Olympus, nagu ka paljud teised kaameratootjad, on astunud kindla sammuga “retrokaamerate rongile” ning võtnud sellest kõik, mida võtta annab. OM-D seeria hübrdiidkaamerad ning ka STYLUS 1 on selge tõestus sellele. Viimane üllitis OM-D seeriast, tänase ülevaate subjekt OM-D E-M10 (mis on kolmas OM-D), ei ole selle koha pealt erand. E-M10 on samas Olympuse versioon tuua OM-D ka sellise kasutaja juurde, kes ei soovi kaamera eest neljakohalist summat välja käia. Hübriidkaamera kere hind algab 600’st eurost ning koos uue 14-42 mm kit-objektiiviga tuleb rahakotti ainult 799 euro jagu kergendada. Kõlab sooduspakkumisena? Tegelikult, koos vanema 14-42 mm objektiiviga komplekti saab 100 eurot soodsamalt, mis on igatepidi säästupakkumine.

Sellise hinna juures võiks öelda, et E-M10 üritab konkureerida just “suuremate” peegelkaameratega, nagu näiteks Nikon D5300, Canon EOS 700D või Pentax K-50. Eriti kaalu- ja mõõdukategoorias, kus E-M10 teeb pea sama töö ära tükkmaad väiksemas korpuses ning pakub kohati intuitiivsemat (loe: algaja jaoks sõbralikumat) kaamera juhtimist. Selle väljaütlemise pärast ei ole mõtet ka kohe häält tõstma hakata. Peegelkaamerat ei ole mõtet soetada pelgalt selle pärast, et seal on peegel sees. Kui fotograafia on võõras ning ei taheta sellesse eriti süveneda, kuid soov hea kvaliteediga pilti saada, siis hübriidkaamera sobib paremini – ikkagi väiksem, kergem ning P, automaatrežiimis, stseeni- ning eriefektivalikute kasutamine on mugavam ja kui kaamerat kasutatakse enamus ajast Live View režiimis, siis on hübriid ka kordi kiirem võrreldes peegliga vennaga.

 

Ei saa üle sellest, et võrrelda E-M10’t oma vanemate ja kangemate vendadega: lipulaev E-M1 ning esimene OM-D ehk E-M5. Väikevennal on sama disainiga magneesiumsulamist korpus ning võrdlemisi sarnane E-M5’le. Teisalt on sel välja visatud ilmastikukindlus. Kuidagi tuleb soodsam hind ju saavutada (või vähemalt niimoodi räägitakse). Sensor on sama 16,1 megapiksline Four Thirds formaadis Live MOS footonipüüdja, mis ka E-M5 sees. Samas on saanud E-M1 kõige kangema TruePic VII pildiprotsessori (mis teeb lisaks heale müraeemaldusele ka teravustamise ning sarivõtte kiireks). Disainjooned jällegi ulatuvad E-M5 juurde – samasugune režiimiratas + 2 valikuratast ning Fn nupud kasutamisloogika (sellest varsti ka täpsemalt) ning ka kallutatav ekraan. Aga suurimaks uuenduseks on hoopis integreeritud välgu lisamine, mis võrreldes eraldiseisva FL-LM2 välguga on tükkmaad mugavam lähenemine.

	OM-D E-M10	OM-D E-M1	OM-D E-M5
Sensor	Four Thirds Live MOS 16,3 megapikslit	Four Thirds Live MOS 16,3 megapikslit	Four Thirds Live MOS 16,3 megapikslit
ISO ulatus	100 – 25600	100 – 25600	200 – 25600
Pildiprotsessor	TruePic VII	TruePic VII	TruePic VI
Maks. säriaeg	60 sek; bulb kuni 30 min	60 sek; bulb kuni 30 min	60 sek; bulb kuni 30 min
Min. säriaeg	1/4000 sek	1/8000 sek	1/4000 sek
Ekraan	3″ TFT LCD, kallutatav 1037000 pildipunkti	3″ TFT LCD, kallutatav 1037000 pildipunkti	3″ OLED, kallutatav 610000 pildipunkti
Pildiotsija	Elektrooniline 1,44 miljonit pildipunkti	Elektrooniline 2,36 miljonit pildipunkti	Elektrooniline 1,44 miljonit pildipunkti
Videosalvestus	1920 × 1080 25p H.264/MPEG-4 AVC	1920 × 1080 25p H.264/MPEG-4 AVC	1920 × 1080 25p H.264/MPEG-4 AVC
Sarivõtte kiirus	8 kaadrit/sek	10 kaadrit/sek	9 kaadrit/sek
Välklamp	Integreeritud	Eemaldatav FL-LM2	Eemaldatav FL-LM2
Ühendused	USB/AV, microHDMI	USB/AV, microHDMI mirkofoni sisend Bluetooth	USB/AV, microHDMI mirkofoni sisend lisatarviku pesa kaudu Bluetooth
WiFi	WiFi 802.11 b/g	WiFi 802.11 b/g/n	–
Aku kestvus	320 kaadrit	330 kaadrit	(pole täpsustatud)
Korpus	Magneesiumsulamist	Magneesiumsulamist Pritsme- ja tolmukindel	Magneesiumsulamist Pritsme- ja tolmukindel
Mõõtmed	119 × 82 × 46 mm	130,4 × 93,5 × 63,1 mm	121 × 89,6 × 41,9 mm
Kaal (kere)	350 g	443 g	373 g
Hind Photopointis	599 € (kere)	1399 € (kere)	699 € (kere)

