Roccat Ryos MK Pro ja Razer BlackWidow Ultimate kõrvuti :: Digitest
Mehhaanilised klaviatuurid on hakanud uuesti oma populaarsust kasvatama, seda peale pea 15 aastat kestnud membraaniga seadmete üleüldist võimutsemist klaviatuurimaailmas. Populaarsuse kasvu taga on esiteks üha suurenev elukutseliste mängurite kontingent kui ka suurem panustamine ergonoomikasse ning kasutusmugavusse. Eks ole kasvanud hüppeliselt ka kirjutamisega* elatist teenivate inimeste hulk. Igatahes, fakt on selles, et niisama naljalt keegi 20 euroste klaviatuuride võrdlustesti tegema ei hakka, kuid mänguriklaverite tippe kõrvutatakse küll. See toob meid aga tänase ülevaate juurde. Või noh, pigem oli ajendiks Roccat Ryos MK Pro klaviatuuri letile saabumine kui miski muu. Igatahes lähemalt me mehhaanilisi klaviatuure vaatame ning kõrvutame ka Razer’i kõige kangemaga.
*Mitte, et (ilu)kirjanikke oleks väga palju juurde tekkinud. Pigem on selle mõtte taga elukutseliste blogijate ning testijate arvu tõus, mis on seotud omakorda ülemaailmse arvutivõrgu leviku plahvatusliku kasvuga viimase kümne aasta jooksul.
Mehhaanilised klaviatuurid, mis need on?
Enamus klaviatuurid mis hetkel kasutusel, on sellise tööpõhimõttega, et klaviatuuriklahvide all on kile või skeem. Selle kohal on elektrit juhtiv materjal (enamasti kummist materjal spetsiaalse kattega) ning seda alla surudes tekitatakse skeemil kontakt ja registreeritakse klahvivajutus. See lahend võimaldab luua eriti madala profiiliga klahve / klaviatuure.
Vasakul: Roccat Isku FX klaviatuuri klahvide all olev süsteem. Pööratud koonus surub membraanile, mis omakorda teostab lülituse.
Paremal: Razer BlackWidow Ultimate sees olev Cherry MX Blue lüliti (lisaks paistab ka klahvi LED valgusti).
Mehhaanilised klaviatuurid on see-eest hoopis teise loogikaga. Iga klahvi alla on pandud reaalselt eraldi lülitid ning klahvivajutus registreeritakse siis, kui individuaalse lüliti ahel on suletud. See on iseeesest tükkmaad vanem lahend, kui membraaniga klaviatuurid. Samas on selliste klaviatuuride mõõtmed esiteks suuremad ning nende tootmine ka kulukam, seetõttu ei ole nii levinud.
Tulles nüüd tänapäevaste mehhaaniliste klaviatuuride juurde, mis on suunatud nii mänguritele kui ka teistele suurematele arvutiklaviatuuride kasutajale. Nende klaviatuuride suurimaks eeliseks on esiteks ülikvaliteetsete lülitite kasutamine, mis pakuvad maksimaalset kasutusmugavust. Enamlevinud ongi Cherry MX tähistusega lülitid, mis on leitavad näiteks võrdlusartiklis kirjeldatavates Razeri ning Roccati klaviatuurides, kuid ka näiteks Das Keyboard, SteelSeries, Thermaltake, Rosewill ning ka paljudes muudes mehhaanilistes klaviatuurides.
Mida veel teada mehaanilistest klaviatuuridest?
Eraldi pean ma ära mainima seda, et mehhaanilised klaviatuurid ei ole kunagi nii vaiksed, kui on nende membraanil baseeruvad vennad. Kuna klahvid ei puhka membraanil, siis spetsiifiline plastiklõbin on kuulda ka siis, kui klahvidest sõrmega üle libistada. See on tingitud suuresti sellest, et klahvide katted seisavad plastist lüliti peal mitte pehmel membraanil. Teiseks on klahvide lõpuni vajutamisel kostuv heli membraanklaviatuuridel võrdlemisi summutatud – klahvid ei maandu klaviatuuri raamil.
