Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 17. dets. 2018

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Roccat Horde Aimo klaviatuur on hall, kuid mitte keskpärane

Roccat Horde Aimo klaviatuur on hall, kuid mitte keskpärane
Erki Oras

Minu töölaual on aegade jooksul peatunud mitmeid erinevaid klaviatuure. Küll meeldivalt minimalistlikke, küll kõikvõimalike kellade ja viledega. Roccat Horde Aimo kuulub pigem nende viimaste sekka. Analoogiliselt Roccati tarkvaraga on klaviatuuri sätete muutmiseks võimalusi rohkem, kui ühel keskmisel mänguril oma elu jooksul vaja läheb. Aga mängureid on teatavasti erinevaid ning erinevad on ka nende vajadused. Roccat on oma Horde Aimo puhul püüdnud ilmselt arvestada mängurite pea kõigi võimalike nõudmistega. Aga asume asja kallale.

 

Välimus

 

Tõenäoliselt pole ma oma elus hallimat klaviatuuri näinud. Hallimat, mitte halvimat. Tundub, et oma värvivalikuga järgib Roccat kaasaegseid sisustustrende, kus samuti just hall värv võidukäiku teeb. Muud põhjendust selliseks värvivalikuks ma ei leidnud. Boonusena haakub Horde Aimo iga moodsalt sisekujundatud elamisega. Eriti suurepäraselt aga harmoneerub Horde Aimo klaviatuur Kone Aimo hiirega. Värv on meeldivalt matt nagu kogu klaviatuuri kergelt kummine pind, mis tundub käe all mõnus ning ei aja kätt higistama ka pikematel mängu- või isegi töösessioonidel. Mõistagi ei jää käe alla klaviatuur ise, vaid randmetugi, kuid sama tõdemus kehtib kogu komplekti kohta. Loomulikult on klaviatuur saadaval ka meheliku mustana, kuid isiklikult leian, et hall koos kerge musta nüansiga on siiski seksikam.

Halli värviga sobib hästi kogu klaveri plastine olemus. Plasti on teatavasti kahte liiki – üks on odav ja teine kvaliteetne. Horde Aimo jääb kahtlusteta sinna teise kategooriasse.

Kui õige mitmete varasemate klaviatuuride juures on Roccat harrastanud mingit kosmilist küberesteetikat, siis õnneks Horde Aimo puhul on sellest loobutud. Samas pole klaviatuur ka klassikaliselt kandiline, pigem võiks selle disaini nimetada voogavaks. Mitte tehnitsistlikuks, vaid bioloogiliseks. Mulle isiklikult on selline disain meelepärane ja loodan, et see ei jää Roccati esimeseks ja viimaseks pääsukeseks.

Hoolimata oma funktsionaalsusest on klaviatuuri mõõtmed täiesti keskpärased. Kui jätta randmetugi kõrvale, siis jääb Horde Aimo keskmise kontoriklavituuri mõõtudesse. Erinevalt keskmisest kontoriklaviatuurist aga istub Horde’i paremas ülanurgas priske rullik, mis on visuaalselt ilmselt kõige eristuvam detail klaviatuuri juures.

Klaviatuuri vasemas ülanurgas on esmapilgul arusaamatu funktsionaalsusega nö renn. Lähemal uurimisel selgus, et sinna kinnitub klaviatuuri lisavarustusena saadaval oled nutitelefoni dokk.  Arvestades, et Roccatil on oma äpp ka nutiseadmetele, siis on tegu igati loogilise lahendusega. Arvestades aga, et mõnest plastdetailist koosnev dokk ei tohiks kuigi kallis olla, siis oleks võinud selle lisada klaviatuuri põhivarustusse.

Kõige olulisemaks ja silmapaistvamaks kõnealuse klaviatuuri välimuse juures on aga kindlasti klaviatuuri värvimäng, eriti selle osa, mida Roccat ise kutsub Aimo intelligentseks valgustussüsteemiks. Aga sellest allpool.

 

Loomulikult on klaviatuur saadaval ka meheliku mustana, kuid isiklikult leian, et hall koos kerge musta nüansiga on siiski seksikam.

 

Kasutamine

 

Sissejuhatuseks pean tunnistama, et minu eelistus kuulub mehhaanilistele klaviatuuridele. Ja Roccat Horde Aimo pole mehhaaniline, vaid membraanklaviatuur. Roccat on kõll andnud oma parima, et see kõlaks ja käituks nagu mehhaaniline, kuid asjatundja teeb siin kergesti vahet. Mind aitas pisut ära petta see, et panin klahvivajutustele taha trükimasina heliefekti. Tegelikult aga võib äsjakirjutatut võtta pigem snoobi porisemisena, sest tegelikult on klaviatuuri klahvikäik kiire ja madal. See muudab kasutamise piisavalt erksaks, olgu tegu siis mängu või tööga.

