Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 22. sept. 2018

Rulli end üles

Üles

1 kommentaar

Pentax K-1 Mark II – suurus loeb!

Pentax K-1 Mark II – suurus loeb!
Jaanus "digistoop" Terasmaa

Kui ma kaamerakomplekti, kuhu lisaks Pentax K1 II kerele kuulus nö kuldne kolmik – HD Pentax D-FA 24-70mm f/2.8 ED SDM WR, HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM WR  ja HD Pentax D-FA* 70-200mm f/2.8 ED DC AW kätte sain, siis oli see ikka tõsine sületäis, mida autosse tassida. Kokku kaalub see komplekt üle 4.5 kg! Ettekujutuse saamiseks – kui minna fotoretkele mõne normaalsuuruses poolkaadri või hübriidkaameraga, siis peaks sama massi saavutamiseks kotti veel paar-kolm kõrini täis termost lisama. No nii igaks juhuks, et tunne õige oleks…

Aga, nagu pealkiri juba ütles, siis vähemalt objektiivide puhul suurus loeb, sest ega pisema asjaga täiskaadrile F/2.8 avaga pilti ei kuva. Seega füüsikaline paratamatus, mis mingites tingimustes on pigem miinus kui pluss. Eriti kui need tingimused sisaldavad kaamerakomplekti kaasas kandmist ja kaela riputamist. Etteruttavalt võib lisada, et pilti tegid need kõik kolm toru väga hästi.

 

Esmamulje ja kasutuskogemus

No mis ma oskan öelda – olles nelja Pentaxi kaamera omanik ja elu jooksul veel tervet rida teisi mudeleid käes hoidnud ja testinud, sai ka K1 II kohe mõnusalt koduseks. Ma ei tea, kas süüdi on Pentaxi head insenerid ja disainerid või on tegu lihtsalt minu harjumustega, aga ma olen jätkuvalt seisukohal, et Pentax on kõige läbimõelduma nupustiku ja menüüdega kaamerasüsteem. Lihtsalt kaamera on kätte sobiv ja nupud on nii õigetes kohtades, et näpud leivad need ise üles ja saavad aru, mis on mis. Lähestikku asuvad nupud on alati väikeste erinevustega – kõrgus, suurus, mingi raam ümber vms, et harjumuse tekkides saaks eristamise olla võimalikult murevaba.

ma olen jätkuvalt seisukohal, et Pentax on kõige läbimõelduma nupustiku ja menüüdega kaamerasüsteem.

Ja noh – johhaidii – on sellel kaameral alles nuppe, kettaid ja valitsaid! Ma isegi ei viitsi hakata neid kokku lugema, sest vast see ei olegi nii tähtis. Tähtis on see, et kõik need pakuvad võimalust kiiresti muuta nii pildistamiseks vajalike esmaseid parameetreid, või siis mingeid lisaseadeid kiiresti sisse ja välja lülitada. Isegi režiimiketta lukustatust saab spetsiaalse hoova abil sisse ja välja lülitada, et muuta see soovikorral ka ühe sõrmega kiiresti opereeritavaks. Mida sa hing veel ihaldad.

Ja loomulikult saab ka palju nuppe vastavalt soovidele ümber programmeerida ning näiteks kettaid saab erinevalt toimima panna erinevate pildistamisrežiimide põhiselt. Lisaks kaks seadistatavat Fx nuppu.

Eriti kasulik asi öiseks pildistamiseks on väikesed LED valgustid siin ja seal. Näiteks mälukaardipesade juures, bajoneti juures ning liigutatava ekraani taga, mis seeläbi valgustab tagaküljel olevaid nuppe. Geniaalne. Asi, millest öösiti pahatihti  teiste kaamerate puhul puudust tunneb.

Eriti kasulik asi öiseks pildistamiseks on väikesed LED valgustid siin ja seal. Näiteks mälukaardipesade juures, bajoneti juures ning liigutatava ekraani taga, mis seeläbi valgustab tagaküljel olevaid nuppe. Geniaalne.

Tagumine ekraan on veel täitsa omaette lugu. Mitte et ta oleks suurem või parema pildiga kui teistel. Aga see, kuidas seda liigutada saab, on igal juhul midagi uut, ning kui Pentax seda ei patenteerinud (mida see kindlasti tegi), siis tahaks samasugust süsteemi tulevikust näha igal kaameral.

Alguses tundus veidike imelik ja isegi õrn, aga tegelikult need liikuvad liigendid on ilmselt vägagi vastupidavad ning võimaldavad ekraani keerata väga erineva nurga alla. Mitte nüüd päris kaamerakerega risti külje pealt vaatamiseks, aga piisavalt, et pildistamisel abiks olla. Ülalt vaatamise nurk on suurem, sest lisaks liigenditele liigub ekraan veel eraldi 90 kraadi ulatuses üles. Kindlasti on youtubes mõni tutvustav video selle kohta, minge ja vaadake.

 

Kiiksud

Ka Pentax omab mõningaid kiikse, kuidas siis muidu.

