Fuji X-A5 – väike, aga peaaegu väga tubli :: Digitest
Paar aastakest tagasi kirjutasin digitestis loo Fuji X-Pro2-st ja sellest, kuidas ma temast sisse võetud sain. Kuna hobipiltniku rahakotile on väga raske nii kallist kaamerat põhjendada, on see siiani jäänud vahel veidi kripeldavaks igatsuseks hinges.
Sel aastal tuli kevad teisiti, sest Fuji on tublisti täiendanud ka odavama otsa hübriidkaameraid. Nii tuli ka poelettidele Fujifilm X-A5, mille sisu ei jää kordades kallimast vanemast perekonnaliikmest enam sugugi oluliselt alla – seda vähemalt sensori osas. Minu kätte jõudis X-A5 15-45mm f/3.5-5.6 OIS PZ kit objektiiviga komplekt, lisaks kaasa antud Fujinon XF 35mm f/1.4 R objektiiviga. Seda, kas hea sisu kompenseerib mitmed vajakajäämised kasutusmugavuse osas, ma nüüd välja selgitada püüangi.
Esmamulje
Karpi avades näeb X-A5 välja üsna plastine, aga oma pesast välja õngitsedes osutus üllatavalt raskeks tükiks ja jättis seeläbi täitsa meeldiva esmamulje. Objektiivi kohta sama öelda ei saa – see on küll väga kerge ja puhas plastik. Aga vähemalt üsna väike.
Ega muud ei olnud teha, kui objektiiv kaamerale ette, aku ja kaart sisse ning nuppe ja menüüsid avastama. Esimese asjana tuleb kohe tunnistada, et kaamera käepide on väike. Kohe väga väike. Ja kaamera on libe. Ilma rihmata ei julge ühe käega väga käes hoidagi, sest nagu ma alguses ütlesin, on kaamera üllatavalt raske. Nii et päris kahe näpu vahel, nagu mõnd kompaktkaamerat, seda ei maksa hoida. Üks sõrm peab kaamera all olema, siis on lootust nimetissõrmega äkki ka päästikut tabada. Kokkuvõtvalt saabki öelda, et kuigi väike, on tegu pigem kahekäe kaameraga. Umbes nagu kahekäe võileib – kui lõikad leivaviilu liiga õhukese, siis ühega enam hoida ei saa, sest vorstiviil kipub maha libisema.
Kuna X-A5 puudub pildiotsja (mis on minu jaoks ka üks peamisi puuduseid), siis on väga olulisel kohal ekraan. Selle kvaliteedi osas ei saa küll kuidagi nuriseda ning see, et selle nurka saab muuta, on samuti väga abiks. Näiteks makrovõtete tegemine sipelgates oli palju palju rõõmsam nii minu kui ilmselt ka nende jaoks, sest piltnik ei pidanud pessa pikali heitma.
Ekraan on samuti puutetundlik, kuigi see toimib ainult pildistamisel/filmimisel piiratud arvu seadete valimiseks. Menüüs seadeid muuta näpuga ekraani torkides ei saa, selleks peab kasutama nuppe. Ei tea, miks see nii on.
Nupud ja kettad
Siit jõuamegi nuppude juurde. Ma ei tea, kelle käele need täpselt disainiti ja miks just selliselt, aga mina see küll ei ole. Harjub loomulikult ära, aga sellist mõnusat intuitiivset ketta keerutamist, nagu näiteks Pentax pakub, küll oodata ei ole.
Harjub loomulikult ära, aga sellist mõnusat intuitiivset ketta keerutamist, nagu näiteks Pentax pakub, küll oodata ei ole.
Eriti tobe on see paremal üleval asub valikuketas. Selle keerutamine ühe käega hoides on väga kohmakas ettevõtmine. Ja no üleüldse tundub plastiku raiskamisena selle jaoks nii suur nupp teha. Tagumine pisem ketas on õnneks veidike paremas kohas. Ülejäänud tagumisel küljel asuvad nupud on suhteliselt klassikalised, kuigi üsna tillukesed. Aga ega väikesele hübriidile ei mahugi mingeid suuri klahve paigutama.
