Samsung Galaxy Note 4 – kangelane kunstnahas :: Digitest
Tegelikult mulle suure ekraaniga telefonid meeldivad ja on kogu aeg meeldinud. Sedavõrd meeldinud, et minu esimene 5-tollise ekraaniga nutitelefon oli Dell Streak 5. Ning see oli veel tollal, kui suure ekraaniga telefonid olid populaarsusest väga kaugel.
Streak 5 vahetasin sel ammusel ajal aga varsti välja märksa popima Samsung Note’i vastu. Olgu siinkohal aga ära märgitud, et see oli minu esimene ja (loodetavasti ka) viimane Samsungi telefon. Mitte, et Samsung kuidagi halbu telefone teeb, aga pole need lihtsalt minu maitse. Esiteks koostekvaliteet, seejärel Samsungi oma tarkvara ja kolmandaks…nojah, Android.
Püüdsin algusest peale hoolikalt kasutada Androidi avatud keskkonna eeliseid ning katsetasin pidevalt erinevaid sätteid, välimust ja rakendusi. Tulemuseks oli see, et telefon hakkas juba peale paarinädalast kasutamist ebameeldivalt läägima ja venima. Eks väikese resetiga sai asjad jälle jonksu, kuid mingist hetkest sai mul villand sellest Harley-mehe mängimisest, kelle käed pidevalt küünarnukkideni õlised on oma lemmiku hooldamisest.
Sellest alates olen iOS-i usku ning avatud keskkond paneb mind skeptiliselt kulmu kergitama. Mingil hetkel ehk saab Android ka minu jaoks piisavalt küpseks, kuid see aeg pole veel täna.
Igatahes olin ma meeldivalt entusiastlik kui mulle pakuti võimalust arvustada Samsung Note’i viimast versiooni, Samsung Galaxy Note 4, et näha, millise evolutsiooni minu kunagine valik läbi on teinud.
Sissejuhatuseks võib öelda, et püüan siin edastada vaid enda nädalaajalist kasutamist ning telefoni kõikide võimaluste lahtirääkimine siin oleks võrdne mõne Heraklese vägiteoga. Seega puudutan telefoni võimalusi vaid pinnapealselt, ei lasku tehnilistesse sügavustesse vaid püüan kirjeldada enda kogemust ja emotsioone, mis Note 4 minus tekitas.
Ka ei käsitle ma siin telefoni tehniliseid näitajaid, sest olen nendest rääkinud juba mõnda aega tagasi. Kes aga soovib väga pikka ja põhjalikku Samsung Galaxy Note 4 esitlust, siis spetsiaalselt nende jaoks olen välja otsinud ühe tummisemat sorti inglisekeelse video, mida saab näha SIIT.
Välimus
Note 4 on võrreldes oma eelkäijaga hoopis peenem härrasmees, kes on saanud endale kunagise plastist pintsaku asemel elegantse kunstnahast kuue ja metallraami. Telefoni fassaad ehk siis esikülg on küll endiselt eksimatult Samsung. Tõsi küll, varem kodunupust (home button) vasakul ja paremal olevad klahvid pole seal nii silmatorkavad kui varem.
Metallist raam räägib Samsungi püüdlustest anda oma kõrgema klassi telefonidele ka kõrgema klassi välimus ning see on tõepoolest meeldiv vaadata ja katsuda. Samas aga ei suuda ma kuidagi mõista korealaste kiindumust kunstnahka või siis nende arusaama nö kõrgemast klassist.
Mõistagi on perforeeritud kunstnahal omad praktilised eelised – see pole nii libe kui plast ning tõenäoliselt see ka kriimustub vähem. Samuti pole see visuaalselt nii odav kui plast või kumm. Samas aga kui näiteks Motorola paneb oma lipulaevadele nagu Moto X tagaküljele stiilse puitkatte või isegi Huawei suudab vägagi edukalt kasutada klaasi ja metalli, siis tundub kunstnahk küll lasuna allapoole vööd.