Teiseks ei tähenda mehhaanilised klaviatuurid ka seda, et automaatselt on toetatud n-key rollover. n-key rollover tähendab seda, et klaviatuur võib lugeda korraga üles kõikide klahvide allavajutuse ning arvutile edastada. Praktikas päris kõiki alla vajutada ei saa (sõrmedest jääb puudu, piisavalt inimesi ei mahu klaviatuuri ümber jne), kuid piisav on siis, kui 10 klahvi samaaegsel vajutamisel lülituste registreerimine toimub. Teine oluline funktsioon on anti ghosting. Ghosting tähendab seda, kui klahvigrupis näiteks kolme klahvi allavajutamisel registreeritakse ekslikult ka neljas klahv. Need funktsioonid ei ole seotud konkreetselt mehhaaniliste klaviatuuridega, vaid hoopis klaviatuuri kontrolleriga. Samas jällegi mehhaanilistel klaviatuuridel on iga klahvi jaoks eraldi individuaalne lüliti, ning kontrolleril omakorda lihtsam klahvivajutusi üles lugeda.
Cherry MX
Cherry on üks vanimaid klaviatuuride lülitite tootjaid, kelle juured ulatuvad eelmise sajandi keskpaika (asutatud 1953). Klaviatuuride ning nende lülitite tootmine algas juba 1967. aastal mil tootmine koliti üle Saksamaale. 1985. aastal tutvustati Cherry MX seeria esimest, Cherry MX Black lülitit, mis on kasutusel ka siiani. Cherry MX lülitite nimetus tuleb nende spetsiifilisest värvist ning iga värvi lülititel on erinevad omadused. Ülevaate pikaksveninud sissejuhatuses vaatame lähemalt nelja Cherry MX lülitit – Black, Blue, Red ja Brown.
PS: vajuta lüliti nimetusel, et näha selle kohta rohkem informatsiooni!
-
Cherry MX Black
Cherry MX Black lülitid on vast kõige rohkem levinud lülitid. Need on täiesti lineaarsed ning ei paku kasutajale ei taktiilset tagasisidet (sõrme all ei ole tunda, kui lülitus toimub) ega ka konkreetsed heli. Lüliti täielikuks allavajutuseks on vaja 60g suurust jõudu – need on ideaalsed kasutajale, kes mänguhoos tahavad vältida vale klahvi allavajutust.
Kasutatakse neid lüliteid paljudes klaviatuurides – Thermaltake Meka, Roccat Ryos MK, Ryos MK Glow, Ryos MK Pro MX Black ning muudes.
-
Cherry MX Blue
Cherry MX Blue lülitid on sellised, millest saaks kirjutada lausa eraldi artikli. Nende omadused lühidalt kokku võttes: Nõuab 50g vajutust, annab nii taktiilse kui ka auditiivse tagasiside. Taktiilne (füüsiline) tagasiside (vaata kõrvalolevat animatsiooni) tekib siis, kui lüliti alumine osa liigub allapoole ja lüliti registreerimine toimub klaviatuuri riistvara poolt. Alumise osa liikumisega kaasneb ka spetsiifiline “klikk” ehk helitagasiside. Antud lülitid on võrdlemisi lärmakad ning võivad teisi segada, kuid kasutajale endale on tagasiside suurepärane.
Antud lülititega klaviatuuri pikalt kasutades saab ära harjuda sellega, et klahvivajutus lõpetatakse ära hetkel, mil lülitus toimub. Selle tulemil saab trükkida kiiremini, kuna klahvikäik jääb lühemaks ning ei tekita lisahelisid klahvi lõpuni vajutades (spetsiifiline lüliti klikk on olemas niiehknaa). Kasutusel on Cherry MX Blue lülitid näiteks Razer BlackWidow Ultimate, Das Keyboard model S, Rosewill, Roccat Ryos MK Pro MX Blue klaviatuurides.
-
Cherry MX Brown
Pruunid Cherry MX lülitid on kuldne kesktee nendele, kes soovivad siniste lülitite taktiilset tagasisidet, kuid ei soovi valju klikki, mida MX Blue lülitid tekitavad. Cherry MX Brown lülitid vajavad allavajutuseks 45g raskust, mis teeb nende kasutamise natuke kergemaks võrreldes siniste lülititega. Olgugi, et nad on loomult “vaiksed” lülitid – klahvi lõpuni alla vajutades on kuulda ikkagi tugevat heli.
