Roccat Renga Boost kõrvaklappide kergekaaluline nauding :: Digitest
Kuigi umbes 90% infost hangib inimene silmade kaudu, on samas oluline osa ka kõrvadel. Eriti muusika ja muude helide kuulamisel, mida enamasti silmadega näha ei saa. Muusikal ja arvutimängudel nagu meelelahutusel üldiselt on meie argipäevas aga üha suurenev roll. Seda enam peaksime aga valima vahendeid, mille abil me helisid manustame.
Paraku ei ela me sama vanaks nagu Galapagose kilpkonnad, et raisata aega halva heli kuulamiseks halbadest kõlaritest või klappidest. Loogiline. Mõistagi peame me kõik oma elus tegema kompromisse ja oma vajaduste rahuldamisel lähtuma oma võimalustest, nii kurb kui see ka poleks. Õnneks aga on vähemalt elektroonika hinna ja kvaliteedi suhe liikunud kõvasti tarbijale soodsas suunas.
Roccat pole enam eriline uustulnukas kõrvaklappide tootjate seas. Isegi Roccat Renga pole enam väga uus toode. Küll aga on Roccat Renga Boost üsna värske tulija. Kahjuks puudub mul võimalus võrrelda Boosti selle eelkäijaga, seega pean alustama nii öelda puhtalt lehelt.
Välimus
Roccat lubab Renga Boost karbil ja klappidel endilgi stuudioklassi stereoheli. Välimuselt mõjuvadki klapid üpris veenvalt, stuudiolikult. Avatud ülekõrvaklapid näevadki üldiselt sedamoodi välja.
Ehkki Renga Boost on oma olemuselt plastmassisemad, kui enamus stuudioklassi klappe, mida ma proovinud olen, on nende välimus piisavalt väärikas. Klapid on süsimustad, ainukesteks eranditeks firma logo ning kiri, mis lubab „STUDIO GRADE SOUND“-i.
Samas ei saa ma siiski nõus olla kõigega, mis klapikarbil kirjas. Kui Roccat lubab „robust build“-i, siis vähemalt silmale tunduvad need pigem haprad. Ehkki proovile ma nende vastupidavust ei pannud ja seega võib visuaalne mulje olla petlik.
Pigem haprapoolse välimusega aga kaasneb üks suur eelis, mida väliselt ehk näha polegi – klapid on peaaegu sulgkerged. Kindlasti kergeimad stuudiostereot pakkuvad klapid, mida ma pähe olen proovinud.
Kuigi mulle isiklikult meeldivad rohkem tekstiilikattega juhtmed, siis kummise kattega nagu Renga Boostil on kindlasti omad eelised. Nii ei korja kummine kate näiteks mustust sama kiiresti kui tekstiilümbris. Mängurid, vabandust, e-sportlased, pole kindlasti kõige hoolikamad tolmupühkijad, keda ma tean.
Kui klappide kohta väljend ’robustne’ ei tundunud paika pidavat, siis võib seda kindlasti kasutada mikrofoni kohta. Mikrofoni vars on umbes neli korda jämedam, kui keskmistel kõrvaklappidel. Kahjuks ei käi see massiivne mikrofon klappide küljest lahti, et neid klappe näiteks tänaval kanda. Sest avalikus ruumis jätab see üpris koomilise mulje.
Kui Roccat lubab „robust build“-i, siis vähemalt silmale tunduvad need pigem haprad.
Haprapoolse välimusega aga kaasneb üks suur eelis, mida väliselt ehk näha polegi – klapid on peaaegu sulgkerged.
Kui me räägime nende klappide puhul stuudioklassi stereohelist, siis suure tõenäosusega kuulatakse seal stuudios elektroonilist muusikat. Täpsemalt vist elektroonilist tantsumuusikat.
Kasutamine
Kõrvaklappide puhul mängivad põhirolli kaks asja – helikvaliteet ja kasutusmugavus. Kui helikvaliteeti võib põhimõtteliselt mõõta hea-halb teljel, siis kasutumugavus sõltub mitmest argumendist, millest üks olulisemaid on klappide kaal. Ning selles punktis need klapid esinevad hiilgavalt. Kerge kaal välistab samas ka surve peale, mis võib massiivsemate ja raskemate klappide puhul tekkida. Seega võib neid klappe kasutada julgelt tundidepikkusel e-spordi matšil, unustada end muusikat kuulama või Netflixist seriaale vaatama.
Kunstnahast peapael ja klapipadjad muidugi siin abiks ei ole, nende all kipub nahk kergesti higistama vähemalt minul. Kehvema ainevahetuse korral aga ajab ka kunstnahk asja kenasti ära. Seda enam, et naturaalse nahaga oleks efekt sama, kangast patjade ja paela puhul aga poleks enam ehitus sedavõrd ’robust’. Ning hinnaklasski ilmselt teine.