Pigem tunneb puudust sellest, et nuppude funktsioone ei ole võimalik muuta. Näiteks videonupu ma programmeeriks küll parema meelega päästiku kõrval asuva Fn nupu asemele. Hetkel on videonupp kohas, mida ühe käega pole võimalik hästi tabada. Eriti problemaatiline on videovõtte lõpetamine. Aga eks siis tuleb seda lihtsalt kahe käe abil teha, mis ilmselt ka stabiilsema pildi huvides ongi mõistlik.
Pigem tunneb puudust sellest, et nuppude funktsioone ei ole võimalik muuta. Näiteks videonupu ma programmeeriks küll parema meelega päästiku kõrval asuva Fn nupu asemele.
Fn nupu all olevaid valikuid samas siiski muuta on võimalik – aga paraku saab valida ainult nö otseteed erinevate seadeteni. Vaikimis on sinna alla paigutatud ISO väärtuse seadmine ning üldiselt see tundubki kõige mõistlikum asi, mille juurde kiirteed omada.
Menüüd
Seadeid on menüüs palju, otsenuppe seadeteni jõudmiseks suhteliselt vähe. Ütleme nii, et menüü on Fuji-likult arusaamatu ja kohmakas ning mitmete valikute otstarvet on ilma manuaali piilumiseta üsna raske mõista. Mõne otstarvet ei tea siiani. Aga kuna pildistamist ei sega, ju siis ei ole väga olulised valikud. Eks ma kunagi uurin välja, äkki on midagi ägedat peidus.
Menüü on Fuji-likult arusaamatu ja kohmakas ning mitmete valikute otstarvet on ilma manuaali piilumiseta üsna raske mõista.
All paremal nurgas oleva nupu alla “Q” on teatud kiirvalikute menüü. Kuigi seal on valikud kuvatud suhteliselt suurte ikoonidena ja tunduks loogiline, et vähemalt neid saab ekraanilt näpu abil muuta, see siiski nii ei ole.
Seega, nagu juba varem mainitud, on ekraani puutetundlikkusest abi ainult piltide jäädvustamisel – saab kiiresti muuta paari seadet (seda, mida ekraani puudutamine teeb, filmi jäljendamise (simulation) režiimi ja fookusrežiimi). Jäädvustamisel saab kasutada puudet kahel erineval moel – kas toimub lihtsalt teravustamisala nihutamine ja teravustamine või siis tehakse lisaks sellele ka kohe pilt ära.
Ikka jube mugav otse ekraanil soovitud teravustamiskoht valida.
Ise eelistan ainult teravustamisala määratlemiseks kasutada ning pildi tegemiseks ikkagi ise sobival hetkel päästiku vajutada. Samas mis seal pattu salata – ikka jube mugav otse ekraanil soovitud teravustamiskoht valida.
Kummalised kiiksud
Ka sel korral ei pidanud Fuji-s pettuma – kiikse leidub, ning isegi rohkem kui X-Pro2 puhul tuvastasin. Endiselt on kasutusel elektrooniline ja manuaalne päästik ning nende kombinatsioon, mille puhul kaamera ise otsustab, kumba ta kasutab. Nagu selgus, siis päästiku valik ei mõjuta ainult minimaalse ja maksimaalse säriaja ja ISO valikut.
Läbi pikkade otsingute sain teada, et kaamera välk töötab AINULT siis, kui on valitud manuaalse päästiku kasutamine. Kas tundub loogiline? Mulle ei tundunud. Nõudis üksjagu guugeldamist, et selleni jõuda. Manuaalis välgu kasutamise juures selline info puudub. Teine võimalus, miks välk ei pruugi toimida, on veel – kaameral on olemas nö vaigistusrežiim kui see on sisse lülitatud, siis samuti välku ei tee. Ju siis saab paremini salaja pilti teha :-). Seda pakkus google üldjuhuna esmaseks lahenduseks, seega päästikurežiimi põhjusena välja selgitamine võttis aega. Mingil hetkel olin juba veendunud, et minu käes oleval kaameral on välk katki.
Kaamera välk töötab AINULT siis, kui on valitud manuaalse päästiku kasutamine.
