Mul õnnestus olla Eestis üks esimestest õnnelikest, kes sai käed külge Sony a7 IV täiskaader hübriidkaamerale. 2021. aasta sügisel esitletud kaamera sai koheselt nii populaarseks, et selle saadavusega ei olnud kuni tänavu suveni kõige paremad lood, aga õnneks on olukord muutunud.

Nüüdseks on möödunud lausa üheksa positiivse kasutuskogemusega kuud ning olen oma a7 IV hübriidkaameraga saanud hästi tutvuda ning selle kogemuse pealt saan välja tuua antud kaamera kõige olulisemad täiendused ning omadused, mis panid mind selle kaamera kasuks otsustama.

 

Sony a7 IV kere ja UX/UI

A7 IV on saanud palju iseloomujooni võimekamatelt Sony a1 ja Sony a7S III hübriidkaameratelt – sama lugu on ka kere disainiga, millel on meeldivalt sügavam grip. Tean, et leidub inimesi, kes eelistaks isegi sellele lisaks akutalda, aga isiklikult olen uue kere suurusega väga rahul.

Nupud on eelkäijast parema paigutusega ning hea disainiga, mis teeb nende vajutamise tunnetuse paremaks. Režiimide valikuratas on nüüd kahetasandiline – ülemine, nagu ikka nt manuaal- või kohandatud režiimi valimiseks ja alumine on video, pildi ja S&Q režiimi valimiseks. See on hea lahendus kiirelt erinevate režiimide vahel hüppamiseks.

Isiklikult fännan väga, et saan määrata, et ava jne väärtused ei kanduks üle teisele režiimile vahetudes – see on mu tiheda graafikuga run-and-gun stiilis video- ja pildimaterjali jäädvustamisel aega kokku hoidnud. Isegi custom režiimid on eraldi video ja pildi jaoks. Varasemalt ainult särikompensatsiooniga limiteeritud ketast on nüüd võimalik kohandada kasutaja järgi. Kuna ise jäädvustan alati täismanuaalsel režiimil, siis olen selle määranud ISO muutmiseks – väga mugav kui säri, ava ja ISO on kõik ühes piirkonnas. Kettal on alles nupuga lukustusmehhanism.

Parenenud on ka 120Hz värskendussagedusega pildiotsija (3,69 miljonit punkti) ja LCD (1,04 miljonit punkti) kvaliteet ning kaameral on kaks mälukaardipesa. Mõlemad pesad ühilduvad UHS-II mälukaartidega ning ülemine mälukaardipesa sööb ka CFexpress type A mälukaarte, mis on erakordse kirjutamis- ja lugemiskiirusega. Kasutades kiiret CFexpress Type A kaarti on a7 IV buffer põhimõtteliselt täitmatu.

Tänu uuele kere disainile on ülekuumenemise murekoht tajutavalt parem võrreldes eelmise mudeliga – in fact, paari asja silmas pidades ei tohiks ülekuumenemine enam probleem olla. Esiteks tuleks LCD ekraan lahti hoida ja kaamera ei tohiks olla asetatud ülekuumenemist soodustavasse kohta (nt diivan, voodi). Teiseks otsi menüüst üles “Auto Power OFF Temp.” ja lülita see high peale. Pikemalt filmides läheb kaamera siiski tavapärasest kuumemaks – sel juhul soovitan hoida kaamerat statiivil või gimbalil.

Väga meeldiv on, et kaameral on täissuuruses HDMI (type-A) pesa, sest Sony a7 III mudelil oli micro-HDMI, mis kipub kergemalt purunema ja ei ole nii lihtne leida nagu Type-A tüüpi kaablit. Lisaks kui kellegil on kogemus varasemalt välise monitori kasutamisega, mida tehes kadus 4k videot filmides näotuvastuse autofookus, siis seda mure enam a7 IV mudeliga ei ole.

Sensori katmiseks on nüüd võimalus kaamera välja lülitamisel katiku sulgemine – vaikimisi on see välja lülitatud, mis tähendab, et pead selle ise aktiveerima. Isiklikult seda varianti kasutada ei soovita, kuna kaamera katik on päris hell ja pigem ei riskiks selle kahjustamisega.