Aga nagu öeldud on siin tegu personaalsete maitse-eelistustega ning kindlasti on rohkesti neid, kelle vajadusi ka dermantiin täielikult rahuldab või isegi ületab.
Minu käsutuses oli Note 4 must versioon, mis on mõistagi praktilisem valik kui valge.
Note 4 on võrreldes oma eelkäijaga hoopis peenem härrasmees, kes on saanud endale kunagise plastist pintsaku asemel elegantse kunstnahast kuue ja metallraami.
Tarkvara
Lukustatud Galaxy Note 4 ekraan
S Health rakendus, mis loeb samme, mõõdab südame tööd ning teisi tervisenäitajaid
Samsungi Touch Wiz tarkvara keskus
Rakendus, mis muudab ekraanikuva väiksemaks ning seega mugavamaks ühe käega kasutamisel
Ma ei tea kedagi, kes tunneks kedagi, kellele meeldiks Samsungi Touch Wiz tarkvara. Ometigi tuleb seekord Samsungile au anda, et ta on suutnud oma tarkvara suhteliselt tahaplaanile suruda. See ei tähenda nagu oleks seda seal vähe, vaid seda, et see pole enam nii pealetükkiv nagu varem. Ning valdavalt on tegu suhteliselt kasulike rakendustega nagu näiteks S Pen kasutajaliides või S Health rakendus, mis loeb samme, mõõdab südame tööd ning teisi tervisenäitajaid. Või rakendus, mis muudab ekraanikuva väiksemaks ning seega mugavamaks ühe käega kasutamisel.
Ühe ehk pisut koomilise detailina võiks välja tuua rakenduse S Voice, mis põhimõtteliselt suures osas dubleerib Google’i enda kõnetuvastust. Nii võib telefoniga jutu alustamiseks kasutada väljendeid kas „Ok, Google“ või „Hi, Galaxy“. Aga eks heal lapsel olegi mitu nime.
Igasuguseid sätteid, st nii Samsungi enda kui Androidi omi, on tegelikult nii palju et sätetele on koguni kaks menüüd – lihtne ja täielik.
Meeldivalt sordiinis on ka telefoni eestikeelne menüü, mis on peaaegu vaba Samsungi eestikeelsel kodulehel ja kasutajamanuaalides lokkavatest keelelistest jõledustest. Kirjutamine hõbe, vaikimine kuld on just Samsungile sobiv Eesti vanasõna.
Ühe erilisema tarkvaralise lahendusena reklaamib Samsung Note 4 juures mitmikakende võimalust ekraanil.
Mingite elukutsete ning keskmisest teravama silmanägemise juures on see kindlasti väga vajalik. Samas peaksin ise ikka väga kitsikuses olema, kui hakkan telefoni kasutama täiemõõdulise töövahendina st tekstitöötlus, copy-paste ühest aknast teise jms jne. Isiklikult eelistan kasutada suurema ekraani eeliseid pigem suurema teksti ja piltide jaoks. Maitse üle aga ei vaielda.
Positiivse näitena Samsungi tarkvaraosakonna pingutustest võib aga tuua nö küljeriba, kuhu saab mugavalt pöidla alla paigutada viis kiirklahvi enamkasutatavate toimingute sooritamiseks. Küljeriba asukohta ekraanisevas võib ise endale sobivaks sättida.
Küll aga püüdis Samsung mind tüütavalt ja meeleheitlikult sundida tegema personaalset Samsungi kontot, et kasutada maksimaalselt kõiki telefoni poolt pakutavaid hüvesid. Pean siin tunnistama, et mul õnnestus kiusatusele siiski vastu seista. Kuna aga kuskil seal Samsungi serverite avaruses peaks mul juba mingi konto olema, siis mäletasin hästi, et selle konto abil sai alla laadida põhiliselt Samsung Galaxy rakendusi ja muud idamaiselt säravat, kuid täiesti tarbetut virtuaalset kila-kola.