Klaviatuuri randmetugi tekitas minus tunde, et ilma randmetoeta klaviatuuride tootmine tuleks ära keelata, sedavõrd mugav ja orgaaniliselt klaveriga seotuna see tundub. Sama endastmõistetavana tunduvad ka klaviatuuri multimeediaklahvid ja rullik. Kui multimeediaklahvid on laialt levinud, siis rullikud paraku mitte ning ma ei saa aru, miks. Lisaks tavalisele helitugevuse reguleerimisele saab rullikule tarkvara abil anda erinevaid rakendusi, millest on abi tööproduktiivsuse tõstmisel. Rulliku täisfunktsionaalsuse saavutamine eeldab teatavat õppeperioodi, kuid kokkuvõttes on asi seda väärt. Eriti neile, kelle jaoks on klaviatuur põhitööriistaks.

Klaviatuuri randmetugi tekitas minus tunde, et ilma randmetoeta klaviatuuride tootmine tuleks ära keelata, sedavõrd mugav ja orgaaniliselt klaveriga seotuna see tundub.

Nagu ma juba ülalpool mainisin meeldib mulle klaviatuuri kergelt kummine ja matt pinnatöötlus, mis on käe all mõnus ega muuda kätt higiseks nagu paljud edevamad pinnad seda teevad.

Kui ma siin varem nurisesin, et tegu pole mehhaanilise klaviatuuriga, siis see, mis minu jaoks on miinuseks, on paljude teiste jaoks plussiks. Membraanklaviatuuri klõbin on märgatavalt vaiksem ega sega näiteks hiliste mängutundide korral teisi koduseid, kes vajavad rahu. Või samas ruumis viibivaid kolleege.

Mis aga puutub Aimo-nimelisse valgustussüsteemi, mis peaks kasutaja käitumisele kuidagi reageerima, siis siin sai minu fantaasia otsa. See tähendab, et ma ei saanud aru, kuidas see toimib ja kuidas klaviatuur täpselt minu käitumisele reageerib. See tähendab, valgus klaviatuuril mängles kenasti ja rõõmustas minu silmi (eriti veel koos Roccat Kone Aimo’ga), kuid reaalselt, olgu siis mängides või tööd tehes ma reeglina pilku klaviatuuril ei hoia ning seega ma ka päris täpselt ei tea, kuidas klaviatuur minu tegevusele reageerib. St eks ma ikka piilusin ka klaviatuuri, kuid lühikesevõitu testperioodi vältel ei suutnud ma oma tegevuse ja klaviatuuri muutuva valgustuse vahel mingeid seaduspärasusi leida.

Lühikesevõitu testperioodi vältel ei suutnud ma oma tegevuse ja klaviatuuri muutuva valgustuse vahel mingeid seaduspärasusi leida.

Ainukeseks etteheiteks selle klaviatuuri juures, kui seda ikka etteheiteks nimetada, on väike Enter-klahv ja selle kohal asuv ülakoma. Selline harjumatu nuppude dislokatsioon põhjustas testperioodi vältel pisukest frustratsiooni, kuid olen kindel, et pikema kasutuperioodi vältel oleks ma juba mõne aja jooksul kohanenud.

 

 

Kokkuvõtteks

Roccat Horde Aimo on vaieldamatult üks mõnusamaid mittemehhaanilisi klaviatuure, mida ma oma arvustajakarjääri jooksul näppida olen saanud. Suhteliselt madal ja mugava käetoega, multimeedianupud koos suurepärase rullikuga, praktiliselt lõputute võimalustega tarkvara, meeldiv pinnakate ja tekstiilkattega kaabel – sellisele klaviatuurile on raske väärilist vastast leida. Seda enam, et ideaalis peaks temaga koos käima ka Kone Aimo hiir, mis on nii oma disainilt kui funktsionaalsuselt vääriline partner World of Warcrafti kuulsusrikkalt Horde’ilt nime saanud klaviatuurile.

Ühiselt moodustavad Aimo-vennakesed (või -õekesed) stiilse ja võitmatu kombo, mis on ehteks nii asjaarmastaja kui profi arvutilaual. Seda enam, et oma hinnaga ei pruugi need isegi keskmiselt rammusat hoiupõrsast purustada.