Cherry MX Brown lüliteid võib leida paljudest nn “Stealth” versiooni klaviatuuridest, nagu näiteks Razer BlackWidow Stealth kuid ka Roccat Ryos MK Pro MX Brown klaverist.
-
Cherry MX Red
Punased Cherry MX lülitid on MX Black lülitite väikesed vennad. Need on samamoodi lineaarsed ning puudub taktiilne ja auditiivne tagasiside. Samas on nende allavajutamiseks vajalik raskus väiksem – ainult 45g. Seetõttu sobivad need kasutajale, kes hindavad mehhaanilise klaviatuuri omadusi, kuid tahavad väikese klahvikäiguga, kergemalt vajutatavaid ning vaikseid klahve.
Cherry MX Red lülitid on suurest nelikust kõige vähem levinud. Ühest küljest seepärast, et neid hakati tootma alles 5 aastat tagasi ning ka seepärast, et need on väga spetsiifilised. Leida võib neid nii Roccat Ryos MK Pro MX Red variandist kuid ka Das Keyboard mõnedest mudelitest.
-
Loomulikult on Cherry MX seerias veel erinevaid lüliteid, kuid tihti on need väga spetsiifilised või kasutatakse mõnes üksikus klahvis (nagu näiteks Cherry MX Super Black on kasutusel MX Black lülititega klaviatuuride tühikuklahvis üldjuhul). Neid eraldi ei ole pikemalt mõtet kirjeldada. Ühest küljest seepärast, et ülevaate sissejuhatus läheks nüüd liiga pikaks, teisalt seepärast, et neid on kasutusel niivõrd vähe.
Tehnilised andmed
| Roccat Ryos MK Pro | Razer Blackwidow Ultimate |
| Taustvalgustusega mehhaaniline klaviatuur | |
| Nordic, DE, UK, RUS, US jne | US, DE, Nordic, RUS, UK jne (tavaline versioon) Stealth versioon ainult US |
| Toodetakse neljas versioonis lülititega: Cherry MX Black Cherry MX Blue Cherry MX Black Cherry MX Brown |
Cherry MX Blue (tavaline versioon) Cherry MX Brown (stealth versioon) |
| 5 programmeeritavat makroklahvi 3 programmeeritavat pöidlaklahvi |
5 programmeeritavat makroklahvi Tournament Edition on makro- ja numbriklahvideta |
| Multimeediaklahvid (Fn + F klahvide kombinatsioonil) | |
| Iga klahvi individuaalne valgustus Saab muuta iga klahvi valgustust eraldi |
Iga klahvi individuaalne valgustus Klahvide valgustust eraldi muuta ei saa |
| 1000 Hz andmeedastus, 1 millisekund readeerimisaeg | |
| Anti-chosting ja n-key rollover | |
| Integreeritud USB HUB (2 pesa klaviatuuri paremal äärel) Heli sisend ja väljund (Klaviatuuri vasakul äärel) |
Integreeritud USB pikendus Heli sisend ja väljund (Klaviatuuri paremal äärel) |
| Integreeritud randmetugi | Randmetugi puudub |
| Juhtimine eraldiseisva tarkvaraga Roccat Talk süsteemiga ühilduv |
Juhtimine Razer Synapse tarkvaraga |
| 234 × 508 mm | 171 × 457 mm |
Razer BlackWidow Ultimate
BlackWidow – mida saab, kuidas saab?
Razer BlackWidow seeria puhul tuleb esiteks tähelepanu pöörata osadele äärmiselt nõmedatele aspektidele. Miks nõmedate? Sest Razer on mudelite versiooninimetuste ning võimalustega esiteks klaviatuurivaliku keeruliseks teinud ning teiseks – ei paku kõikidele versioonidele enamlevinud klahvipaigutusi.
Esimene aspekt on natuke lihtsam lahti seletada. Razer BlackWidow klaviatuuride erinevad iteratsioonid:
•BlackWidow – Cherry MX Blue lülititega, taustvalgustuseta
•BlackWidow Ultimate – Cherry MX Blue lülititega, rohelise taustvalgustusega
•BlackWidow Tournament Edition – Cherry MX Blue lülitid, taustvalgustuseta, eemaldatud numpad ning makroklahvid (M1-M5)
BlackWidow ja BlackWidow Ultimate klaviatuurid on saadaval US, UK, DE, Nordic, RUS jms paigutusega.