Heliga lood nii lihtsad ei ole. Kui karbil on kiri, et klapid pakuvad stuudioklassi stereosaundi mänguritele, siis klappidel endil on lihtsalt kiri „Studio sound stereo“. Ehkki esmapilgul tunduvad need tekstid identsed, siis on siis põhimõtteline vahe. Aga kas mängur on samas ka audiofiil? Suure tõenäosusega mitte. Mänguril pole lihtsalt aega süveneda esitatava heli detailidesse. Ehk siis pealiskaudsel kuulamisel petab pakutav helikvaliteet koolitamata kõrva lihtsalt ära. Ning suure tõenäosusega polegi sellele kõrvale midagi enamat vaja. Samasugusel näivusefektil põhineb suuresti Apple’i tootestrateegia, kus toode st heli muudetakse soodsate tehniliste vahenditega nö kuulajasõbralikuks ning kasseeritakse selle eest siis preemiumklassi hinda.
Kui me räägime nende klappide puhul stuudioklassi stereohelist, siis suure tõenäosusega kuulatakse seal stuudios elektroonilist muusikat. Täpsemalt vist elektroonilist tantsumuusikat. Mina isiklikult sinna vanusegruppi enam ei kuulu ning seetõttu suhtun teatava skeptitsismiga klappidesse, mille tootja räägib ’jõulisest bassist’. Muuseas, minu arvates on nende klappide bass õnneks suhteliselt kontrolli all ja seega ka täpne. Paraku aga napib detailsusest, mida ma stuudiokvaliteedi juures eeldaks. Vähemalt klassikalise ja jazzmuusika juures, mida ma põhiliselt kuulan.
Roccat Renga Boosti näol on tegu nö avatud klappidega. Need pakuvad küll meeldivalt avarat helipilti, kuid samas võib nendest kostub heli häirida samas ruumis viibivaid inimesi, kes tahavad ehk kuulata hoopis midagi muud.
Roccat Renga Boosti saab tema valmistaja sõnul kasutada erinevate platvormidega st arvuti, PS4 ning mobiiliseadmetega. Minu silmale on klapijuhe paras eeskätt just lauaarvuti jaoks. PS4 jaoks tundub see olevat pisut lühikesevõitu ning telefonide või tahvlite jaoks jääb omakorda liiga pikaks. Kui PS 4 puhul võib veel vaielda, siis nutiseadmete jaoks oleks võinud komplektis olla küll üks lühemapoolsem kaabel. Kaablil asetsev heliregulaator on küll täiesti adekvaatne, kuid isiklikult minu arvates võiks selle rullik olla mõnevõrra suurem ja mugavam.
Tänu oma kergusele ja elegantselt õhulisele olemusele võib neid klappe kerge südamega soovitada ka suuremapealistele kasutajatele.
Kokkuvõtteks
Minu kõrvale sobis Renga Roccat Boost rohkem filmide ja mängude kui muusika jaoks. Ehkki nii filmide kui mängude puhul on oluline pigem surround-efekt. Aga parem aus stereosaund kui petlik 5.1, 6.1, 7.1 või 9.1 heli. Seda enam, et mängudes ei heitle ma mitte niivõrd teiste mängijate kui vaenuliku keskkonnaga. Aga kuna Roccat on ju nagunii mänguriaksessuaaride tootja, siis on tore, et ta on pigem oma liistude juurde jäänud kui melomaanide mängumaale tunginud. Ehkki miski ei rõõmustaks mind rohkem, kui Roccat Renga Boosti hinnakategoorias klappe oleks saadaval ka tõsistele muusikasõpradele. Vaid väheste eranditega algavad aga audiogurmaanidele mõeldud klappide hinnad kuskil 400 euro juurest. Rõhk on siinjuures sõnal ’algavad’.
Minu kõrvale sobis Renga Roccat Boost rohkem filmide ja mängude kui muusika jaoks.
Klappide helipilt on avatud klappidele omaselt avar, kuid mitte eriti detailne. Moodsa muusika puhul see rolli ei mängi, kuid klassikalise või jazzmuusika sõpradel võib see esile kutsuda kerge pettumuse.
Nii soovitaksingi Roccat Renga Boost klappe näiteks kõlariasendajaks neile, kelle muusikaeelistuste sekka ei kuulu nö tõsisem muusika (ja ma ei pea siin silmas erineva katergooria metalli). Avatud klappidest kostuv heli on musikaalne ja meeldiv, ei väsita kõrvu, ega tülita naabreid. Klappidele lisatud mikrofon annab aga võimaluse olla soodsalt ja mugavalt ühenduses teiste e-sportlaste aga miks mitte ka teises linnas elutsevate sõprade lähisugulastega.