Niipidi parameetreid vaadates jääb paratamatult mulje, kus E-M10 on natuke kärbitud ristand kahest eelmisest OM-D seeria kaamerast. Samas, egas selline hinnang valegi pole – Olympus ei hakanud uuesti jalgratast siin leiutama, vaid komplekteeris lihtsalt uue(ma).

 

Nagu ma juba eelnevalt mainisin, on OM-D E-M10 välimuselt väga sarnane E-M5 mudeliga. Ainsaks visuaalseks erinevuselemendiks jääbki väikevenna integreeritud välklamp. See, ning kaamera ees olev teravustamise abivalguse tuluke rikuvad ainukesena ka üleüldist askeetlikku disainjoont.

 

Kaamera kere ning nuppudega ära harjumine võtab ikka natuke aega. Seda eriti siis, kui oled eelnevalt teiste tootjate fotoaparaatidega kokku puutunud. Minul isiklikult ei ole eriti siiani kaameratega probleeme ette tulnud. Igapäevaselt Canoniga pildistades ei ole mingi vaev Pentaxi, Sony, Fujifilm või Nikoni suuremate kaamerate kallale minek. OM-D pani jällegi kukalt kratsima, nagu ka D5300 – kust ma seda saan, kus teine asi on, miks see nupp siin on. Uuel kasutajal soovitan soojalt eelnevalt kasutusjuhendit ikkagi vaadata, et ei tekiks probleeme kaamera juhtimisega.

See, et tegu on algajale suunatud kaameraga, andis tunda esmasel sisselülitamiselgi. Keeran manuaalrežiimile, muudan ava ja säriaja kasutades ülemisi rattaid (eesmine on enamus režiimides põhiparameetri seadistamiseks, tagumine särikompensatsiooni jaoks). Siis hakkan tundlikkuse muutmist ette võtma. Ja mida ei leia, seda ei leia. Lõpuks õnnestus Fn2 nuppu pikalt all hoida, mis võimaldas selle nupuga kuvama panna ka valge tasakaalu / tundlikkuse muutmise menüüd. Variant B on jällegi vajutada tagapaneelil OK nuppu, mis kuvab ekraanile pea kõik muudetavad parameetrid. Väga kiire ega intuitiivne pole, kuid selline lahend on võimaldanud kere puhtamana hoida.

Ülipositiivne on mugavalt kallutatav puutetundlik ekraan. Seda saab keerata vastavalt oma soovile ning säästab paljudel juhtudel kõhuli roomamisest. Ekraanilt saad valida teravustamispunkti ning kasutada seda ka päästikuna.

Kaamera pildiotsija on varustatud lähedussensoriga ning lülitub sisse siis, kui sa selle silma lähedale paned. Nii prillidega ja ilma – sellega probleeme ei tekkinud. Samas pildiotsija kallal võiks natuke norida küll – ei tundu see nii terav, kui ekraan ega ka nii kiire, kui näiteks Fujifilm X-T1 küljes olev.Teisalt, siiski üle tubli keskmise ning väga hästi kasutatav.

Kaamera istub kätte suurepäraselt ning on ühe käega ka täitsa edukalt opereeritav. Eesmine tugi – võiks olla küll natuke sügavam – pakub head haardevõimalust ning tagumisel küljel olev pöidlatugi tagab tugeva haarde kaamera ümber. Samas tundub sisse-välja lülitamise lüliti natuke idiootse koha peal olevat. Kinnastega raske liigutada seda hooba ning kõige sujuvamalt ei käi.

