Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 23. juuli 2019

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Teraapilise toimega Roccat Vulcan 120 Aimo klaviatuur

Teraapilise toimega Roccat Vulcan 120 Aimo klaviatuur
Erki Oras

Mõtlesin seekord sissejuhatuseks pakkuda isutõstjat ehk appetizerit. Minu käest on läbi käinud õige mitmeid klaviatuure, kuid ükski neist pole olnud selline nagu Roccat Vulcan 120 Aimo. Heas mõttes muidugi. Võibolla isegi väga heas mõttes.

Iga kord, kui mõni klaver testimiseks minu laual peatub, mõtlen ma, et kas see võiks olla SEE KLAVER, mis mu lauale ka jääb. Ning reeglina olen ma klaviatuuri tagastanud segaste tunnetega, ebakindel olles. Roccat Vulcan 120 Aimot tagasi andes aga oli mul esimest korda kahju seda käest ära anda. Ning suure tõenäosusega tulebki see mingi aja pärast mu lauale tagasi.

Allpool proovin oma tundeid pisut lahti seletada.

 

Välimus

Kui väga häid klaviatuure on saadaval õige mitmeid, siis oma välimusega teeb Roccat Vulcan neile kõigile ära. Kõrges kaares. Vähemalt minu arvates. Ülimalt madal, lihvitud alumiiniumist korpus, mille kohal ‘kõrguvad’ kaunis valgusmängus arvutiklahvid. Just nimelt kõrguvad, sest erinevalt sadadest tuhandetest teistest klaviatuuridest pole Vulcani klahvid uputatud klaviatuuri korpusesse! See on põhiline, mis tõstab Vulcani esile teiste tavaliste klaviatuuride seast.

Disaini poole pealt võib seda pidada vaieldamatult julgustükiks, jätta klahvid niiöelda kaitsetuks. Lisaks võib väita, et klahvide ümber võib niimoodi kergesti koguneda mustust. Mina jälle väidan vastupidist, et sinna ei pruugi üldse mustust koguneda või kui seda juhtub, siis on seda ülikerge puhastada. Ilmselt me kõik oleme kokkupuutunud olukorraga, kui klaviatuuri peale on midagi pudenenud ning see puru omakorda leidud tee klaviatuuri sisemusse. Selle sodi väljasaamine sealt on paras frustratsiooniallikas. Vulcaniga võite sellised mured unustada ja rahulikult klaveri juures või isegi kohal näiteks kartulikrõpse või pizzat mugida.

Klaviatuuride sisse kogunenud sodi väljasaamine on tavaliselt paras frustratsiooniallikas. Vulcaniga võite sellised mured unustada ja rahulikult klaveri juures või isegi kohal näiteks kartulikrõpse või pizzat mugida.

Ning siin tahaks lisada oma traditsioonilise teleturuhüüde: Aga see pole veel kõik! Lisaks lihvitud alumiiniumile ja seksikalt alasti klahvidele käib ju Vulcan 120 Aimoga kaasa ka valgusmäng. Ning mitte mõni lihtne valgusmäng, vaid Aimo intelligentne valgusmäng! Kui tavaline tulevärk mulle varem või hiljem kergelt närvidele hakkab käima ning sunnib paratamatult pilku klaviatuurist eemale, siis Aimoga on hoopis teine värk. Valgusmäng mitte ei ärrita, vaid pigem rahustab. Puhastab ja korrastab peas ekslevad mõtted ning suunab need mõtisklema harmoonia ja universumi ülevuse peale. Mitte klaviatuur, vaid teraapiavahend.

Kui teie perekonda häirib Vulcani mehhaaniliste klahvide klõbin, siis paluge neil mõnda aega lihtsalt rahustava muusika saatel klaviatuuri valgusmängu jälgida ning näete peatselt, kuidas lapselikult helge naeratus nende näole valgub ning vinguvad ja virisevad hääled muutuvad hõbedaselt helisevaks nagu kevadise oja vulin. Teie kodu muutub peatselt rahu ja harmoonia allikaks terves lähikonnas. Om mani padme hum!

Kui teie perekonda häirib Vulcani mehhaaniliste klahvide klõbin, siis paluge neil mõnda aega lihtsalt rahustava muusika saatel klaviatuuri valgusmängu jälgida

Kuigi klaviatuuriga samasse komplekti kuulub ka randmetugi, siis tegelikult on klaviatuur sedavõrd madal, et sellega kokkusulav (tegelikult küll magnetkinnitusega kinnituv) randmetugi omab rohkem sümboolset kui praktilist väärtust. Lisaks näeb see võrreldes ülejäänud klaviatuuriga ka odavavõitu välja. Rõhk on siin sõnal ‘võrreldes’, sest randmetoe enda kvaliteet on kenasti üle keskmise.

 

 

Tarkvara

Roccati tarkvarast olen ma kirjutanud kindlasti juba kümneid kordi. Ja sealhulgas korduvalt maininud ka seda, kuidas see aja jooksul paranenud on. Ning seda, et tänu sellele tarkvarale on Roccati hiired ja klaviatuurid ilmselt kõige konfigureeritavamate seas terves maailmas.

Samas aga tahaks vähemalt siin pisut viriseda. Roccati tarkvara üle üldisemalt, mitte konkreetselt Vulcaniga seoses. Kui ülejäänud tootjate tarkvara koondab enda alla kõik kasutuses olevad seadmed, siis näiteks mu Roccat Tyon hiir miskipärast Roccat Swarmi ‘katuse’ alla ei mahu, vaid teda pean aktiveerima eraldi.