•BlackWidow Stealth – Cherry MX Brown lülititega, taustvalgustuseta
•BlackWidow Ultimate Stealth – Cherry MX Brown lülititega, taustvalgustusega
•BlackWidow Stealth Tournament Edition – Cherry MX Brown lülitid, taustvalgustuseta, eemaldatud numpad ning makroklahvid (M1-M5)
BlackWidow Stealth seeria klaviatuure pakutakse ainult US paigutusega kahjuks.
Miks ma klaviatuuripaigutuse osas nii tugevalt norin? Ikka sellepärast, et kui sa soovid saada Razer BlackWidow Stealth versiooni, siis pead leppima ka madala Enter klahvi disainiga ning harjuma ümber täpitähtede sisestamisega. Ning kui soovid taustvalgustusega versiooni, siis unusta ära ka klaviatuurikleebised. Lisaks on Synapse tarkvaraga üks pisike probleem seoses klaviatuuri paigutusega, millest saate täpsemalt lugeda allpool.
Tehnilisest aspektist
Razer BlackWidow klaviatuurid on (välja arvatud Tournament Edition) on varustatud eraldi kõrvaklapiväljundi ning USB pikendusega, mis asuvad klaviatuuri paremal küljel. Seetõttu on ka klaviatuuri taga olev kaabel pöidlajämedune.
Razer BlackWidow klaviatuurid on suunatud kohe algusest peale mänguritele – 1000Hz ultrapolling ehk 1ms reageerimisaeg peaks andma eelise teiste mängijate ees. Lisaks on lubatud n-key rollover ja kuni 10 klahvi anti-ghosting. Reaalsuses saab probleemideta kasutada kuni 16 klahvi eraldi sisendit samaaegselt.
Tulles korra klaviatuuri lülitite juurde. Cherry MX Blue lülitid anavad mitte-stealth versioonis väga meeldiva ning valju klõpsu klahve alla vajutades. Ka kõrvaltoas olevaid inimesi võib see häirima hakata, kuid suurt kirjatööd tehes või mänguhoos on see pigem meeldiv kui häiriv aspekt. Cherry MX Brown lülitid see-eest on ilma spetsiifilise klikita ning natuke kergemad vajutada, kuid klaviatuuri spetsiifiline plastikuklõbin on kuulda sellegipoolest. Seega, stealth ei anna täit vaikust! Iga klahv on individuaalse rohelise LED tulega, kuid sellist tulede vaatemängu, kui Roccat Ryos MK Glow & MK Pro pakuvad, ei saa korraldada. LED tulede eredus on samas reguleeritav kas klaviatuuri otseteis kasutades või Razer Synapse tarkvara kasutades.
Nii Razer BlackWidow seeria kui ka Roccat Ryos MK klaviatuuride n-key rollover, vähemalt tarkvaralises mõttes, on saavutatud sellega, et operatsioonisüsteemis emuleeritakse ühe USB seadme taga mitut erinevat klaviatuuri. See on vajalik selleks, et arvuti saaks aru kõikidest sisenditest, mis samaaegselt antakse.
Disain
Disain võib olla väga subjektiivsete hinnangutega. See, mis üht häirib, saab olema teisel kasutajal kaalukeeleks. Olles kasutanud aastaid Razer Lycosa membraanklaviatuuri, olen õppinud kõrgelt hindama integreeritud randmetuge. Just seetõttu, et see tõstab randmed samale kõrgusele, kui on klaviatuuri klahvid ning lisab väga suure kasutusmugavuse ning ei tekita kätes liigseid pingeid. Kahjuks selline mugav randmetugi BlackWidow klaviatuuridel puudub. Ma iseenesest ei noriks sel teemal palju, kuid kuna klaviatuuri enda kõrgus on võrdlemisi suur (mehhaaniliste klaviatuuride võrdluses harju keskmine), siis pead arvestama sellega, et randmetele oleks vaja tuge juurde.
Häirima hakkasid parempoolsed laienduspesad, kuna seal olevad kaablid tahtsid vägisi hiirele jalgu jääda. Samas on USB pesaga see hea kõlg, et tegu ei ole mitte HUB’iga vaid lihtsalt USB pikendusega. Seetõttu võid südamerahuga samasse pessa panna oma kvaliteetse mängurihiire.