Külgedel paistavad välja ka kaamerarihma kinnitusaasad. Selline lähenemine on igatepidi kihvt – rihm ei jää kusagile jalgu ning liigub piisavalt kergelt. Lisaks hoiab kaamerat kenasti tasakaalus.

Eraldi vajab ära mainimist uus Olympuse KIT-objektiiv. M.ZUIKO DIGITAL ED 14-42mm f/3.5-5.6 EZ, nagu eelnevatel piltidel juba nägite, on ülikompaktne. Kaamerat välja lülitades ei võta see sisuliselt üldse ruumi.

Kes varasemalt OM-D’d kasutanud, tunneb E-M10 menüüdes end koduselt. Siinkohal ei ole eriti midagi muutunud. Uue kasutaja jaoks annan järjekordselt sooja soovituse: loe ennem kasutusjuhendit. Menüüd on suured ja sügavad ning kaamera täpseks seadistuseks – algaja või edasijõudnud, vahet pole – on tihti vaja konsulteerida natuke targema infoallikaga. Üheks suureks häirivaks aspektiks oli menüüdes navigeerimine. Olen Canoni/Pentaxi ja paljude muude kaamerate peal harjunud kerimisrattaga kiirelt liikuma, kuid Olympusel see loogika ei kehti – ratast keerates lähed samm sammult üha rohkem menüüsse sisse, kuni oled lõpus. Tahad liikuda ülevalt alla, pead ikkagi suunaklahvidega tagapaneelilt sisendi andma. Ma tean, pisiasjad, kuid häirima jäid sellegipoolest.

Tootja sõnul on ka suureks plussiks antud kaamera juures see, et pildiotsja abil saab ka menüüs liikuda. Hmm.. pildiotsija + tagumisel paneelil olevad nupud ei ole just kõige mugavam kooslus.

 

 

 

Need objektiivid, mil EZ tähis (Easy Zoom), saab kaameralt juhtida suumi. Lisaks saab kasutaja muuta põhiparameetreid (säri, ava, valge tasakaal, tundlikkus jne), teravustada ning kaamera katikut juhtida. Kui Live View režiimis (nii, et näed telefonis kadreeringu eelvaadet) kasutada ei taha, võid rakenduses võtta ette ka lihtsalt distantspäästiku. Lihtne, mugav, intuitiivne. Ei ühtegi halba sõna sel kohal.

 

Esimene klõps, ekraanil 100% suurendus ning nendin tõsiasja, et pilti korralikult pakkida ikkagi ei oska. Pakkimismüra ning detailsuse kadu jne jne. Aga võta näpust, kaameras pakitud JPEG faili eelvaade ongi neil kehv. Arvutis teine lugu.

Mürataluvus, teravustamiskiirus ning pildistamiskiirus on kaameral täitsa eeskujulik. Osades tingimustes sai Olympuse teravustamine isegi paremini hakkama, kui Canoni 5D Mark III. Kaamera leiab väga kiirelt teravustamispunkti üles, lukustab sellele ning laseb võtte ära teha. Käsitsi teravustamisel küll soovitan soojalt Focus Peaking funktsiooni sisse lülitada – nii ekraanilt kui pildiotsijalt vaadates on ilma selleta raske hinnata, mil parim teravus käes. Samamoodi on äärmiselt eeskujulik ka pildistabilisaator. See ei ole küll nii hea, kui E-M1 sees olev viiesuunaline sensorinihutaja (E-M10 puhul kolmesuunaline), kuid enamjuhtudel teeb väga arvestatava töö.

Rääkides korra kaamera kiirusest – sarivõte on eeskujulik, teravustamiskiirus suurepärane ning menüüdes liikumine ei tekita tunnet, et vana 486 ette sattunud.  Jah, see ei ole nagu Sony 10 kaadrit sekundis Speed Priority (kuni 10 kaadrit), kuid 8 kaadrit sekundis kuni 20 RAW / mälukaardi täis JPEG on väga arvestatav tulemus, sõltumata kontekstist.

Kõik originaalfailid on lihtsalt avatavad täismõõdus, kui kopeerite lingi aadressi ning avate need eraldi aknas/sakis.

Lisaks on kaameral olemas eraldi “ART” režiim, mis lisab Instagrami-laadsed efektifiltrid fotodele. Ma siinkohal lasin natuke laiska ja lisasin filtrid tagantjärgi Olympuse tarkvaraga RAW failile.