Eelmainitud Swarm aga püüab hooti ennast apdeitida ebaloomulikult tihedalt. Isegi häirivalt tihedalt. Kuigi iseenesest see mängimist, arvuti või Roccati seadmete kasutust ei sega, siis on see lihtsalt tüütu. Viimasena võiks veel vinguda valgustuse üle. Nimelt pole mul kõigi nende aastate jooksul õnnestunud seda täieliku kontrolli alla saada. Õnneks Vulcan 120 Aimo valgustus on ise piisavalt intelligentne ning minul endal väga pead murda ei tulnudki.

 

 

Kasutamine

 

Ilusad asjad ei pruugi alati olla funktsionaalsed ja vastupidi. Mis tähendab funktsionaalsed asjad ei pea tingimata olema koledad. Selle filosoofilise mõttekäigu sisu on selles, et Vulcan 120 Aimot on sama nauditav vaadata nagu sellega on mängida.

Vulcaniga on sõna otseses ja kaudses mõttes hiilgav mängida – klahvikäik on kiire ja klahvitunnetus hea, mehhaniliste klahvide klõbin soojendab südant ning Aimo intelligentne valgusmäng… seda lihtsalt peab oma silmaga nägema.

Kunagi kui ma alles lugesin uudist Aimo valgusrežiimi kohta, siis arvasin ma, et see on kuidagi seotud sellega, kuidas klaviatuuri klahve kasutatakse. Õnneks või õnnetuseks see nii ei ole, vaid Aimo on puhas eye candy. Tõenäoliselt võib sellega mingil moel ka tšakraid avada. Või avanevad tšakrad selle klaviatuuri valguses ise nagu häbelikud mimoosid. Tabasin end korduvalt sellelt, et töötegemise või mängimise asemel jälgin ma mõttetühjal pilgul klaviatuuril vahelduvaid valgusmustreid.

Tabasin end korduvalt sellelt, et töötegemise või mängimise asemel jälgin ma mõttetühjal pilgul klaviatuuril vahelduvaid valgusmustreid.

Mehhaaniliste klahvide klõbin on mulle alati meeldinud. Umbes nagu kunagi meeldis Zippo tulemasina (patenteeritud) klõps. Aja jooksul olen aru saanud, et erinevad klaverid klõbisevad erineval toonil. Vulcani klõbin on üks meeldivamaid, minu arvates ületab seda ainult Razer Huntsmani klõbin. Klõbisev klaviatuur meeldib mulle isegi sedavõrd, et lisasin tavalisele klahviklõbinale ka trükimasina heliefekti, mis on Roccati tarkvarasse sissekirjutatud. Kuigi endal on sellist ‘technot’ väga mõnus kuulata, siis teistel toasviibijatel võib see pikema aja jooksul muidugi närvi mustaks ajada.

Roccat Vulcan 120 Aimo on üks madalama korpusega mänguriklaviatuure, mida ma kunagi proovinud olen. Kuigi see mulje võib olla petlik, sest klahvid ise on suhteliselt kõrge käiguga. Samas ei väsitanud see klaviatuur käsi ka pikemal kasutamisel. Väikese armsa finessina mõjub pisut retrolik helitugevuse reguleerimisnupp klaviatuuri paremas ülanurgas. Ausalt öeldes ei oleks isegi ette kujutanudki mingit teistsugust lahendust, sedavõrd loomulikuna mõjub see seal.

Ainukeseks miinuseks selle klaviatuuri juures minu jaoks oli väike Enter-klahv, kuid ka sellega suudab ilmselt pisut pikema kasutusperioodi jooksul (kui minul) ära harjuda.

 

 

Kokkuvõtteks

Roccat Vulcan 120 Aimo pole kindlasti tavaline klaviatuur tavalisele kasutajale. Äärmisel juhul tavalisele nõudlikule kasutajale, kes tahab parimaid vahendeid nii töötegemiseks kui mängimiseks. Väga häid vahendeid. Vähesed klaviatuurid suudavad pakkuda sellist vormi ja sisu ühtsust. Ehk siis nauditava välimusega kaasneb siin ka nauditav kasutuskogemus.

Lisaks suurepärasele mängitavusele ning välimusele jään ma ilmselt veel mõneks ajaks puudust tundma Vulcani kaunist valgusmängust, millega ma suutsin ära harjuda. See ei lisanud otsest kasu mängimisel või töötegemisel, kuid mu hing laulis kui pilk sellel värvide mängul puhkas. Mingit praktilist rakendust selle Aimo jaoks ma ei kasutanud, sest pole harjunud ei kirjutades ega mängides klaviatuuri silmitsema.

Kui sa oled hetkel klaviatuuri otsingul, siis Roccat Vulcan 120 Aimo on klaviatuur, mida ma võin täiest südamest soovitada. Isegi juhul, kui sulle värviline klaviatuurivalgustus närvidele käib. Selle võid sa südamerahuga välja lülitada, kuid sul on ikkagi tippklassi mehhaaniline klaviatuur, mille kasutamine sulle ainult rõõmu valmistab. Kui sa muidugi väikese Enter-klahviga ära harjud. Vulcan pole kindlasti kuigi odav klaviatuur, kuid vähemalt minule jättis ta tunde, et selle raha eest saab klaviatuuri rohkem kui paljude samasse hinnaklassi kuuluvate mänguriklaviatuuride puhul.