Sony Cyber-Shot HX50V kuulub nn kompaktsete supersuumkaamerate klassi. Sellised paindlikud kompaktid mahuvad taskusse ja suudavad oma laia fookuskauguste vahemikuga suurelt pildile püüda nii kaugeid objekte kui ka laiu maastikuvaateid.  Need ei jää sugugi hätta lähikaadrite pildistamisega (makrofotodega) ning neil on olemas manuaalne särirežiim ja poolmanuaalsed režiimid. Need kaamerad on väga paindlikud ning seetõttu on need näiteks suurepärased kaasa võtta reisidele. Just selline paindlik kaamera on ka meie tänane kangelane.

HX50V tehniliste omaduste tulevärk jätab häbisse kõik teised sama klassi kompaktid. Canon Powershot SX280 HS, Panasonic Lumix TZ40, Olympus SH 50… kõigil nende suumikordaja on keskmiselt 20. Sony on pisikesse korpusesse mahutanud aga võimsa 30x suumiga objektiivi. Lisame siia 20 MP sensori, muljetavaldava 400-võttelise aku vastupidavuse ja särikompensatsiooniketta ning olemegi leidnud kaamera, mida iga asjaarmastaja ihaldab. Kuidas kogu see tulevärk aga päris elus ja päris pilte tehes hakkama saab? Vaatame järele.

 

 

Eesti kaameraturul võiks Sony HX50V aparaadi konkurentideks nimetada ainult kolm tugevamat oponenti. Esimeseks on loomulikult teada-tuntud mudel vanast heast Canon PowerShot SX-seeriast. Teine on siingi Digitestis üle vaadatud Olympus SH-50. Kolmanda rivaalina astub esile Panasonic  TZ-40. Just seda aparaati tasuks eriliselt silmas pidada, sest see on kõikjal veebiruumis tehtud arvustustes väga häid hinnanguid saanud. Peab mainima, et paremaid kui Sony HX-50v.

	Sony HX-50v	Panasonic TZ-40	Canon SX-280	Olympus SH-50
Sensor	1/2.3″, 20 MP	1/2.3″, 18 MP	1/2.3″, 12 MP	1/2.3″, 16 MP
ISO ulatus	100 – 3200 (võimend 6400 – 12800)	100-6400	100-6400	125-6400
Maks. säriaeg	30 sekundit	15 sekundit	15 sekundit	15 sekundit
Min. säriaeg	1/4000 sek	1/1200 sek	1/3200 sek	1/2000 sek
Fookuskaugus (ekv)	24-720 mm	24–480 mm	25–500 mm	25–600 mm
Maks. ava	F3.5 – F6.3	F3.3 – F6.4	F3.5 – F6.8	F3.0 – F6.9
Min. teravustamiskaugus	5 cm	3 cm	5 cm	5 cm
Raw fail	–	–	–	–
Sarivõtte maks. kiirus	10 kaadrit sekundis	10 kaadrit/sek	3.8 kaadrit/sek	11.5 kaadrit/sek
Värinastabilisaator	Optiline	Optiline	Optiline	Optiline
LCD-ekraan	3″, 920 000 px	3.0″, 920 000 px, puutetundlik	3.0″, 460 000 px	3.0″, 460 000 px, puutetundlik
Programmiratas	Jah	Jah	Jah	Jah
Valikukettad	Peal särikompensatsiooniketas, taga valikuketas	Kettaid ei ole	Tagaküljel valikuketas	Kettaid ei ole
Välklambi ulatus	5.60 m	6,40 m	3.50 m	4.00 m
Filmirežiim	AVCHD, MPEG-4 (1920×1080, 60fps). Stereomikrofon	AVCHD, MPEG-4 (1920×1080, 60fps). Stereomikrofon	H.264, MPEG-4 (1920×1080, 60fps). Stereomikrofon	H-264, MPEG-4 (1920×1080, 60fps). Monomikrofon
WiFi	Jah	Jah	Jah	Jah
Aku kestvus	400	260	210	?
Mõõtmed	108 x 64 x 38 mm	105 x 59 x 28 mm	106 x 63 x 33 mm	112,1 × 63,5 × 42,4 mm
Kaal (koos akuga)	272 g	198 g	233 g	269 g
Hind Photopointis (23.12.2013)	409€	379€	299€	279€

