistant ehk ilmastiku eest kaitstud. Pilgu eest varjatud tihendeid leidub objektiivis teisigi ning kerge vihmahoog või tolmutorm ei tohiks seetõttu pildistamist vähimalgi määral häirida – seda muidugi juhul, kui ka kaamerakere ja pildistaja on sama masti.

Bajoneti ümber olev oranz tihend (väikesel pildil, ülal paremal) on ainus nähtav märk P100WRc2 ilmastikukindlusest. Ülejäänu jääb silma eest varjule.

Juba mainitud Limited-optikaga teeb uue makroobjektiivi sarnaseks ka üks selle tehniline varjukülg. Kuigi lähipildistamisel võib automaatteravustamist pidada teise- või isegi kolmandajärguliseks, oleks ma uuelt objektiivilt oodanud SDM-teravustusmootorit. Seda siiski kahjuks pole ning läätsede edasi-tagasi liigutamine on jäetud kaamerakere sees peituva mikromootori hooleks. Ei saa just öelda, et see ülemäära kiire (ja vaikne) oleks. Liiatigi puudub objektiivil teravustuspiirkonda piirav lülitusmehhanism, mistõttu väheses valguses võib teravustamine veelgi aeglustuda – objektiiv kipub pahatihti läbi „saagima” kogu kaugusskaala 30 sentimeetrist lõpmatuseni.

Samas tahaksin ma aga eraldi välja tuua ja kiita käsitsi teravustamise fiilingut – teravustusrõngas on tõeliselt mugav ja liigub ülisujuvalt. Kuigi lisaks piirajale puudub ka vanematelt Pentaxi 100mm makroobjektiividelt tuntud teravustusrõnga lukusti (Focus Clamp), ei kipu valitud asend paigast põruma. Quick-Shift-süsteem võimaldab käsiteravustamist (või automaatika töö korrigeerimist) mugavalt kasutada alati, kui selleks vajadus või soov peaks tekkima. Tänu valgusjõulisusele on kujutis selgelt jälgitav ka suhteliselt „hämarate”, peeglitest koostatud prismaga kaamerate pildiotsijates.

Vaata täissuuruses. Mere ääres vastu jäätunud kallast pihustuvat vett on oluliselt kindlam tunne pildistada, kui tead, et varustus on ilmastikukindel. (Pentax K20D, D FA100mm Macro WR, 1/1000s, f/7.1)

Pildikvaliteet

Pentaxi 100mm makroobjektiivide optiline skeem on püsinud muutumatuna juba 1987. aastast, kui müügile tuli autofookusega SMC Pentax F 100mm F2.8 Macro. Ja mis seal imestada – teravuse ja kujutise kontrastsuse poolest pole sellele isegi tänapäeval suurt midagi ette heita. Digiajastu saabumisega muutus pisut läätsede vääristus, nüüd on järjekord jõudnud avamehhanismini. Uued, ümardatud servaga lamellid parandavad fookusest välja jäävate alade joonist. Kõige enam märgatav on vahe justnimelt väga lähedalt või suure avaga pildistadas, kui teravussügavust on ülinapilt. Ebateravaks jäävad valguslaigud on kenasti ümarad, mitte kaheksakandilise mutri kujulised.

Kujutise teravusele pole midagi ette heita ka kõige nõudlikuma silmaga pildistajal. Tõsi, nagu digikaamerate puhul ikka, tuleks f/16 ja väiksema avaga ettevaatlik olla – difraktsioon hakkab kujutise teravust vähendama. Pentax K20D annab detailseima tulemuse, kui uue objektiivi ava jätta vahemikku f/5.6…f/11. Füüsikaseaduste vastu ei saa, kuid see ei tähenda, et suurimat teravussügavust pakkuvad f/22 või f/32 poleks kasutatavad. Lihtsalt tuleb mõista, et väike tagasilöök absoluutses kvaliteedis on sel puhul paratamatu.

Vaata täissuuruses. Sellise hetke tabamiseks kulub sageli kümneid ja kümneid kaadreid. Seda enam on oluline, et pildikvaliteet oleks laitmatu. (Pentax K20D, D FA100mm Macro WR , 1/180s, f/16, valgustatud kahe AF360FGZ välklambiga)

Kuigi makroobjektiivid on eeskätt mõeldud väga lähedaste objektide pildistamiseks, pole „putukaporno” nende ainsaks tugevaks küljeks. Nii sobib uus Pentaxki suurepäraselt nii looduse kui inimeste jäädvustamiseks. Ehk peenemalt öeldes – suurepäraselt nii geomeetra kui värviülekande osas korrigeeritud optika tagab laitmatu kujutise ka poolest meetrist oluliselt kaugemal asuva „sihtmärgi” puhul. Ilmastikukindlus (kui kaamerakeregi vastav) annab aga vabas õhus pildistamisel tublisti lisavõimalusi.

Vaata täissuuruses. Kes ütles, et makroobjektiiviga ei võiks portreed pildistada? Olgu portreteeritavaks või jäämees, suur ava võimadab jätta tausta kenasti ebateravaks. (Pentax K20D, D FA100mm Macro WR , 1/2000s, f/2.8)

Kokkuvõtteks

Filmile ja digile, tuppa ja õue, lähedalt ja kaugelt pildistamiseks – SMC Pentax D FA Macro 100mmF2.8 WR sobib igale poole. Tugev ilmastikukindel metallkorpus ja ülim pildikvaliteet ühelt, aeglane ja piirajateta automaatteravustamine teiselt poolt annavad ilmselt nii mõnelegi Pentaxiga pildistajale omajagu ainet peamurdmiseks. Üks on kindel – oma põhialal, lähipildistamisel, on see kujutise kvaliteedilt ilmselt parim objektiiv, mis üldse Pentaxi bajonetti sobib.

Vaid need, kel silmanägemine kehvapoolne või niisama pöidlad tüliks (s.t. paadunud autofookuse fännid), võiksid kaaluda ka teisi alternatiive, eeskätt „rauast” SMC Pentax FA100mm F2.8 Macro hankimist järelturult. Ülejäänud, kel makrobjektiivi hankimine plaanis, saavad nautida Pentaxi gurmeerooga uue, veelgi maitsvama kastmega.