Nagu Sony a7C ja a7S III kerel, leiame ka a7 IV-lt pööratava ja kallutatava ekraani, mille üle on mul ainult hea meel. Arvestades, et vertikaalse materjali jäädvustamine nõuab tihtipeale keerulisemaid nurkasid, mille tegemine ainult kallutatava ekraaniga on tõeline õudusunenägi, siis pööratav ja kallutatav ekraan on minu silmis tänuväärt uuendus. Lisaks on seda tüüpi ekraan suurepärane vlogimiseks.

Erinevalt eelkäijast, mille LCD puutetundlikkus oli väga limiteeritud, siis on a7 IV-l suurepärane puutetundlik ekraan. Täiustatud puutetundlikkuse abil saad hõlpsasti kasutada touch to focus funktsiooni, surfata menüüs või fotosi taasesitades kasutada telefonile tuttavat pinch-to-zoomi.

Aastaid on Sony saanud negatiivset tagasisidet oma segase ja iganenud menüü pärast, aga nüüd võeti kasutajaid kuulda ja juba a7S III mudeliga tutvustatud menüüsüsteemi leiame ka a7 IV kaameralt. Uus menüü on paremini organiseeritud ja visuaalselt mõistetavam – see teeb menüüs navigeerimise hõlpsamaks. Ühtsuse ja meeldivama kasutuskogemuse nimel loodan, et ka kõigil tulevastel Sony kaameratel on uus menüüsüsteem.

 

Fotokvaliteet

Uuel 33-megapikslisel BSI Exmor R CMOS sensoril on varasemast rohkem resolutsiooni, mis võimaldab teha veelgi suuremaid väljaprinte. See annab ka rohkem mänguruumi hiljem järeltöötluses cropimiseks, kui ei õnnestunud korraga kõige paremini subjekti kaadrisse paigutada või subjekt jäi liiga kaugele. Leian, et 33MP on kuldne kesktee suurepärase resolutsiooni suhtes ilma, et peaksid tohutute failisuurustega tegelema.

Sony a7 IV pakub 15-stoppi dünaamilist ulatust ja head kõrge ISO taluvust. Varasemalt enim armastatud Canoni värviteadus oma natauraalsete nahatoonide ja elutruude värvide poolest on olnud teistele suuresti eeskujuks. Iga Sony mudel on olnud samm edasi ja võib öelda, et oleme jõudnud kohta, kus ei saa enam värvide üle nuriseda.

Sony a7 IV fotod on rikkalikud ja elutruud, mis ei vaja järeltöötluses palju vaeva soovitud tulemuseni jõudmisel.

Tavapärasele valikus olevale 8-bit JPEG failile on nüüd lisandunud ka 10-bitised HEIF failid, mis on 4:2:0 ja 4:2:2 värviinfo valikuga. Muidugi leiame kaamera seest ka keresisese stabilisaatori (IBIS), mis pakub kuni 5.5-stopi võrra kompensatsiooni.

Parima jõudluse tagamiseks on Alpha 7 IV varustatud BIONZ-XR protsessoriga. See on Sony uusim pildiprotsessor, mis on kasutusel ka Alpha 1 ja Alpha 7S III sees. Kuna tegemist ei ole virnastatud (stacked) sensoriga, siis ei ole see suuteline ülikiireteks sarivõteteks (max 10ks compressed/6ks uncompressed). Lisaks kuna tegemist ei ole eriti kiire sensori lugemiskiirusega, siis tasuks potenstiaalsete moonutuste vältimiseks kiirete subjektide pildistamisel piirduda mehaanilise katikuga. Sellegipoolest võimaldab uus protsessor arenenud autofookust ja tajutavalt paremat jõudlust.

 

Sony a7 IV autofookus

Sony a7 IV täiskaader hübriidkaameral on täiustatud ka autofookuse süsteemi. Teravate piltide ja suurepärase subjekti trackimise tagavad märkimisväärse 94% kaadri katvusega 759 faasi- ja 425 kontrastituvastusega teravustamispunkti. Lisaks eelmise mudelile tuntud inimese silmatuvastusele on a7 IV võimeline tuvastama looma või linnu silma. Antud artikli avaldamise hetkel on see ainuke Sony hübriidkaamera, millel Eye AF töötab ka videorežiimi – seda võimekust ei ole isegi mitte Sony flagship kaameral a1, mistõttu on see eriti muljetavaldav.