 

 

 

 

Tulemused ei olnud ootuspärased. Tavalisel Intelligent Auto režiimil pildistatud fotod olid – arvestades 1/8 sekundilist säriaega ja 720 mm fookuskaugust – üllatavalt teravad. Ka ekraanilt oli pildistades näha, et värinastabilisaator tegi väga head tööd, hoides pildi minu kätevärinast hoolimata kaadris kenasti paigal.

Superior Auto režiimil pildistatud fotod olid aga kõik tugevalt alasäris. Kui Intelligent režiimil seadis kaamera särituseks f/6.3, 1/8 sek, ISO 1600 siis Superior säriparameetrid olid f/6.3, 1/50 sek, ISO 1600. Niisiis seadistas Superior lihtsalt kiirema säriaja ja pildid tulid mustad nagu öö. Teravamad vist küll – kui läbi selle pimeduse piiluda – aga seda mitte digitaalse maagia vaid kiirema säriaja tõttu.

Seega tuleb tõdeda, et vähemalt hämaras võimsa suumiga pildistades teeb Superior Auto režiim pigem kahju kui kasu. Üleüldse soovitaksin ma selle kaameraga pildistada ikka PASM režiimides. Ja hämaramas võimsamat suumi kasutades võimalusel alati statiivilt.

 

 

HX50V kaamera püsib hästi pihus. Umbes kahe sekundiga on kaamera pildistamisvalmis. Fotode pildistamisel tundub kaamera aga kuidagi uimane. Seda eriti just hämaramates oludes pildistades. Asi on selles, et kui ISO tundlikkus on üle 400, siis toimub kaameras pärast pildistamist raskemakujuline digimüra eemaldus. Protsessor jääb aga selle jaoks pisut nõrgaks ning nõnda siis ongi, et mida suurem on ISO, seda rohkem tuleb digimüra eemaldada ja seda aeglasemaks kaamera jääb. ISO 80, 100 ja 200 juures on toimimine veel täitsa nobe.

Siinkohal saab Sony minult küll ühe miinuse kirja. Kui on julgust sellisesse kaamerasse 20MP sensor pigistada, siis võiks leida selle jaoks ka väärilise pildiprotsessori.

Käsitlemismugavuse poolest kaamerale mingeid etteheiteid ei ole. Kuna ma olen harjunud pildistama manuaalrežiimis, pildistasin ma ka HX50V kaameraga manuaalis ja kuigi see tagumine valikuketas laperdab ebameeldivalt, oli säriaja ja ava muutmine lihtne. Väga mugav oli ka eraldi Custom-nupp, millele vajutades sai kohe ette manada ISO valiku. Särikompensatsiooniketas on ju iseenesest meeldiv lisa. Siiski võiks Sony kaaluda edaspidi asendada see multifunktsionaalse valikurattaga, milles oleks kasu kõigis režiimides.

Sarivõte suutis maksimaalse 7fps kiirusega mälukaardile pigistada 10 täissuuruses fotot järjest – pärast seda esitlust salvestas kaamera pilte 9 sekundit! Sarivõtet pildistatakse tavaliselt olukorras kus on kiire liikumine ja action. Võib ette kujutada, et 9 sekundit sellises olukorras on pildistaja jaoks terve igavik ja sellel ajal võib paljutki pildistamata jääda.  Samas on see niisuguse klassi kompaktkaamera jaoks üsna keskpärane tulemus ja mitte üldsegi halb. Lihtsalt enamuses pildistamisolukordadest kasutamiskõlbmatu.