Väga kummaliselt on lahendatud intervallvõtte tegemine. Enne peab kõik muud seaded – kadreering, säri, fookus jne paika seadma, siis minema menüüdesse kolama ja seadistama kaadrite arvu ning sageduse ning siis lähebki pildistamine kohe laht. Lisaks peab meeles hoidma, et kui intervallvõtte puhul valida koheselt ka video tegemise funktsioon, siis selle tegemine võtab üsna kaua aega. Seega kui on plaan või soov teha järjest mitmeid erineva rakursiga võtteid, siis pigem eelistada video kokkupanemist hiljem arvutis. Ahjaa, kaadrite arvu valik on ka jube tüütu – peab numbreid kerima vahemikus 1-999.
Lisaks proovisin teha pika säriga intervallvõtet. Hakkas tegema, aga pärast <10 pilti lõpetas ning pani video kokku. Ja nii kõikidel korduvatel katsetel. Ei saanudki aru, milles probleem. Kui nüüd muidugi tarkvara ei ole nii rumal, et arvestab määratud intervalli ja võtete arvu põhjal maksimaalse aja, mis nende tegemiseks tavapäraselt kiirema säriga kuluda võiks ning kui see aeg on täis, katkestab lihtsalt ära ja hakkab videot kokku panema. Kui video tegemist ei vali, siis saab kaamera hakkama.
Järgmiseks kiiksuks on telefoniga kaamerat juhtides teravustamine. Vähemalt kit-objektiivi kasutades fokuseerida ei saa – teravus jääb sinna, kus enne ühenduse loomist oli oli. Ei toimi see manuaalses ega ka pidevteravustamise režiimis. Ei kujuta ette, miks see nii on.
Kuigi X-A5 on terve rida kiikse ja puuduseid, siis ikka ja jälle jõuame selleni, et kaamerast välja tulevad pildid kompenseerivad selle kõik kuhjaga. Sest pildikvaliteedi osas ei ole Fuji küll odavale hinnale järeleandmisi teinud.
Kuigi X-A5 on terve rida kiikse ja puuduseid, siis ikka ja jälle jõuame selleni, et kaamerast välja tulevad pildid kompenseerivad selle kõik kuhjaga.
ISO võimekus
Rahuliku südamega võib kaamera keerata auto-ISO režiimi ülemise piiriga ISO 6400 ja selle nii jätta ning unustada. Sest ka ISO6400 pildid on väga kvaliteetsed. Kui väga vaja, siis võib ISO võrdlemise rahuliku südamega veelgi kõrgemale kerida – tulemus on küll tibake kehvem, aga siiski väga hea. Nagu tõestab ka väike ISO katsetus. Isegi ISO-51200 juures on detailid veel olemas.
ISO 200
ISO 500
ISO 1000
ISO 1600
ISO 2000
ISO 3200
ISO 5000
ISO 6400
ISO 8000
ISO 10000
ISO 12800
ISO 25600
ISO 51200
WIFI
Sellel muidugi on puuduseid, nagu see, et ühenduse loomine on üsna kohmakas. Aga toimib. Saab üsna mõistliku kiirusega telefoni abil kaameras olevaid pilte sirvida ning neid telefoni tõmmata. Samuti kaamerat juhtida (kui ära unustada väike fokuseerimise probleem).
Nii et selles mõttes on X-A5 väga sobiv igale kaasaegsele instagrammlasele. Mu koerajalutamise Instagram (instagram.com/walkingthedogproject/) sisaldab pärast Fuji testimise algust vaid sellega tehtud ning siis üle WIFI telefoni liigutatud pilte. Tehniline kvaliteet ja võimalused on telefoniga võrreldes ikka täitsa teine tera. Mõnus.
Pilt ja video
Nagu juba öeldud, siis piltide kvaliteedi üle ei pea häbenema. Eks see sõltub muidugi ka objektiivist, aga ka komplektis olev kit-objektiiv on täitsa hea kvaliteediga, kuigi veidi pime. Selles mõttes oli testimise ajal kasutuses olnud Fujinon XF 35mm f/1.4 R hoopis teisest ooperist.
Kiitmata ei saa jätta Fuji filmide jäljendamise (Film simulation) võimalusi. Olgu selleks Provia, Velvia, Sepia või Monochrome, ikka on tulemus selline, et lausa lust vaadata. Ei tundnud mingit vajadust RAW vormingus pildistamiseks.