Positiivne aspekt on loomulikult Razeri klassikaline disain – selged jooned, minimalistlik funktsionaalne väljanägemine ning kergelt harjutav seade.
Eestpoolt vaadates on näha seda, et klahvidel on küllaga kõrgust jagatud. Sama on ka klaviatuuril endal. Seetõttu on vajalik ka randmetugi (egas käe hoidmine klaviatuuri kohal on suhteliselt ebamugav. Teisalt randmete väänamine, et saaks kätt kusagile toetada, tekitab liigseid lisapingeid. Just seetõttu soovitan randmetoe antud klaviatuuriga kasutusele võtta).
Külgvaates on näha, et klaviatuuri vaikeasendis on klahvide nurk perfektne ning iga järgnev rida on natuke kõrgemal – et ikka mugavam kasutada oleks. Kergelt nõgus disain annab kasutusmugavust juurde, mistõttu on pimetrükk peale tunnist kasutamist vabalt saavutatav. Sirge ning õhukese profiiliga membraanklaviatuuri peale tagasi minnes jõudis lõplikult kohale, kui mugav on BlackWidow disain.
Nii klahvi suurus kui ka klahvide vahe on perfektne – võõra klahvi või mitme nupu kogemata samaaegset alla litsumist niisama naljalt ette ei tulnud. Klahvide pealispind andis samamoodi küllaga mugavust juurde – need lausa paitasid mul sõrmeotsi.
BlackWidow Ultimate seeria klaviatuuridel on ka iga klahvi all individuaalne LED diood. Nende maksimaalne eredus on piisav, et ka tugeva päikese käes (kui töölaud akna all näiteks) oleks klahvidel olev tekst nähtav (Razer Lycosa puhul näiteks pidid väga pingsalt klahvi asukohta otsima niipea, kui toas oli natuke rohkem valgust).
Tarkvara
Oh Razer oh Razer, miks sa nii teed. Need on mu esimesed mõtted, kui see surus mul Synapse tarkvara peale. Tegelikult saab Razeri kodulehelt veel BlackWidow ning BlackWidow Ultimate jaoks nn Legacy juhtetarkvara, mis on eraldiseisev (inimeste jaoks, kel Synapse ei meeldi).
Emba kumba tarkvara puhul on seadistusvõimalused samad. Kasutaja saab salvestada endale makrod ning enamus klahve on individuaalselt seadistatavad. Lisaks saab tarkvara seadistada niipidi, et spetsiifilist programmi kasutades laetakse üles spetsiifiline klaviatuuri profiil. Mingil põhjusel küll ei leidnud võimalust klahvikombinatsioonide funktsiooni muutmist. Mõnes spetsiifilises rakenduses või mängus tahaks ju panna teatud funktsioonid või makrod näiteks Ctrl+M1 vms klavikombinatsiooni alla, kuid no mida ei leia, seda ei leia.
Miks ma kirun Synapse tarkvara? Sellepärast, et see surub Windows operatsioonisüsteemile peale klaviatuuri füüsilist klahvipaigutust. Miks see halb on? Näiteks soetad endale Stealth versiooni, millel on US paigutus, siis Synapse vägisi keerab vaikimisi sisendkeele English US peale. Ja igakord hakka käsitsi muutma seda ET peale tagasi. Lisaks, Windows 8 kasutajad, kel sünkroniseeritakse seadet teise arvutisse, olgu valmis muutma seda tagasi ka teistes seadmetes. Just seetõttu mul Razer Synapse ei meeldi.
Samas on sellel ka positiivne külg – kui sul on Razeri klaviatuurile lisaks ka hiir vms, siis saad kogu seadistuse ühes tarkvaras ära teha ilma, et oleks vajadus teiste seadmete tarkvara üles laadida. Tagatippu saad seadistuse pilve talletada ning teiste arvutite taga sama seadistust kasutada.
Plussid ja miinused
Mida arvata siis Razer BlackWidow klaviatuuridest ning erinevatest iteratsioonidest? Ma tunnistan ausalt, isiklikult hindan ma Razeri tooteid väga kõrgelt. Pikka aega olid ainult selle firma logoga lisaseadmed koduse töölaua peal. Kuid kuna BlackWidow Stealth versiooni klaviatuuripaigutus (norin jätkuvalt vale mõõtu Enter klahvi ning Z klahvist vasakul oleva lisaklahvi puudumise pärast) on ainult US, siis reaalsuses on natuke raskem igapäevaselt kasutada.