HX50V kaamera WiFi funktsioon võimaldab aparaadi ühendada Android või iOS nutitelefoniga või saata pilte üle WiFi võrgu tavaarvutisse. Nutitelefoniga ühenduse loomiseks peab telefoni olema paigaldatud Sony PlayMemories rakendus. Ühendamiseks tuleb HX50V kaameral WiFi sisse lülitada ja seejärel telefoni WiFi seadetest end kaamera WiFi võrku ühendada. Imelihtne. Nüüd saab nutitelefoni kasutada juhtmevaba distantspäästikuna. Nutitelefoni ekraanil näidatakse ka LiveView pilti. Nutitelefoni abil saab suuumida, muuta saab Filmimine/Pildistamine režiimi, sisse saab lülitada 2 või 10 sekundilist aegvõtet ja välja saab lülitada välklampi. Pildistatud foto salvestatakse kohe nii kaamerasse kui ka telefoni.

Sony väidab, et HX50V kaamera aku peab ühe laadimiskorraga vastu 400 säritust. See on muljetavaldavalt hea tulemus, sest konkurentide sama näitaja jääb 200 ja 300 vahele. Testimise käigus suri minu kasutada olnud HX50V aku ära ligi 340-nda foto juures. Lühema kestuse võis aga põhjustada uus liitiumaku ning fotode järelvaatamine pildistamise vahepeal. Igatahes on HX50V aku vastupidavus hämmastavalt hea.

 

Rekordilised tehnilised andmed ei pruugi avalduda veel heas pildikvaliteedis. Fototehnikahuvilised teavad, et kui panna kompaktse 30x suumiga objektiivi taha 20 miljoni piksliga sensor, siis sealt midagi head tulla ei saa. Siiski – vastupidiselt ootustele toimib see kooslus Sony HX50V puhul paremini kui oleks võinud karta. Pildid on Sonyle omaselt kontrastsed ning puhaste täpsete värvidega. Automaatne värvustasakaal töötab väga hästi ja särimõõtjale pole midagi ette heita (niikaua kui hoiad end eemale Superior Auto režiimist).

HX50V maksimaalne pildisuurus on muljetavaldavad 5184 x 3888 pikslit. Seega peaks see aparaat olema võimeline salvestama detailset ja teravat pilti. Füüsika seab siin aga oma piirid ning nõnda ongi, et fotod mis ekraanil väiksena vaadates täitsa ilusad välja näevad, kaotavad oma ilu juba 70%-ni suumides – rääkimata täissuurusest. Suurendatud pildil näeme palju JPG pakkimisest tekkinud artefakte. Kontrastsed kontuurid ei ole teravad ja detailid on justkui rasvakriitidega pildile joonistatud. Selline pilt paistab juba madalatel ISO väärtustel ning pole seega tingitud müraeemaldusest. Üle ISO 400 pole aga pildidetaile üldse mõtet vaadata – sest neid lihtsalt ei ole. Rasvakriidid on muutunud vesivärvideks ja tugev müraeemaldus on söönud väiksemagi pildidetaili. Kuidagi pole sellest ka võimalik mööda vaadata, sest RAW-faili selle kaameraga teha ei sa. Ainult JPG-formaati.

Ülalkirjutatust ei tohiks mingil juhul järeldada, nagu teeks HX50V koledat pilti. 10×15 või 15×20 cm paberile trükkides ja ka normaalsuuruses arvutis vaadates on fotod väga kenad – nagu ka allolevatest näidisfotodest aru saada võib. Lihtsalt suurendades näeme tegelikkust. Seega võib siin õigustatult küsida – mis praktilist mõtet on sellist kaamerat varustada 20MP sensoriga kui 12 MP sensorist oleks rohkem kui küll ja ilmselt oleks siis ka pilt parem.

 

Tillukeste pikslitega täis tuubitud sensori probleemi ilmestab hästi allolev pilt. Väikselt vaadates tundub odrapõld täitsa kena. Täissuuruses pilti lahti klikkides aga (proovi pilti avada parema hiireklahvi menüüst käsklusega “open link in new tab”) näeme, et sensori-objektiivi ja jpg faili pakkimise kooslus ei ole suutnud jäädvustada detaile. ISO väärtus on pildil 100 ja pildistatud on foto statiivilt nii et digimüra või kaamera värina süü see ei ole.