Tänu looma silmatuvastusele saad nüüd oma energilisi lemmikloomi jäädvustada suurema vaevata. Subjektide jaoks, mida kaamera ei ole konkreetselt määratud tuvastama on väga efektiivne reaalajas jälgimise (real-time tracking) funktsioon. Sony ainulaadne subjekti tuvastamise algoritm kasutab värvide, mustrite (heleduse) ja subjekti kauguse (sügavuse) andmeid ruumilise teabe kiirelt reaalajas töötlemiseks.

Autofookus üldiselt on ka selgelt usaldusväärsem ja suudab teravustada ning subjekti jälgida isegi keerulisemate nurkade alt või subjekt ei ole otse kaamera suunas.

 

Sony a7 IV videokvaliteet

See on ala, mis on saanud tõeliselt palju uuendusi. Maksimaalne videoresolutsioon on 4k kuni 30ks, bitikiirusega kuni 300Mbps, mis on ülediskreeditud (oversampled) 7k pealt ja seda ilma sisse lõikamata, kasutades kogu sensori ala.

Tõenäoliselt oled teadlik a7 III-l halvast rolling shutter efektist, mis ei ole kahjuks selle mudeliga parenenud (parem tulemus 4k 60ks peal), aga kui see sind varasemalt härinud ei ole, siis õnneks see sind ei mõjuta. Nüüd on võimalik 4k resolutsiooniga filmida ka 50/60ks (oversampled 4.8k pealt), bitikiirusega kuni 600Mbps, mis on oluline uuendus võrreldes eelkäijaga, kuid sellel on üks konks – nimelt toimub see super35 formaadis (vaateväli 1.5x kitsam). See on tõenäoliselt nii mõnegi jaoks dealbreaker, aga toon välja selle juures mõned positiivsed ja negatiivsed küljed.

Positiivne:

1. Minnes üle Sony poolkaader hübriidilt täiskaadrile, leiad kasutust oma olemasolevatele objektiividele.

2. Rohkem ulatust – tänu 1,5x lõikefaktorile on su objektiiv universaalsema kasutusega, võimaldes filmida ka eemalolevaid subjekte.

Negatiivne:

1. Filmides erinevate kaadrisagedustega oled sunnitud sama paigutuse jaoks kaamerat edasi-tagasi nihutama.

2. Oled investeerinud kallisse lainurkobjektiivi, aga sa ei saa võtta sellest maksimumi vaid pead leppima kitsama vaateväljaga.

Neile, kes tegelevad värvitöötlusega, on mul meeldiv uudis, mida olen ise juba aastaid oodanud –  nimelt on a7 seeria hübriidil lõpuks sisene 10-bit 4:2:2 videosalvestus. Võrreldes uut mudelit enamuse Sony hübriididega, sh eelkäija a7 III-ga, millel on 8-bit 4:2:0 videosalvestus, võimaldab a7 IV 10-bit 4:2:2 salvestada kordades rohkem värviinformatsiooni.

Saamaks aru, kui suur vahe reaalselt on, toon välja mõned numbrid. Väiksema värvisügavusega 8-bitil on 256 varjundit iga kanali kohta (RGB), mis teeb kokku 16.7 miljonit erinevat võimalikku värvivarjundit. Võib kõlada küll nagu tohutult palju, aga võrreldes seda 10-bitise värvisügavusega, millel on 1024 varjundit iga kanali kohta ja 1.07 miljardit võimalikku värvivarjundit, on selge, et tegemist on siiski märkimisväärse hüppega. Lisaks 10-bitile on 4:2:2 chroma subsampling, millega salvestatakse rohkem värviinfot kui enamlevinud 4:2:0 meetodil.

Milleks see kõik siiski vajalik on? Eriti mängib see rolli kasutades Sony flat pildiprofiile (nt slog3), mida videograafias kasutatakse dünaamilise ulatuse suurendamiseks. Kuna log pildiprofiilid otse kaamerast välja on väga tuhmid ja värvitud, siis silmale ilusaks tegemiseks on vajalik korralik järeltöötlus, mis on päris nõudlik. Tehes seda 8-bit 4:2:0 värvisügavusega võib pilt kiirelt laiali laguneda ja tekkida soovimatud nähtused nagu näiteks color banding jms. See ei ole küll tõeline RAW video, aga kindlasti suur samm edasi. Pro tip: FullHD 120ks 10bit 4:2:2 video jaoks pead kasutama S&Q režiimi – sellega küll kaotad heli, aga saad 10bit 4:2:2 värviinfo, mida tavalisel videorežiimil 120ks videol ei ole.

