Roccat Khan Pro kõrvaklapid – väejuht sõjameeste seas :: Digitest
Roccati kõrvaklappe on minu käest läbi käinud mitmeid, kuid vähemalt ühe asja poolest eristuvad Khan Pro kõrvaklapid teistest – esimest korda minu mäletamist mööda on nendel klappidel nimi, mis tähendavad midagi, millel on seos võitlemise või sõdimisega. On küll ka Roccat Cross, kuid ülejäänud Roccati klapimudelid kõlavad nagu ülejäänud Roccati toodete nimed – tuttavlikult, kuid täiesti sisutult.
Nimi Khan kõlab uhkelt ja pealikuvääriliselt ning kindlasti tekitas selline nimi minus huvi mainitud toote vastu. Khaanid teatavasti juhtisid mongoleid, kes hoidsid oma hirmu all kogu tollast teadaolevat tsiviliseeritud maailma. Erinevalt aga ülejäänud väepealikutest olid khaanid tuntud sellepoolest, et ei veetnud oma elu luksuses, vaid vähemalt lahinguretkedel jagasid oma sõjameestega sarnast kõva küljealust ja tagasihoidlikku toidusedelit. Peale mõnenädalast testimist sai mulle tõenäoliselt selgeks, miks Roccat oma uusimad klapid just niimoodi nimetas.
Pakend ja sisu
Roccat Khan Pro pakend järgib Roccati traditsioonilist disainikeelt – mehelikult must, siniste ja valgete aktsentidega. Ühesõnaga mitte midagi eristuvat teiste Roccati pakendite seas.
Väheüllatav on ka pakendi sisu, milleks on klapid ja kaabel-adapter, mis ühendab kõrvaklappide ja mikrofoniotsikud üheks 3,5-tolliseks otsikuks.
Küll aga pani mind pisut kulmu kergitama see, et Roccat oli karpi lisanud ka trükise – kõrvaklappide manuaali. Ma ei saa aru, miks peaks üldse mingil võrgumängudega seotud tootel olema kaasas pabermanuaal, veel vähem ei saa ma aru, miks üldse peaks klappidele mingid juhtnöörid kaasa panema. Lõppude lõpuks pole ju tegu mingi keeruka elektroonikaimega, vaid suhteliselt lihtsakoelise seadmega.
Välimus
Oma välimuselt on Khan Pro khaanilikult tagasihoidlik ning välimusega eriti ei hiilga ega teiste klappide seast silma ei paista.
Välimusega Khan Pro eriti ei hiilga ja teiste klappide seast silma ei paista.
Suurimaks dekoratiivseks elemendiks muidu mustal taustal on paremal klapis laiutav hõbedane Roccati logo, kuid ka see on mehelikult lakooniline ning sarnaneb pigem lahinguautasuga.
Ainult tekstiiliga kaetud kaabel mõjub ehk luksuslikumalt kui keskmistele klappidele omane on. Ilmselt peaks see vihjama kõrglahutusega helikvaliteedile, millega Roccat need klapid varustanud on. Paarimeetrise kaabli ainuke probleem, et see võib põrandalt mustust enda külge korjata.
Kaablil on eraldi otsikud nii klappide kui ka mikrofoni jaoks, pakendis on aga eraldi veel juhtmejupp, mille abil saab mõlemad otsad liita ühe 3,5“ otsiku taha. Viimase abil saab klappe kasutada ka mobiilseadmetega mängides.
Ülekõrva (over-ear) klappide kohta on nad suhteliselt tagasihoidliku suurusega ning ei ära olulist tähelepanu ka tänaval kõndides, kui just mikrofon pilku ei püüa. Erinevalt mõnedest teistest mudelitest Khan Pro’lt paraku klappe eemaldada ei saa.