Teiseks jäi suurelt häirima olematu randmetugi (loe: selle puudumine). Jällegi – see on rohkem harjumuse asi, kuid pikalt kasutades võib sellest puudust tundma hakata.
Positiivse aspektina loomulikult eelpool mainitud Razeri viisakas ning tagasihoidlik disain ning kompaktne korpus – hea töölauale panna ning lihtsalt kasutada. Mugav kasutada eriti just suurepäraste klahvide ning üldise ergonoomika osas.
+ Läbimõeldud disain
+ Võrdlemisi soodne hind
+ Makrode ja profiilide paidlikkus
+ n-key rollover, anti ghosting
– Randmetoe puudumine
– Stealth versioon ainult US paigutusega
– Razer Synapse & selle sisestuskeeled
Lõppudelõpuks on Razer BlackWidow klaviatuur hästi õnnestunud – mugavad klahvid, hea disain ning viimase peal kasutusergonoomika. Head klaviatuuri mängimiseks otsides on BlackWidow suurepärane variant.
Roccat Ryos MK PRO
Roccat Ryos – erinevus versioonide vahel
Roccat Ryos MK seeria klaviatuurid on natuke uuemad, kuid Razer BlackWidow Ultimate seeria omad. Tutvustati Ryos MK klaviatuure üsnagi hiljuti – 2013. aasta jaanuarikuus CES tehnikamessil Las Vegas’es. Kuna Roccat lihvis antud seadmete juhtetarkvara võrdlemisi kaua, siis turule tulid need alles 2013. aasta lõpupoole.
MK Pro on Roccat Ryos seeria klaviatuuridest kõige võimsam ning kõige paindlikum. Kui Roccat Ryos MK on kõige nuditum kolmest – tuleb Cherry MX Black lülititega, puudub taustvalgustus ning ka USB ja heli sisend/väljund. MK Glow (mida Erki Oras mõnda aega tagasi testis) on võrreldes Ryos MK’ga ainult taustvalgustuse osas erinev. Suurimas erinevused tulevadki just Ryos MK Pro juures välja – lisatud on lausa kaks protsessorit, ühele küljele pandud kaks USB pesa, teisele heli sisend/väljund ning mis kõige tähtsam – võimalus valida erinevate lülitite vahel. Mitte, et klaviatuur tuleks erinevate lülititekomplektidega, vaid seda on võimalik valida poeletil erinevate lülititega klaviatuuride vahel.
Tehnilist
Sarnaselt Razer BlackWidow klaviatuurile on ka Roccat Ryos MK Pro varustatud erinevate vilede ja kelladega: 1ms reageerimisaeg, iga klahvi juures eraldi LED tuli, helikaablite pikendus (pesad klaviatuuri vasakul küljel). Erinevuseks on see, et Ryos MK PRO ei ole lihtsalt USB pikendusega, vaid lausa USB HUB’iga (ühest pesast saab müstilisel kombel lausa kaks auku klaviatuuri paremal küljel :O ).
n-key rollover on antud klaviatuuril võimekas. Mul said sõrmed ning varbad otsa – klaviatuur reageeris jätkuvalt uute sisendite peale. Saavutatud on see lihtsalt – arvuti jaoks on rohkem kui üks tarkvaraline klaviatuur, et operatsioonisüsteem sisendeid vastu võtaks.
Valgustus on antud klaviatuuril täpselt sama üle pingutatud, kui ka MK Glow versioonil – sa saad kasutada seda jõulude ajal kuusepuuna (iga klahvi valgustust saab eraldi seadistada tarkvaras) või kasutada valgustust vajaliku info edastamiseks. Seda täpsemalt “tarkvara” sektsiooni all.
Nagu eelnevalt kirjutasin, saab Ryos MK Pro klaviatuuri valida nelja erineva lülite vahel. Antud testiks sai laua peale Ryos MK Pro koos Cherry MX Brown lülititega, mis on samaväärne Razer BlackWidow Stealth versiooniga. Cherry MX Brown lülitite puhul on samamoodi plastikuklõbin kuulda, kuid kui vältida klahvide lõpuni vajutamist, siis need väga valjud ei ole. Bottoming out ehk lõpuni vajutamine annab ikkagi spetsiifilise valju klõpsu. Pildid said jällegi tehtud (ainult ühes kohas paistab välja) Cherry MX Black lülititega klaviatuuriga.