Kaamera mürataluvus on tegelikult üllatavalt hea. RAW failis saab kergelt müratõrje teha, kuid JPEG pakkimise ja kaamerasisese müratõrje kohta pole ka nagu midagi halba öelda [Siinkohal ma ei hakka lisama näidispilte kõrge tundlikkuse kohta. Lihtsam on vaadata dpreview.com lehel võrdlust, kus samadel tingimustel on tehtud sadade ning sadade kaameratega sama müratesti. Sellisel juhul saab E-M10 paremini konteksti panna]. Olympus teeb JPEG pakkimisega ära üllatavalt hea töö. Mitte küll nii hea, kui näiteks Fujifilm kaamerad, kuid siiski väga hea.

Üks tõsine möödapanek, ma ei tea kas Adobe või Olympuse poolt, on tõsiasi, et ei Lightroom 5 ega Photoshop CS6/CC (ehk Adobe Camera RAW) ei oska hetkel veel (2014. aprilli algus) E-M10 .ORF failidega midagi peale hakata. RAW failide konvertimiseks tuleb siis kasutada kaameraga kaasa tulevat Olympuse tarkvara, mis ei ole üldse nii intuitiivne egas mugav kasutada (kuid vähemalt eesti keeles, hea seegi).

Üks asi, mille kohta ma arvamust ei avalda / ei oska avaldada, on kaameraga filmimine. Jah, sel on FullHD 25p formaat olemas. Jah, korralik kvaliteetne stereomikrofon (välist lisada ei saa). Kiire teravustamine, eriefekti filtrite lisamise võimalus ka filmile ning nii mõndagitki muud veel. Ehk võib öelda – filmib paremini, kui mobiiltelefon, paremini kui keskklassi videokaamera ja kindlalt paremini, kui kompaktkaamera.

 

Olympus OM-D E-M10 jättis endast maha ühe imeliku jälje, vähemalt minu jaoks. Miks, sa võid küsida. Sellepärast, et aastaid paar tagasi ma pidasin Olympuseid mänguasjadeks, mitte fotoaparaatideks. OM-D seeria loomise järel vaatasin nende poole natuke huvitatud pilguga ning peale E-M10 paarinädalast kasutamist on soov E-M10 ära soetada. Seda isegi tema kiiksudega, kohati natuke imeliku menüü ning kasutusloogikaga. Sest pilt on temal üllatavalt hea, stabilisaator võimekam kui mu Tamron 24-70 objektiivil Canoni ees… ning suurte püksitaskute korral mahuks ka taskusse.

+ “Pisikese” sensori kohta suurepärane pildikvaliteet
+ Kuni ISO1600 olematu müra
+ Mõnus pööratav ekraan
+ WiFi oma kasutusmugavuse ja funktsionaalsusega
+ Mugav klassikaline OM-D seeria magneesiumkorpus
+ Kompaktsuse arvelt pole loovutatud kasutusmugavust
+ HDR, Time Lapse korralik toimetamine
+ Pildistabilisaator
+ Sarivõtte kiirus
– Keskpärane pildiotsija
– Menüüde ja kasutajaliidesega harjumine võtab aega
– Aku tagasihoidlik vastupidavus

Ära peab mainima ka eesti keele. Olympus on alati pannud oma kaamerate valikusse ka eesti keele. See omakorda tähendab seda, et ka natuke tehnika/fotovõõram inimene saab seda hübriidkaamerat mugavalt kasutada. Mina kahjuks olen küll oma fotokoolituse algselt saanud englishmanide keeles ning seetõttu on kaamera kasutamine maakeeles natuke võõras (loe: ebamugav) ning piltidel näha ka ei ole.

Nagu ma juba eelnevalt ütlesin, E-M10 on üllatusi täis kaamera. Esmasest “ma võtan ülevaateks selle ainult laheda disaini pärast” suhtumisest sai kiiresti “oh see on ikka väga hea pildistamisaparaat” suhtumine. Siinkohal tuleb veelkord ja väga tõsiselt vaadata ka ülevaate alguses toodud konkurente. E-M10 on vaat et kordi väiksem, kui algajatele suunatud peegelkaamerad. Samas on sel funktsionaalsust sama palju või veel rohkem ning rahuldab ka edasijõudnumate pildistamisvajadused. Niipidi vaadates ei saa ma üldse aru, miks peaks valima algajale suunatud peegelkaamerat.

Olympus OM-D E-M10 Photopointis alates 599€

Olympuse OM-D seeria hübriidkaamerad Photopointis