Kasutamine
Veel mõni aasta tagasi oli trend, kui kõik tootjad püüdsid välja tuua erinevaid 5.1 ja 7.1 helipildiga kõrvaklappe. Ometi tundub, et viimasel ajal on kõik taas keskendunud pigem kvaliteetsele stereohelile. Tuleb tunnistada, et amatöörist melomaanina mulle selline lähenemine meeldib, sest eelistan ka ise pigem kvaliteeti kui kvantiteeti.
Oma kogemusele toetudes võin väita, et Roccati klapid on kindlasti üle keskmise musikaalsemad. Vähemalt viimasel ajal. Nagu ka näiteks Roccat Cross. See räägib Roccati üldisest suundumusest, et mänguriklappidega saaks muusikat ka nautida, mitte ainult kuulata.
Ehkki minu kõrgema klassi, spetsiaalselt muusika kuulamiseks mõeldud kõrvaklappidele, mis on hoopis teisest hinnaklassist, ei saa vastu isegi Khan Pro, siis vähemalt mänguriklappide seas trumpab Khan Pro küll enamuse oma vastaseid üle. Tänaval muusika kuulamiseks soovitaksin ma siiski pigem Roccat Crossi, mille spetsiaalsel kaablil on mikrofon praktiliselt märkamatu, heli kvaliteet aga märkimisväärselt ei erine. Ehkki Khan Pro mikrofon on märgatavalt isasem, mis eeldaks võibolla paremat heli kui Roccat Crossi oma. Paraku aga polnud mul mõlemaid klappe käepärast, et mikrofoni helikvaliteeti võrrelda. Kuigi Roccat reklaamib oma Khan Pro mikrofoni kui Real Voice- mikrofoni, siis võrdlusmomendi puudumisel ei saanud ka ka hästi aru, on sellel väitel mingi tõsi taga või on tegu tavalise turunduses kasutatava ussiõliga.
Mänguriklappide seas trumpab Khan Pro küll enamuse oma vastaseid üle.
Klapid on meeldivalt kerged ja mugavad, et neid ka pikema ’sõjaretke’ lõpuni edukalt peas kanda. Veelgi mugavamaks muudab neid see, et klappide helitugevust saab mugavalt reguleerida vasakult kõrvaklapilt. Kui kord sellega ära harjuda, siis edaspidi tõuseb käsi instinktiivselt kõrva juurde, mitte ei hakka heli reguleerimiseks otsima klahve klaviatuurilt või siis arvutist vastavat rakendust.
Ehkki Roccat oli komplekti lisanud ka adapteri mobiilseadmete jaoks, siis oleks olnud kena, kui seal oleks olnud ka adapter USB-ühenduse kasutamiseks. Siinjuures võivad mõned puristid küll põlglikult kulmu kortsutada, kuid meie kõigi elus võib ette tulla olukordi, kus just selline võimalus on asendamatu.
Kokkuvõtteks
Roccat Khan Pro on oma pretensioonikat nime väärt. Tõelise khaanina ei torka ta silma teiste omasuguste sõjameeste seas, ometi annavad üle keskmise helikvaliteet ning huvitava võimalusega mikrofon talle kaasasündinud edumaa konkurentide ees. Rivaalide taset arvestades pole see heitlus kindlasti kerge, kuid Roccatilt on klapid saanud kaasa tugevad geenid, mis kohe kindlasti ilma karmi heitluseta alla ei anna. Erinevalt tavalisest väepealikust unustate peatselt isegi nende kohaloleku, vaid panete need pähe sama instinktiivselt nagu te reguleerite nende pealt helitugevust.
Õnneks on Roccat pannud neile hinna, mis iseloomustaks pigem veltveeblit või leitnanti, kui väepealikut. Loodetavasti on need klapid sama vähenõudlikud, visad ja vastupidavad kui mongoli ratsanik. Mina oma testperioodi jooksul neid kahjuks kuigi pikalt proovile ei saanud panna, aga see võimalus avaneb loodetavasti juba teil.