Tegu on kaadriga, kus on koos nii väga heledad (pilvedeta taevas) kui ka väga tumedad alad (mets). Mitte ükski kompaktkaamera ei suudaks jpg faili salvestades salvestada kõiki selle pildi heledusastmeid ja ka siin on heledam taeva osa üle põlenud. Samuti ei ole mõtet HX50V kaameraga pildistada otse vastu valgust sest võib olla kindel et punakad päikesejänkud rikuvad pildi.

Sony HX50V, f/7,1, 1/60 sek, ISO 100. Pildistatud statiivilt.

 

ISO 800-ga pildistatud fotol ei ole digimüra näha – detaili aga samuti mitte. Pilt, mis väikselt vaadates on päris kena, muutub suurendades ebateravaks. Ühevärvilised pinnad on täis artefakte ja kontuurid on kui impressionistide parimaid loominguid.

Võimsa suumiga saab see-eest aga tänaval inimesi pildistada nii, et viimased seda arvatagi ei oska. See foto on pildistatud peaaegu maksimaalse optilise suumiga – fookuskauguseks on umbes 610mm.

Sony HX50V, f/6,3, 1/500 sek, ISO 800. Pildistatud käest.

 

Autofookus on sellise klassi kompaktkaamera kohta kiire ning täpne. Isegi jälgiv autofookus toimib aeglasema või kaugema liikumise puhul üllatavalt hästi – nagu ka alloleva foto pealt näha. See oli üks neist olukordadest, kus ma sarivõtte pildistamisest loobusin sest pärast 10 foto kiiret pildistamist kirjutas kaamera neid mälukaardile umbes 9-10 sekundit:

Sony HX50V, f/6,3, 1/400 sek, ISO 400. Pildistatud statiivilt.

 

HX50V on – tänu objektiivile – väga paindlik kaamera. Lähipildistamiseks on see suurepärane. Ainult üks eeltingimus – sul peab selleks olema statiiv. Väga kasuks tuleb makrovõtte tegemisel manuaalse teravustamise võimalus, mis sellel kaameral kenasti olemas on. HX50V eelkäijal seda ei olnud ja ei ole seda ka Panasonic ZS30 aparaadil. Allolev foto on pildistatud peaaegu lõpuni välja suumituna mõne meetri kauguselt lillest. Taust on suurepäraselt udune ning lilleõis ilusasti fookuses.

Sony HX50V, f/6,3, 1/6 sek, ISO 80. Pildistatud statiivilt.

 

Kui suumime objektiivi lõpuni välja,nii et kaadrisse jääv vaatenurk on maksimaalne, saame teravustada minimaalselt 5 cm kauguselt. Lainurgaga pildistades tuleb lähikaader sellestsamast lillest hoopis teistsugune:

 

Sony HX50V jätab kõik konkurendid selja taha panoraamvõttel. Sweep Panorama režiimis saab pildistada laiu vaateid päästikut all hoides ning kaamerat horisontaalsihis liigutades. Ka käest pildistades õmmeldakse pildid üheks fotoks kokku nii, et vigu on selgelt vähem kui teiste kompaktkaamerate panoraamrežiimidel. Korralikult statiivilt pildistades on aga tulemus veatu:

Sony HX50V, Sweep Panorama Reziim.  f/3.5, 1/100 sek, ISO 320. Pildistatud statiivilt.

 

Objektiivi fookuskaugustest ja pildistamise paindlikkusest rääkides – siin all on kaks fotot (peaaegu portreefotot). Vasakpoolne on pildistatud kõige laiema fookuskaugusega ehk 24mm (35mm ekvivalendina). Parempoolne aga 30x suumiga ehk 720mm fookuskaugusega. Mannekeeni pea võtab mõlemal pildil kaadris sama palju ruumi. Vaadake aga, kuidas on erineva suumi puhul muutunud proportsioonid ja perspektiiv. Lainurgaga (vasakul) pildistades on kaadris palju rohkem tausta, kübar tundub suur ja ruumiline ning nägu kitsas. Paremal pool on ruumilisus kadunud. Kogu pilt tundub lame, nägu pisut täidlasem kui tegelikult ja lai kübar on muutunud õige kleenukeseks.