S Pen
Note sisse peidetud puutepliiats defineerib end kui töövahendeid. Olgu tegu siis ajakirjaniku, kunstniku või kasvõi kinnisvaraagendiga.
S Pen’i areng on olnud silmapaistev. Kunagisest keskpärasest plastist ’pliiatsist’ on saanud funktsionaalne ja võimalusterohke töövahend. Seda on palju mugavam käes hoida, sellega on mugavam tööd teha.
S Pen on kasvanud nii gabariitidelt kui kasutusvõimaluste poolest ainult positiivses suunas. Samas aga eelistaksin ma ise siiski Sony suhtumist, kus ekraanile võib kirjutada suvalise kättesattunud kirjutusvahendiga. Tõsi küll, võimalusi on vähem, kuid kokkuvõttes on tavaline pastapliiats või tintekas palju käepärasem spetsiaalsest kirjutusvahendist.
Samas aga ei ole ju vajaduse tekkides kunagi kirjutusvahendit käepärast ja siis on S Pen just omal kohal.
Kaamera
Kuigi Samsungi kaameraid on üldiselt kiidetud ning seda täiesti põhjusega, siis samas on vähemalt fotograafiale lähedalseisvad isikud jätkuvalt tauninud nende ülekeeratud ja ebaloomulikke värve.
Samsung on Note 4 juures fotograafide tüütust kisast lõpuks õppust võtnud ning värvid on meeldivalt neutraalsed. Nii fokusseerimine kui pildistamine käivad ise meeldivalt käbedalt.
Pildid on piisavalt detailsed, kuid näiteks fokusseerimisega tuules õõtsuvale ohakatutile jäi kaamera siiski jänni ja päris teravat pilti välja ei tulnudki >
Kuigi pildikvaliteedile etteheiteid teha ei saa, siis tundusid fotod kuidagi elutud. Sellest väikesest veast aga aitavad meil üle saada kümned ja sajad erinevad fototöötluseks mõeldud rakendused nagu näiteks Snapseed.
Kaamera on samas sama võimalusterohke kui kogu ülejäänud telefon. Pildistamiseks on kõikvõimalike erinevaid režiime, eriline tähelepanu on pööratud portreedele sh ka selfidele, mis suure tõenäosusega ongi ju telefonifotograafia tulevik.
Kasutamine
Siinkohal peaksin kõvasti kukalt kratsima. Teatavasti on Samsung Galaxy Note4 hetkel üks võimsamaid androidtelefone üldse, millega oma võimekuse poolest võiksid rinda pista vähesed. Seega olid üsna kõrgele kruvitud ka minu ootused. Paraku aga neile ootustele Note 4 kohe kuidagi ei vastanud.
Ootasin telefonilt supersujuvat reageerimist minu töntside näppude liikumisele, kuid tutkit. Kuigi rakendused ja aknad avanesid küll suhteliselt kiiresti, siis näiteks Facebookis liikumine oli aeglane ning hüplik. Kohati reageeris ekraan minu vajutustele alles mitmendal katsel. Kokkuvõttes meenutas see mulle minu kunagise Note’i käitumist peale poole aastast kasutamist.
Tõsi, antud Note käis enne minuni jõudmist läbi veel teadmata arvu arvustajate käte vahelt, mis iseenesest peaks minu kasutajakogemusele realismi lisama. Tegelikult olen üsna kindel, et läägi ja hüplikust olema ei peaks. Vähemalt pole ma kusagilt mujalt sarnast kriitikat kuulnud. Seega arvan, et tegu oli mingi anomaaliaga. Vähemalt loodan seda. Vastaselt korral tuleb välja, et käbi pole kännust kuigi kaugele kukkunud ja Note 4 põeb samu lastehaigusi nagu tema ’esivanem’ st peale mõneajalist kasutamist muutub aeglaseks ja turtsakaks. Ideaalis aga peaks Samsungi värskel ’pahapoisil’ olema enam kui küll jaksu jooksutada kõike, mida mobiilsed seadmed jooksutada võiksid või jooksutama peaksid.