Kuidas toimub SD kaartide haldamine? Omast arust oli mul valitud, et mõlemad kaardid on kasutusel. Paraku toimus pildistamine ikkagi ainult SD2-le ning kesest pildistamist sai see täis ja kaamera edasi pilti ei teinud. Lõppkokkuvõttes oli lihtsam kaardid pesades ära vahetada, kui hakata menüüdes otsima, et äkki ikka saab tarkvaraliselt käskida SD1 kasutusele võtta.

Pildid liiguvad üle WIFI ka telefoni, aga vähemalt minul kippus ühendus aegaajalt katkema. Samuti oli jube tüütu, et ka sama seadme puhul pidin igal korral uuesti salasõna sisestama. Aga võis muidugi olla, et ma ise tegin midagi valesti.

Vähemalt minul kippus WiFi ühendus aegaajalt katkema. Samuti oli jube tüütu, et ka sama seadme puhul pidin igal korral uuesti salasõna sisestama.

Live-view teravustamine jätab endiselt natuke soovida, miskipärast ei suuda Pentaxi insenerid seda asja tipptasemele vastavaks viia.

Maksimaalse ISO väärtuse 819 000 loeksin ma ka eriti kummalise kiiksu alla. Et milleks selline asi? Kas selleks, et saaks kirja panna, et meil nüüd peaaegu miljon? Eks see muidugi ongi pigem selleks, et anda sensori üldise võimekuse kohta aimu.

Aga tegin ikkagi ka ISO testi, eks igaüks otsustab ise, mis piirini on pildid veel kasutamiskõlblikud. Mulle tundub, et ilma müraeemaldusete on kuni 20000 veel isegi täitsa adekvaatne, müreemalduse korral võib selle numbri veel isegi peaaegu, et kahega korrutada. Kui väga-väga vaja…

Lae alla täissuuruses ISO testpildid siit.

 

 

Objektiividest

 

Sellise kolmikuga, mis pakub läbivat F/2.8 ava 15-200 mm vahemikus, võib luurele minna küll. Täiskaadri ees on 15 mm lausa erakordselt lai, samas muidugi on 200 mm veidi harjumatult lühike.

Sellise kolmikuga, mis pakub läbivat F/2.8 ava 15-200 mm vahemikus, võib luurele minna küll.

Tunde järgi ütleks, et mingil põhjusel sai lemmikuks 70-200 mm. Ei teagi mis selle põhjuseks on, tavaliselt ma eelistan pigem laiemat nurka. Võibolla see, et suur ava pääseb seal paremini esile, kui lainurga puhul. Saab mõnusa bokeh’ tausta, mis tänu pikemale fookuskaugusele täidab kaadri ära ka väiksemalt alalt. Ja kuna täiskaadri ees on 70 mm isegi üsna “lai”, siis ei jää jänni ka kitsamates oludes.

24-70 mm kasutasin vast kõige vähem, kuigi ka sellel mingit erilist põhjendust ei ole, sest pilti teeb see kenasti. Küll on tegu kolmest ainukese fookuskauguse muutmisel pikeneva toruga. Samas see nüüd vaevalt vähese kasutuse põhjuseks sai. Ju siis oli liiga “tavaline” vahemik, samas sellise universaalse ühe objektiivina kahtlemata kõige praktilisem. Paaril viimasel päeval jalutasingi sellega, ei pidanud tervet kotitäit kola kaasas tassima.

Kõik kolm objektiivi on tolmu ning niiskuskindlad, nii et väiksest vihma või joa pildistamisel lendavaid pritsmeid ei pea sugugi kartma. Seega ideaalne maastikupildistamise komplekt.

Kõik kolm objektiivi on tolmu ning niiskuskindlad, nii et väiksest vihma või joa pildistamisel lendavaid pritsmeid ei pea sugugi kartma. Seega ideaalne maastikupildistamise komplekt.

 

 

Huvitavad lisadvidinad

K1 II puhul ei saa kindlasti üle ega ümber Pixel Shift funktsioonist ning sellest, et see ei tööta pelgalt statiivilt vaid ka käest. Pixel Shift iseenesest midagi väga uut ei ole – sensorit piksli jagu liigutades tehakse neli pilt, millest kombineeritaks üks, mis peaks olema teravam kui algmaterjal. Üldiselt nii see paistab ka kenasti toimivat, kui samast kohast kahel erineval moel tehtud pilte võrrelda. Küll aga komistasin ma selle puhul ka väikese probleemi otsa – statiivilt tehes tulid pahatihti piltidele sisse väikesed vead. No näiteks oli mõni oks sakililine vms. Seega on vaja tõesti täiesti liikumatut objekti, et see tehnoloogia ennast õigustaks. Kasutades käest pildistamise režiimi ja tehes pilte käest, sellist muret ei täheldanud.