 

Sellist võimsat suumi saab kasutada loomulikult kaugel asuvate objektide pildistamiseks nõnda, et need pildile suurelt jääksid. Kasutades aga just teleobjektiivi perspektiivimoonutust kus teineteisest kaugel asuvad asjad tuuakse pildil näiliselt pea ühele tasapinnale, saame pildistada ka muid huvitavaid pilte. Klassikaliselt kasutatakse teleobjektiivi näiteks pargialleede pildistamiseks – või siis näiteks Tartu supilinna tänavate pildistamiseks:

Sony HX50V, f/6,3, 1/100 sek, ISO 80. Fookuskaugus: 200mm (36mm ekvivalendina) Pildistatud värava najalt küünarnukituge leides.

 

Plussid

30x võimas suum taskusse mahtuvas korpuses
Väga hea käsitlemismugavus
Väga hea aku vastupidavus
Kvaliteetne metallkorpus
Väga hea värinastabilisaator teeb võimalikuks teravamad pildid võimsa suumiga ka käest pildistades
Panoraamrežiim, Manuaalne teravustamine ja särijuhtimine. WiFi ja GPS olemasolu

Miinused

Ka kompaktsete supersuumide klassis jääb pildikvaliteet keskpäraseks
Enam kui 400 ISO juures muutub pildistamiprotsess müraeemalduse tõttu aeglaseks
10fps sarivõte on küll kiire aga pildistatud failide pärastine mälukaardile salvestus aeglane
Konkurentidest soolasem hind
Kaasas ei ole eraldi akulaadijat

Kui sinu jaoks on kaugel asuvate asjade suurelt pildile püüdmine (ehk siis võimas suum) olulisem kui viimase peal pildikvaliteet, siis on Sony HX50V sinu jaoks kahtlemata hea valik. Kui arvad aga, et kõige olulisem on siiski kvaliteetne pilt, siis tea, et sama raha eest on Photopointis väga võimekaid kaameraid. Selliseid, mis ei suuda küll suumida, aga teevad ilusaid teravaid pilte ilma välklambita ka päris hämaras. Kui nimetada nendest mõned, siis peab mainima Fujifilm FinePix XQ1, Olympus XZ-2 ja Canon PowerShot S120 kaameraid.

Kui soovid aga võimast suumobjektiivi pead kahjuks ohverdama pisut pildikvaliteeti. Muudmoodi lihtsalt ei saa. Võimsa suumiga taskussemahtuvate kompaktkaamerate pildikvaliteet ei suudagi konkureerida ülal mainitute pildikvaliteediga ning imet ei suuda siin korda saata ka Sony.

Sellegipoolest on HX50V omas klassis – so kompaktsete supersuumkaamerate seas – väga tõsine tegija ning kes pildistada oskab, saab sellest välja võluda päris ilusaid fotosid. Eeldusel, et neid ei vaadata täissuuruses. Kompaktsed supersuumid ongi sellised kõik-ühes paindlikud aparaadid, millega saab pildistada nii kaugelt, lähedalt kui ka laialt ning filmida veel ilusat videot. Sony trumbiks on siin kvaliteetne korpus, hea käsitlemismugavus ja konkurentidest hulga võimsam suum. Selliselt on HX50 väga hea kaasa võtta näiteks päikeselistele lõunamaareisidele. Küll seal on mõnus sellega siis laiu panoraame pildistada ja huvitavaid inimesi suumida. Tuletagem aga meelde, et sellise kaamera juures võiks ideaalis olla kasvõi pisemgi statiiv. Võimas suum ja pimedamapoolne objektiiv hakkavad muidu vägisi pilte uduseks ajama. Kasvõi näiteks Manfrotto Pixi Mini või Velboni Ultra Maxi Mini statiiv võiks sul HX50V kaameraga kaasas olla.

Sony Cyber-Shot HX50V Photopointis: 409€