Disain
Ryos seeria klaviatuurid näevad välja nagu Roccat Isku seeria sõrmetrennivahendid. Suur ülemõõduline randmetugi, samad jooned, makroklahvid jne. Samas on tehtud ka pisikesed muudatused. Ära on koristatud eraldiseisvad meediaklahvid ning pandud Fn+F klahvide kombinatsiooni alla.
Randmetugi on väga suur boonus Ryos seeria klaveritel. Kui laua taga õiges asendis istuda, siis on trükkimine lausa lust. Samas on sel ka negatiivne külg – klaviatuur võtab laualt väga suure pinna ära ning mõjub väga ülemõõdulisena. Seega, kui sa otsid klaviatuuri väiksema laua peal kasutamiseks, vaata Ryos’est mööda.
Ryos’e loomiseks kasutatud materjal peaks olema sõrmejäljekindel kuid läikiv. Väga palju läikivat ala ma selt ei leidnud, kuid peale nädalast intensiivset kasutust ei tabanud ka liigseid sõrmejälgi ega muud klaviatuurile omast mustust.
Klaviatuuri põhja alla on lisatud nn kaablikanalid, mis võimaldavad laual olevate lisatarvikute kaableid kergelt ära peita klaveri alla. Seda loomulikult eeldusel, et sa klaverit palju ei tõsta, kuna kanalisse neid kinnitada ei saa. Kui libisevad välja, siis libisevad välja.
Kaabel klaveri taga on viisaka põimitud suka sees, kuid kaablipakk on ikka väga isane. Vabandust – korraliku eesti mehe sõrme jämedune. Jämeduse põhjust, nagu k-a BlackWidow klaviatuuridel, tuleb otsida just USB pikenduses ning kõrvaklappide/mikrofoni kaabli pikenduses. Nendeta oleks sabas olev kaabel väga peenike (vt MK Glow ülevaates olevat pilti).
Klahvide disain on Ryos seeria klaviatuuridel natuke teistsugune, kui Razer’il. Klahvid tunduvad natuke kõrgemad ning kitsamad. Kasutades tuleb tähelepanu pöörata sellele, et näiteks trükkides või mängides peopesaga alumise rivi klahve alla ei vajutaks. Olgugi, et klahvide pealmine pind on pisike – klahvid on kergelt nõgusad, mis teeb nende vajutamise mugavamaks.
Tarkvara
Ryos MK seeria klaviatuuride tarkvara on äärmiselt põhjalik. Pea igat aspekti klaviatuuri töös saab muuta. Või noh, mitte päris kõike, kuid siiski suurel hulgal. Võtame kokku need funktsioonid lühidalt (sest pikalt läheks nendele väga palju):
- Eraldi profiilid, saab panna sõltuma kasutatavast rakendusest.
- Saab luua makrosid.
- Pea iga klahvi saab eraldi seadistada. Makrod, spetsiaalfunktsioonid jms.
- Saab seadistada iga klahvi valgustust eraldi.
- Vaadata oma klaviatuurikasutuse saavutusi (mitu korda päevas Ctrl+Alt+Del vajutanud oled, pole nende hulgas)
- Ja palju muud
Tarkvara on tegelikult sõge. Valgustuse eriefektid on veel sõgedamad. Samas on sel ka omapärased “kasulikud funktsioonid”. Näiteks panna mingi klahvi alla makrofunktsioon ning seadista mängus sellega seostuv cooldown tulena tagasisidet andma – tuli hakkab särama siis, kui antud funktsiooni saab uuesti kasutada.
Samas on tulukestega ka pisikene kala. Vaikeprofiili arvuti käivitamisel üles laadides ei laeta eelmääratletud valgustus. Mul laual kippus alati klaviatuur särama kui juudi jõulupuu (maksimaalse tugevuse peal hakkab ikka häirima), samas profiili kiire vahetuse peale sai asja uuesti paika.