Järgmine huvitav asi Astrotracer, mis liigutab kaamera sensorit vastavalt maakera liikumisele, nii et pika säriga ei tõmmata tähti kriipsuks. Paraku mina seda proovida ei saanud, sest sellel nädalal oli öösiti peamiselt (a) pilves, (b) täiskuu, (c) udu. Või siis valdavalt (d) kõikide eelnevate kombinatsioon. Seda, et virmalisi tuleks, ei maksnud lootagi. Kuigi väga oleks tahtnud proovida, sest Pentax K1 II koos 15-30 mm F/2.8 toruga oleks lausa ideaalne, et mitte öelda unistuste komplekt igale virmalistekütile. Ja nagu saatuse irooniana nende sõnade kirjapaneku ajal kihab virmaliste grupp Facebookis, et täna öösel on midagi oodata. Ning mina viisin kaamera just hommikul poodi tagasi…

Huvitavate asjade all tuleks muidugi rääkida ka ekraanist, valgustusest ja laialdastest seadistamisvõimalustes, aga seda ma juba tegin eespool. Nuppude rohkust sai ka mainitud… no vast väärib eraldi välja toomist seadete valikuketas, mille alt valikute tegemiseks on veel üks ketas :-). Kõlab keeruliselt? Tegelikult ei ole ja harjub kiiresti ning tõesti on päris mõnus WIFI-t, ekraani kuvatavaid abijooni, HDRi jne sisse välja lülitada.

 

 

Pildid ja video?

Pildid on väga kvaliteetsed ja väga suured. Dünaamilise ulatus on hea, kuigi hing igatseks alati veel rohkem. Kui RAW faile pildistada, siis tasub enne minna poodi ja kaamerale suuri mälukaarte ning arvutile paar kõvaketast juurde osta, sest ühe pildid maht on sadades megabaitides. Seega fotoamatöörina ma piirdusin peamiselt jpg-ga. Tulevad need ka täitsa kenad.

 

 

Video ja timelapse

Kuna mulle on timelapse’id hingelähedased, siis tegin mõned. Täitsa mõnus on kasutada ja soovikorral paneb kaamera ise vägagi kvaliteetse 4K video jooksvalt kokku. Justnimelt jooksvalt, sest kui mingil hetkel tundub, et ei viitsi ikka eelseatud kaadrite arvu lõpuni lasta klõpsutada võib lihtsalt ära katkestada ja video on tolle hetke seisuga kenasti olema. Aga alati võib lasta muidugi ka pildid ära salvestada ja videot ise arvutis monteerida. Jääb kaadriga rohkem mänguruumi. Näiteid tasub vaadata täisekraanil ja kvaliteet keerata 4K peale.

 

Niisama videot teeb K1 II ka. Üldiselt täitsa okeilt. Aga eks see vist ole ikka rohkem fotokaamera, sest videograafide jaoks on märksa paremaid valikuid olemas. Paar näidist tegin.

 

 

 

Plussid ja miinused

Plussid

  • Raske, aga õigusega
  • Läbimõeldud nuppude paigutus
  • Läbimõeldud menüüd
  • Palju seadistusvõimalusi
  • Kvaliteetsed pildid
  • Tõhus ekraani liigutamise süsteem

Miinused

  • Raske. Väga raske.
  • WIFI kipub vahel katkema
  • SD1 pesast on kaarti raske kätte saada
  • Aku võiks olla vastupidavam
  • Live-view teravustamine sageli ebatäpne

 

 

Järelehüüe

 

Seda, kas Pentax K1 II on parim kaamera, mida omada, ma ei oska öelda. Sest ma kahtlustan, et fototehnikahuvilised amatöörfotograafid ei ole päris õige sihtgrupp. Võibolla ainult siis, kui neil on väga palju vaba raha ja väga tugev kael.

Pean ausalt ütlema, et kui mul oleks paar tuhat eurot (pluss mõned tuhanded objektiivide peale) kulutada, siis ma oleks tõsise dilemma ees. K1 on tõesti hea – nuppe on palju ja kõik on õigetes kohtades, menüüd on loogilised ja üldiselt arusaadavad, pilti teeb väga hästi. Kas ma olin õnnelik, seda komplekt kaasa tassides? Ei olnud. Suur sensor on küll tore, aga kui see tähendab, et iga vähegi valgem objektiiv kaalub sama palju, kui mõni normaalmõõdus komplekt kokku, siis see saab mingist hetkest puuduseks. Seega ma kahtlustan, et ma kulutaks oma hüpoteetilised vabad tuhanded mõne hübriidkaamera komplektile – kompaktne, kerge ja pildikvaliteedis minu vajaduste jaoks mäekõrgust vahet ei ole.

Samas tuleb muidugi tunnistada, et K1 II aktiveeris mu vahepeal suikvele jäänud sisemise fotograafi ning käisin mõnel väiksemalt või suuremal fotoretkel iga päev. Ning iga kord sai ka mõne pildi, millega rahule võis jääda.

Kui ma oleks professionaal, kes töötab sageli stuudios, aga samas vahel tahaks kaamera ka metsa kaasa võtta kartmata, et see katki läheb või veekahjustusi saab, siis on Pentax K1 II  ilmselt üsna taskukohase hinnaga komplekt, mis pakub rõõmu ja võimalusi nii ühes kui teises keskkonnas ning ei jää alla tunduvalt kallimatele konkurentidele.