Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 18. aug. 2018

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Mine või metsa Platinet juhtmevabade kõrvaklappidega

Mine või metsa Platinet juhtmevabade kõrvaklappidega
Erki Oras

Juhtmevabadus levib kulutulena. Või nagu katk. Vähemalt erinevate nutiseadmete jaoks mõeldud kõrvaklappide seas. Otsa tegi siin lahti teatav õunapilti logona kasutav ettevõte, mis otsustas oma telefonidel ära kaotada tavalise 3,5mm kõrvaklapi ühenduse. Ehkki alguses oli piisavalt skeptikuid, on tänaseks nende hädakisa vaibunud ning ilma klassikalise kõrvaklapiühenduseta telefonimudelite arv on jõudsalt kasvuteel.

Juhtmevabad ehk siis Bluetooth andmesidet kasutavad kõrvaklapid jagunevad minu jaoks kaheks põhiliseks grupiks – pooleldi ja täiesti juhtmevabaks. Kui pooleldi juhtmevabad klapid kasutavad siiski juhet omavaheliseks suhtluseks, siis täiesti juhtmevabad klapid aga on tõepoolest juhtmevabad st kumbagi kõrva käiv klapp on täiesti autonoomne ja suhtleb nii telefoni kui ka teise klapiga läbi õhu. Sedasorti klappide seas on ilmselt kõige tuntumad Apple AirPods’id, millede suurele nõudlusele ei suuda õunafirma veel tänini täiel määral vastata.

Seega oli üpris normaalne, kui ühel päeval maandus arvustamiseks minu töölaual karbike Platinet juhtmevabade klappidega. Platinet on mingi katusefirma, mis turustab Hiina odavelektroonikat Euroopas. Valdavalt ilmselt Ida-Euroopas, arvestades toote manuaalis kasutatud keeli, mille seast ei puudunud ungari, rumeenia ja poola keel. Tegelikult andis toote idaeuroopalikust suunitlusest juba piisava vihje ka manuaali ingliskeelne variant, mis mingil hetkel soovitas „do not beat the product“. Oli see nüüd vihje märksa mainekamatele Beats kõrvaklappidele jäi minu jaoks saladuseks.

 

Välimus

Suhteliselt kvaliteedihõngulises must-kollasest karbis sisaldusid lisaks klappidele ja nende laadimisdokile veel lüheldane mikro-USB kaabel ning ülalmainitud manuaal. Viimane on ilmselgelt mõeldud noortele kotkasilmsetele muusikasõpradele, sest mina isiklikult väiksemat trükikirja lugenud ei ole. Isegi oma või mistahes teiselt mobiiltelefoni ekraanilt. Igatahes oli see paras piin minu vanainimesesilmadele.

Klapid ise peituvad soliidses mustas laadimisdokis, mis oma kujult ja suuruselt meenutas mulle üht seksikat kommunikatsiooniseadet minu noorusest – peilerit. Ainult, et ilma selle ekraanita, mis helistaja telefoninumbrit näitas. Kui te aga ei tea, mis on peiler, siis küsige oma vanematelt. Või vanavanematelt. Laadimisdoki korpus on mehelikult must, ehkki see värv hakkas ümbriselt juba mõne aja pärast maha kuluma, paljastades alumiiniumikarva korpusematerjali.

Laadimisdoki korpus on mehelikult must, ehkki see värv hakkas ümbriselt juba mõne aja pärast maha kuluma, paljastades alumiiniumikarva korpusematerjali.

Laadimisdokk on lisaks ka üpris kopsakas, temasse võiks vabalt peita kaks AirPods’ide laadimisdokki ning ruumi jääks ülegi. Õnneks mitte väga palju ning põhimõtteliselt mahub dokk vabalt minu teksaste püksitaskusse koos muu kraamiga (mis seda ilusat musta värvi maha nühivad).

 

 

 

Kasutamine

Üldiselt mulle meeldivad tooted, mille kasutamisel piisab intuitiivsusest. Mis tavaliselt tähendab kainet talupojaloogikat. Platinet kõrvaklappidega see päris hästi ei õnnestunud, nii et pidin tungima oma silmi pungitama manuaali saladustesse tungides. Päris loogiline see käivitamise ja ühendamise protseduur ei olnud, kuid pisukese vaevaga sain selle ülesandega ikkagi hakkama.

Kõigepealt segas mind veidi see, et eraldi pole ära määratud, milline klapp on vasak ja milline parem. Ehk on siin tegu katse-eksituse meetodiga, kus õige pool kindlaks määratakse, kuid lõppkokkuvõttes ei suutnud ma saada selgeks kumb klapp kumba kõrva käib. Mingist aspektist on see ju ka hea, kui näiteks pimedas klappe kõrva panna.