Üllatusena on lisatud ka XAVC S-I videokoodek ja S-Cinetone, mis hetkel Sony hübriidide seas leitav vaid a1 ja a7S III sees. XAVC S-I koodek on parem videotöötluseks, kuna see ei ole arvuti suhtes nii nõudlik.

XAVC S-I on hea valik kiire tegevuse filmimisel ja/või kui kaadris on palju detailseid objekte nagu puulehed jne. XAVC S-I koodekiga kaasneb märkimisväärne faili mahu suurenemine, millest tasub mälukaarte soetades teadlik olla.

Professionaalse kaamera kasutamine streamimiseks on nüüd käkitegu – ühendades a7 IV arvutiga tuvastatakse see automaatselt (eelnevalt valitud toiminguna USB streaming) veebikaamerana, mis võimaldab seda koheselt kasutada videokõnedeks jne. Maksimaalne resolutsioon on 4k, kuid see on max 15ks. Sujuvama videoedastuse jaoks soovitan kasutada pigem FullHD resolutsiooni, mis laseb kasutada kõrgemaid kaadrisagedusi. Muide, võimalik on ka striimimisega samaaegne videosalvestus.

Sellel mudelil puudub paljudele kaameratele omane salvestuslimiit (nt a7 III 29min). Õnneks see tundub saavat standardiks ja näeme üha enam, kuidas tulevastel kaameratel see limiit puudub.

Lisaks SteadyShot standard režiimile on nüüd ka active režiim, mis tagab sujuvama videopildi veidi sisse cropides ning elektrooniliselt stabiliseerides. See vähendab küll mingil määral vaatevälja, aga vastutasuks saad sujuvama pildi. Leian, et see funktsioon on pigem neile, kes kasutavad materjali otse kaamerast välja erilist järeltöötlust tegemata. Kuna järeltöötlusprogrammides olevad stabiliseerimise pistikprogrammid (plugin) annavad sulle rohkem kontrolli, siis isiklikult eelistan ikka standard režiimi.

Uundusena leiame veel Focus Mapi ja Breathing Compensationi – nendest Focus map on uus abimees teravusala kontrollimiseks. Esmalt võib see tunduda väga kirju ja segane, aga tegelikult on üpris lihtne – külmad toonid tähistavad, mis jääb fookusalast tahapoole, soojad toonid ettepoole jäävaid objekte ja värve ei kuvata alal, mis on fookuses.

Ise leian, et focus mapiga on parem fookust tuvastada ja seetõttu eelistan seda funktsiooni tuntud focus peakingule. Kahjuks täna on focus map saadaval vaid video režiimil. Breathing compensation aitab peita objektiivi fookushingamist (focus breathing). Hetkel toimib ainult teatud Sony objektiividega ning see töötab kärpimise meetodil, teades nende objektiivide niiöelda hingamisulatust. Objektiivi vaateväli küll kahaneb, aga tänu sellele on eemaldatud vaatajat häiriv fookushingamine – hetkel on see saadaval vaid a7 IV kaameral.

 

Kokkuvõtteks

Sony a7 IV ei ole küll niivõrd revolutsiooniline täiskaader hübriidkaamera nagu oli seda omal ajal a7 III, aga kahtlemata on sellega turule toodud uut ja silmapaistvat tehnoloogiat, mis teeb selle väga konkurentsivõimeliseks. Fotograafi vaatenurgast ei pruugi see olla tohutu areng suhteliselt võimekast eelkäijast, aga kui tegeled ka videograafiaga, siis on põhjuseid uuendamiseks rohkem kui küll.

Isiklikult olen selle kaameraga väga rahul ning ei ole ühtegi halba sõna öelda, eriti pärast esimest tarkvarauuendust, mis parendas silmatuvastuse täpsust. Eelistaksin küll, et 4k 60ks oleks kas ilma või väiksema lõikefaktoriga, aga arvestades, mida üks kaamera sellise raha eest pakub ei saa väga nuriseda. Suure tõenäosusega suudab a7 IV rahuldada iga hobifotograafi ja sobib suurepäraselt ka professionaalile B või lausa A kaameraks.

 

• Telli Sony a7 IV endale kohe Photopointist, sest Sa oled seda väärt ››