Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 18. aug. 2018

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 telesuumobjektiiv

Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 telesuumobjektiiv
Penelope Russak

Tamronil on objektiive iga fookuskauguse katmiseks alates ülilainurgast kuni aukartustäratava 600 millimeetrini välja. Minu suumimised on siiani 200 mm juures ära lõppenud ja pole osanud pikemast torust puudust tunda, aga kui kuulsin, et Tamronil on olemas 100-400 mm fookuskaugusega objektiiv, siis tekitas see küll põnevust. Niisiis proovisingi Tamron 100-400mm f/4.5-5.6 Di VC USD järgi ja tänases postituses temast juttu tulebki. Kasutasin seda Canon 5D mark III kaamera ees.

 

Objektiivi üldiseloomustus

Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD objektiivi on saadaval Canoni ja Nikoni keermele. Ta sobib kasutamiseks nii pool- kui täiskaadersensoriga kaamera ees. Objektiivi maksimaalne ava muutub erinevaid suumivahemikke kasutades. 100 mm juures saab kasutada maksimaalselt lahtist ava 4,5. Edasi suumides hakkab see aga automaatselt kokku tõmbama, nii et alates 135 millimeetrist on maksimaalne ava 5 ning alates 280 millimeetrist f 6,5.

Objektiivi optiliseks valemiks on 17 elementi 11. grupis, nende hulgas ka madala dispersiooniga elemendid, mis võitlevad kromaatilise aberratsiooni vastu. Ka vastu valgust pildistades tulid pildid kontrastsed ja ei tekkinud sisepeegeldustest tulenevaid helke.

Lähim teravustamiskaugus on 150 cm, nii et pildistatavale väga lähedale minna ei saa, kuid sellise objektiiviga ilmselt ei teki selleks ka erilist soovi, sest sisse suumides saad kõik ju endale niigi väga lähedale tuua. Autofookus töötas alati kiirelt ja täpselt.

Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD on oma klassi kergeim ja kaalub 1135 grammi. Pikkus on objektiivil 199 mm ning ta on tolmu- ja niiskuskindel.

Tamron on kõigile oma uutele objektiividele sisse ehitanud värinastabilisaatori. Nii võimas zoomobjektiiv on väga värinatundlik, nii et stabilisaator on tema puhul lausa hädavajalik. Stabilisaator lubab kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega. Pildiotsijast sisse vaadates oli 400 millimeetrini suumides pisemgi käevärin ikka väga tugevalt näha, aga stabilisaator teeb tõesti tõhusat tööd, nii et enamus pilte tulid teravad. Võtsin küll pildistama minnes iga kord igaks juhuks statiivi kaasa, kuid vaja ei läinud mul seda kunagi, sest Tamroni värinastabilisaator teeb käest pildistamise ka 400 millimeetrise fookuskauguse juures võimalikuks.

Värinastabilisaatoril on kolm režiimi – standardrežiim, vertikaalne stabiliseerimine (mõeldud spetsiaalselt liikuvate objektide pildistamiseks) ja kolmas režiim, mis seab lõppfoto esikohale ja pildiotsija eelvaadet ei stabiliseeri. Mina kasutasin põhiliselt esimest ja kolmandat režiimi ja mingit erinevust piltide kvaliteedis ei märganud – mõlemad tegid oma tööd võrdselt hästi.

Lisaks värinastabilisaatori nupule leiab korpuse pealt veel kaks lülitit. Ühest saab värinastabilisaatorit sisse-välja lülitada ja selle nupu keskmine asend töötab ka kui teravustamisvahemiku piiraja. Kui seade see “limit” asendisse, siis on objektiivi lähim teravustamiskaugus 7 meetrit ning objektiiv ei püüa lähemal olevatele objektidele teravustada. Kasulik omadus, kui pildistada näiteks läbi lehtede.

Korpuse peal on veel ka lukustusnupp, millega saab objektiivi 100mm asendisse fikseerida, et ta kaelas kandes pikalt välja ei vajuks.

Teravus on objektiivil hea. Ta ei ole küll päris nii erakordne kui Tamroni telede tippudel Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD ja Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, aga eks nad kuuluvad ka päris erinevasse hinnaklassi, nii et väga kriitiline ma selles osas ei ole. Teravust ma näidispiltidele igatahes lisama ei pidanud, nii et võib rahul olla.

 

Portreede pildistamine 100-400mm objektiiviga

Sellise suumivahemikuga teleobjektiiv on põhiliselt mõeldud loodus- ja spordifotograafidele. Minul puudub paraku üks loodusfotograafile hädavajalik omadus, milleks on kannatlikkus ja olgugi, et ma seekord isegi läksin õue plaaniga mõni ilus linnuke pildile püüda, hakkas õige pea igav, sest ükski lind vabatahtlikult pildile tulla ei soovinud. Õnneks leidus piisavalt palju kauneid naisterahvaid, kes endast pilti saada tahtsid, nii et pildistasin sis hoopis neid.

Allpool ongi valik pilte, mille ma Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD objektiiviga tegin:

F 5; 1/200 sec; ISO 320

 

F 5; 1/200 sec; ISO 320

 

F 5,6; 1/200 sec; ISO 500

 

F 5,6; 1/200 sec; ISO 250

 

F 5,6; 1/200 sec; ISO 250

 

F 5,6; 1/200 sec; ISO 250

 

F 5; 1/200 sec; ISO 100

 

F 5; 1/200 sec; ISO 100

 

F 6,3; 1/200 sec; ISO 400

 

Kokkuvõtteks

100-400 millimeetirt ei ole küll selline fookuskauguste vahemik, mida ma oma portreefotograafi töös igapäevaselt kasutaksin, kuid ometi olid need kaks nädalat, mis ma selle objektiivi seltsis veetsin, väga mõnusad. Tõesti huvitav oli nii võimsa suumiga töötada. Photopointi rendis on see objektiiv kenasti olemas ka, nii et enne lõpliku ostuotsuse langetamist on võimalik katsetada, kuidas selline supersuum kaamera ees käitub.