Kõrvas muuseas püsivad need klapid päris hästi, hoolimata oma pisut kopsakapoolsest korpusest. Ning üpris mugavalt sealjuures. Tõsi, minu kuulamisperioodid polnud väga pikad, vaid hõlmasid liikumist punktist A punkti B. Seega ei pannud ma ka väga proovile nende aku kestvust, mis tootja sõnul ulatub korraga vähemalt 4-5 tunnini. Klappe ühekaupa kasutades isegi 6-7 tundi. Karbi pealt ega ka mujalt paraku ei selgu see, mitu korda saab dokist klappe laadida. Kui ikka saab üldse.

Kõrvas muuseas püsivad need klapid päris hästi, hoolimata oma pisut kopsakapoolsest korpusest. Ning üpris mugavalt sealjuures.

Lisaks oleks võinud ju klappide nupudele lisada pisutki funktsionaalsust. Paraku saab neid klapil asuvast nupust vaid sisse-välja lülitada. Helitugevust reguleerida või lugusid vahetada saab kahjuks ainult nutiseadmest.

Klapid püsivad dokis kenasti, kuigi need on seal kinni vaid üpris õrnalt, magnetiga. Ühendus telefoniga oli üldiselt stabiilne, paar korda tekkisid mingid hetkelised arusaamatused, kuid üldist kuulamiselamust need oluliselt ei häirinud.

 

 

 

Heli

 

Klappide helipilt annab arenenud kuulajale kätte nende sihtgrupi – harrastusportlased. Sellest aru saamine pole kuigi keeruline- juba karbile on kirjutatud, et tegu on nö spordiklappidega. Ning nagu öeldud, helipilt on selle tõenduseks.

Vaevalt keegi sporti tehes sümfooniaid või oratooriume kuulab, pigem aitab jooksu- või mistahes muud rütmi säilitada vana hea tramm ja buss ehk drum and bass või mistahes muu rütmimuusika. Ühesõnaga bass domineerib. Sealjuures mitte eriti puhas bass, vaid pisut mudane nagu keskmine Eesti tervisepordirada looduse rüpes. Ühesõnaga erilisi helilisi finesse need klapid ei paku, pigem sobib nende saund kuulamiseks jäneste, oravate ja teiste metsaelanike keskel nagu ühele tervisesportlasele kohane.

Samuti sobivad need klapid suurepäraselt podcastide ja teiste jutusaadete kuulamiseks.

Ühesõnaga bass domineerib. Sealjuures mitte eriti puhas bass, vaid pisut mudane nagu keskmine Eesti tervisepordirada looduse rüpes.

Küll aga on mul etteheiteid klappide mikrofonile. Kaasaegsete nutitelefoniga kasutatavate klappidega peab saama ju vastata telefonile või siis kasutada neid välja helistamisel. Ning Platinet klappide see funktsioon ei sobi eriti hästi isegi metsarajale. Või siis ainult sinna, sest nende klappide abil suhtlemiseks pidin ma kõvasti oma häält kõrgendama, mida ongi ehk parem teha metsaüksinduses. Sissehelistaja hääl seevastu oli piisavalt valju ja selge, siin mingeid etteheiteid mul neile klappidele pole.

 

 

Kokkuvõtteks

Platinet juhtmevabad kõrvaklapid erilised Apple AirPod’ide killerid ei ole. Need on suured, aga mitte liiga suured. Nende heli sobib bassiküllase pop-, rock- või räppmuusika kuulamiseks. Ning nende mikrofon on allapoole arvestust. Samas püsivad need hästi kõrvas ka aktiivse liigutamise korral ning nende aku tundub piisavalt vastupidav.

Tegu on suhteliselt pragmaatiliste klappidega, mis pole mõeldud niivõrd elamuste saamiseks, vaid ülesannete täitmiseks. Olgu selleks ülesandeks siis treeningul sobiva rütmi loomine-leidmine või näiteks ülikooli loengute salvestuste kuulamine. Ühe klapi kasutamisel kestab aku kauem ning ei eralda kasutajat täielikult keskkonnast.

Klappide üheks suurimaks plussiks aga on kindlasti nende hind, mis on umbes kolm korda odavam maailma kõige populaarsematest juhtmevabadest klappidest. Aga kui teile helistatakse tihti või kui helikvaliteet on teile kriitilise tähtsusega, siis on soovitav vaadata mingite teiste heliedastajate poole.