Tarkvaral on veel üks kiiks – ei ole just parim läbisaamine Windows operatsioonisüsteemiga. See nõudis natuke rohkem takka torkimist, et üldse end üles laadiks. Täpsemalt – kaks paigaldust, kaks restarti ning “always run as administrator” linnukese panemist. Ilma administraatori õigustega ei töötanud lihtsalt.
Lisamärkusena toon välja, et antud klaviatuur ning tarkvara on täies mahus ühilduv Roccat Power-Grid platvormiga. Selle kohta võite lähemalt lugeda Photopointi ajaveebis.
Plussid ning miinused
Ryose plusse ning miinuseid kokku võttes tuleb taandada suuresti kõik tarkvarale ning tehnilisele võimekusele. Kasutatavad lülitid jätan välja, kuna MK Pro valikus on neid lausa neli ikkagi. Samas peab ära märkima, et iga klaviatuuripaigutust Ryose valikus (vaata siia, et näha kõiki variante) saab tellida ükstapuha millise lülitikomplektiga neljast.
Suuremõõduline randmetugi ning Roccati tarkvara võivad mõnele mitte meeldida, teisele jällegi meeldida. Mõlemad on jällegi sellised, et kui korra sina peale saada, tunduvad väga loogilised. Samas klaviatuuri enda liigusuured mõõdud on tõesti kohati palju. Samas tänu sellele istub kindlalt laual ning ei jookse eest ära.
Seega, võtame sedasi kokku:
+ Suur randmetugi
+ Saab soetada endale sobivate lülititega ning paigutusega
+ Paindlik tarkvara
+ n-key rollover, anti ghosting
+ Makrod ja profiilid
– Tarkvara tahtmatus kohe tööle minna
– Kaablikanalite läbimõtlematu funktsionaalsus
– Vaikeprofiili laadimisel ei lae valgustuse tugevust korrektselt
– Kõrge hind
Roccat Ryos MK Pro on natuke teine tera võrreldes Razer BlackWidow klaviatuuriga. See jääb rohkem kategooriasse igapäevane töövahend JA viimase peal mänguriklaviatuur. Ryos MK suurepärane randmetugi, õnnestunud disain ning kompromissitud võimalused annavad sul eelise nii mängudes kui ka kirjatöid tehes.
Külg külje kõrval
Niisiis, kumb on parem, kas Razer või Roccat? Peale selle romaani lugemist võib nii mõnelgi tekkida omad arusaamad sellest.
Antud klaviatuuride puhul annab tunda mõlema ettevõtte erinev tootepoliitika. Razer oma “kõik ühes jänkide turule” lähenemine ning Roccati puhul Saksa detailideni läbimõeldud tooted. Esimese taga on just Razer Synapse pealesurumine ning Stealth versiooni ainult US paigutus. Teise mõtte taga on Roccati väga põhjalikult läbi mõeldud toode, mil on olemas kõik vajalikud funktsioonid ning võimalus soetada just endale sobivam variant.
Koostekvaliteedilt ning materjalide osas on mõlemad klaviatuurid ikkagi tootja tippseadmed – kindlad, vastupidavad ning mugav kasutada igapäevaselt ning ka virtuaalses lahingumöllus.
Tegelikult on mõlemad klaviatuurid suurepärased ning mängurite mätta otsast vaadates äärmiselt võimekad. Seega, kui sa otsid võimalikult kompaktset mehhaanilist klaviatuuri, siis vaata Razer BlackWidow seeria poole. Olgu see siis alakaaluline Tournament Edition, ninja Stealth versioon või taustvalgustusega Ultimate seeria. Samas soovid veel paremat, mõõdud ei morjenda ning tahad täpselt sellist, nagu sul vaja, siis käi natuke rohkem raha välja ning võta Roccat Ryos MK Pro. Nii lihtne see on. Sest see lisa 30 eurot annab ikka palju juurde.
Loomulikult ei pea vaatama Razeri puhul Synapse’t või Roccati puhul sõgedat taustvalgustuse funktsionaalsust – keegi ei käsi neid kasutada või valida juhtetarkvara järgi. Loo sobiv profiil, salvesta see seadmesse ning jäta tarkvara koos liigsete viledega. Klaviatuuri vali ikka selle järgi, mis sul kõige mugavam on. Mina näiteks tegin lauale ruumi ning käisin need mõned eurod rohkem välja – Ryos MK Pro on tõesti äärmiselt mugav klaviatuur.