Eriti põnevaks muutis asja see, et adapteri abil saab kaamera ette keerata mida iganes – Pentaxi torusid, vanu vene objektiive jne ning focus peaking’ut kasutades on nendega teravustamine imelihtne.
Eriti mõnusaks muutus antud kaamera tänu oma keeratavale ekraanile makrovõtete tegemisel. Selleks kruvisin kaamerele ette PK-FX konverteri (tänud Raimole selle laenamise eest!), millele lisasin paar Pentaxi makrorõngast ning M42 adapteri abil ühe vana 50 mm Volna 2.8 makroobjektiivi. Tuli täitsa kenasti toimiv kooslus.
Eriti mõnusaks muutus antud kaamera tänu oma keeratavale ekraanile makrovõtete tegemisel.
Ka vana manuaalne Pentaxi 50 mm 1.7 objektiiv toimib kenasti ja on täiesti kasutatav. Kaasaegsemaid ei hakanud proovima, sest kasutuses olnud PK-FX konverter oli lihtsamat sorti, ehket ilma ava muutmise võimaluseta. On olemas ka sellised, millel see funktsioon olemas.
Kit objektiiv ise on ka nö makro-võimeline. Just nimelt “nii öelda” makro võimeline, sest vaid kõige laiemas otsas suudab teravustada veel kuni 5 cm kaugusel. Ei ole just väga makro, aga mõne natuke pisema asja püüab ikkagi pildile kui vaja. Kuna pildikvaliteet on hea ja pilti 24MP, siis on päris palju lõikamiseks ruumi.
Kõikidele selfie-huvilistele on ka omad võimalused – kui ekraan keerata nii, et piilub ettepoole, siis tuleb seda veel natuke välja tõmmata ja aktiveerub enesepildistamisrežiim. Pilt keeratakse õiget pidi ja kaamera teravustab alati silmadele. Saab sellega päris hästi hakkama ka.
Videokvaliteet on üsna OK, aga kvaliteetse heli jaoks on väline mikrofon kohustuslik. Õnneks on selle lisamise võimalus olemas. Nimelt korjab sisseehitatud mikker ülesse ka kõik objektiivi helid. Olgu selleks siis 15-45 suumimise sahin või 35 mm teravustamise ragin. See viimane jäi peale eriti kõrvulukustavalt.
Kvaliteetse heli jaoks on väline mikrofon kohustuslik.
Muidugi tuleb meeles hoida, et kuigi kirjade järgi on X-A5 võimeline tegeme 4K videot, siis on tegu vaid 15 FPS asjaga, mis on pigem kasutatav 4K resolutsiooni sarivõttena, mitte sujuva video saamiseks. Seega kõrge kaadrisagedusega FullHD on mõistlikum valik.
Üks põnev ja vahel äkki ka kasulik asi, mis jääb nö video ja pildi vahepeale, on 4K Burst. Selle valiku peale teeb kaamera lühikese 4K videoklipi teravustades lähimast kuni lõpmatuseni. Ning seejärel on võimalik ise valida kaadrist see alla, mis terav on ning kui suure ulatusega see olema saab. Eeldab liikumatuid objekte. Kuna olid tuulised ilmad, siis ei saanud seda makrotades proovida, aga just seal võiks üsna abiks funktsioon olla.
Miinused ja plussid
Miinused
- Käes libe
- Puudub pildiotsija
- Suht segased menüüd
- Mitmed kummalised kiiksud
- Kesine heli video salvestamisel
Plussid
- Väga hea pildikvaliteet (ka jpg)
- Müravabad pildid kõrgetel ISOdel
- Kvaliteetne puutetundlik ja keeratav ekraan
- Tugev konstruktsioon
- Ja veelkord – pildikvaliteet!!!
Lõppsõna
Tegu on kaameraga, mille puhul vähemalt minu jaoks kaalusid plussid üle miinused. Sest päeva lõpuks on ju ilus ja kvaliteetne pilt see, millest rõõmu tunned ja mis kestma jääb.
Kas teekond selle pildini oli väga mugav ja muretu või natuke vähem mugav ja omade kiiksudega, on teise järgu probleem ja kinni rohkem piltniku harjumustes.