Hoolimata suurusest on telefoni käes hoida täiesti mugav. Kui esimene Note tundus suure ja kohmakana, siis selle neljas versioon tundub käes täiesti sobiv, hoolimata sellest, et mu käed on suuruselt pigem pisut alla keskmise. Samavõrre meeldivalt üllatas mind S Pen kirjapulk, mis oli samuti oma läbimõõdult kosunud. Kui ma esimese Note’i puhul soetasin endale spetsiaalse, om suuruselt tavalist pastapliiatsit meenutava kirjapulga, siis Note 4 pliiatsit oli käes hoida täiesti mugav ning eraldi kirjutusuvahendit soetada pole vaja.
Kõige suurema kivi Note 4 ja üldse Samsungi kapsaaeda tahaks lennutada muidugi selle kurikuulsa sõrmejäljesensori teemal. Üks häda, rist ja viletsus. Võtke ära ja visake ükskord minema see kaasaegse tehnoloogia nurisünnitis. Aeglane, tüütu ja ebakindel, on selle tarvitamine praktiliselt võimatu nii Note 4 kui ka kõigi teiste Samsungi toodete juures, mis selle õudusega varustatud on.
Pisut väiksema kivikese on ära teeninud Samsungi disainiosakond, kes on varem telefoni servadel paiknenud kõlarid ümber tõstnud Note’i tagaküljele, mlle tulemusena on näiteks laual lebavast telefonist kostev heli summutatud ja moonutatud.
Kiita tuleb aga Note 4 igati vastupidava ja mahuka aku eest. Õhtuks jõudis keskmist kasutust leidnud telefoni aku kuskil veidi üle 70%.lise täituvuse juurde ning laadimapanemise või väljalülitamise asemel aktiveerisin õhtul hoopis supersäästurežiimi. Tänu sellele oli hommikuks aku täituvus vähenenud vaid paari protsendi võrra. Thumbs up, igatahes!
Kuigi valdavalt kasutasin ma seda telefoni siiski kahe käega, siis tarkvaraline lahendus võimaldab koondada ekraanikuva väiksemalt kasutaja pöidlale ligemale. Tegu pole küll millegi uudse või innovatiivsega, kuid hea on teada ka sellise võimaluse olemasolust.
Ootasin telefonilt supersujuvat reageerimist minu töntside näppude liikumisele, kuid tutkit.
Kiita tuleb aga Note 4 igati vastupidava ja mahuka aku eest.
Kokkuvõtteks
Tegelikult võiks kirjutada ikka päris palju veel nii ühest kui teisest, sest Samsung Galaxy Note 4 on igati võimalusterohke ja võimas telefon, millel on eba-Samsunglikult kõrge koostekvaliteet ja kena välimus. Paraku aga tahaks jätta avastamisrõõmu (ja seda pole mitte vähe) ka telefoni tulevastele omanikele ning mitte üle pingutada selle tagasihoidliku arvustuse pikkusega.
Hoolimata pisukestest ebakohtadest võib seda telefoni soovitada ka nõudlikumale kasutajale nii töötamiseks kui meelelahutuseks. S Pen pakub info töötlemiseks võimalusi, mida konkurentidel pole, suur ja ülihea kvaliteediga ekraan aga muudab naudinguks nii filmide vaatamise kui mängimise. Põhiliseks takistuseks uue Note 4 populaarsuse kasvule võib pidada selle hinda. Kui aga olla piisavalt motiveeritud ja kannatlik, siis kahaneb hind piisavalt kiiresti nagu kõigil Samsungi toodetel.
Erki Oras