Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 16. dets. 2017

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2

Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2
Penelope Russak

Viis aastat tagasi esitles Tamron värinastabilisaatoriga 24-70mm f 2,8 objektiivi. Tegu oli tõelise tööloomaga, mis nii mõnegi elukutselise fotograafi Tamroni usku meelitas, sest sellest obektiivist sai arvestatav konkurent Canoni ja Nikoni profiklassi standardsuumidele. Hinnalt soodsam, kuid pildikvaliteedilt samaväärne ning varustatud stabilisaatoriga – need kolm omadust panid nii mõnegi skeptiku Tamronit hoopis teise pilguga vaatama.

Nüüd on Tamron aga otsustanud hea veel paremaks teha ja sündinud on teise generatsiooni 24-70 f 2,8, millel kõiki omadusi veelgi timmitud, et rahuldada ka kõige kapriissema fotograafi nõudmised. Niigi väga tõhus värinastabilisaator on uuel mudelil vaiksem, sujuvam ja tõhusam. Äärealade teravus tänu uuele vääristusele parem. Vinjett väiksem, vähem sisepeegeldusest tekkivaid helke, sujuvamad fookusest väljas alad, ehk ilusam bokeh.

 

Objektiivi üldine iseloomustus

Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiv sobib nii pool- kui täiskaader peegelkaamerate ette. Mina testisin seda koos Canon 1D mark IV kaameraga. Objektiiv on üsna raske kaaludes umbes 900 grammi. (Eelkäijast ligi 100 grammi võrra raskem.)

Mõni 24-70mm objektiiv leidub iga tootja valikus, sest tegu on väga praktilise fookuskauguste vahemikuga, millega saab tehtud enamiku pilte. Reportaažid, portreed, loodus, linna- ja maastikuvaated, perepildid, pulmad, tooted, reisifotod – see objektiiv katab kõik need žanrid.

24 mm ots lubab kaadrisse haarata reisidel silmatud hingematvad maastikuvaated, samas kui 70mm on juba lühike teleobjektiiv, millega jäädvustada pilkupüüdvad portreed. Tegu on must-have tööriistaga, mis kulub ära nii hobipiltnikule kui ka elukutselisele fotograafile.

Aga aitab sisejuhatusest, keerame objektiivi kaamera ette ja vaatame järgi, kuidas sellega pildistada on.

 

Reaalses kasutuses

F2,8: 1/30 sec; ISO 500; 70mm

Valgusjõuline f 2,8 ava lubab pilti teha ka kehvades valgusoludes ja kui kasutada maksimaalselt lahtist ava 70mm juures, muutub taust meeldivalt uduseks.

Värinastabilisaator on praegusel pimedal ajal suureks abiks. Objektiivi tutvustus lubab, et uuendatud stabilisaator võimaldab kasutada lausa 5 stoppi pikemat säriaega, kuid inimeste pildistajana ei saa mina säriaegasid lõpmatult pikemaks venitada, sest modelli liigutamise tõttu võib pilt ka stabilisaatorist olenemata udune tulla. 2-3 stoppi pikemat säri kasutasin aga pidevalt ja pildid tulid teravad. Muidugi ei jäänud pikkade säriaegadega käest pildistades vaid stabilisaatorile lootma, vaid aitasin terava pildi saamisele omalt poolt sellega kaasa, et seisin, kaks jalga tugevalt maas ja võimalusel toetasin ka õlga seina vastu, et keha statiivina töötaks. Ei lobisenud päästiku vajutamise ajal ja palusin ka modellidel hästi paigal olla.

Kui üldiselt lähtun pildistades rusikareeglist, et säriaeg võiks olla vähemalt sama mis fookuskaugus, ehk siis 200mm objektiiviga pildistades 1/200 sec, 100mm objektiiviga 1/100 sec jne, siis uue Tamroniga kasutasin võrdlemisi julgelt 70mm juures 1/30 sec säriaega. Pildistasin küll igaks juhuks rohkem kaadreid, kui tavaliselt, sest eks uduseid pilte sattus nii aeglase säriga sekka omajagu, kuid üldiselt tegi stabilisaator väga head tööd.

Objektiivi teravus on igati eeskujulik. Täiesti lahtise avaga pisut pehmem, mis on üsna tavaline nähtus, aga alates f4 on ta väga terav.

F4: 1/125 sec; ISO 100; 52mm

Hämaras pildistamisega saab objektiiv väga hästi hakkama, autofookus on kiire ja täpne ning ka vähekontrastsel pinnal teravustab hetkega ning ei hakka saagima.

F2,8: 1/60 sec; ISO 640; 64mm

 

F2,8: 1/60 sec; ISO 640; 70mm

 

F5,6: 1/160 sec; ISO 125; 55mm

 

Mingeid moonutusi ma fotodelt ei leidnud. Ka piltide servad olid selged ja puhtad – ei mingeid venitusi, ega värvilisi “halosid”. (Kromaatiline aberratsioon avaldub tavaliselt pildi servades värviliste kontuuridena ja eriti hästi on seda näha peente mustrite ümber nagu näiteks puuoksad.)

F3,5: 1/200 sec; ISO 100; 70mm

 

F2,8: 1/80 sec; ISO 1250; 70mm

 

F2,8: 1/80 sec; ISO 1250; 60mm

 

F2,8: 1/60 sec; ISO 250; 70mm

 

Kokkuvõtteks

Olen Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 eelkäijat lugematuid kordi fotograafidele soovitanud, sest see on parima hinna-kvaliteedi suhtega standardsuum, mida ma proovinud olen. Uus ja täiustatud mudel maksab selle ülevaate kirjutamise hetkel küll üsna soliidsed 1399 eurot, kuid tegu on tõesti praktilise ja usaldusväärse tööriistaga, mis on oma hinda igati väärt. Valgusjõuline püsiv ava f 2,8, tõhus värinastabilisaator, terav ja moonutustevaba pilt – mida enamat oskakski soovida.