• Silver Pik
• Avaldatud 8. märts 2016

Tamron tõi eelmisel aastal turule lausa kaks uut fiksobjektiivi – SP 35mm f/1.8 Di VC USD ning SP 45mm f/1.8 Di VC USD. Tänase üleaate keskmes on neist pikem – 45mm objektiiv, mis konkureerib 50 mm markeri ümber asetsevate standardobjektiividega. Segmendiga, mis on sama üleküllastunud kui näiteks säästutahvlite pakkumiste lett. Sellises kontekstis on Tamronil omamoodi raske juba avatud uksest sisse murda ning tõestad, et ka temal on õigus suurte poiste laua taga olla. Eriti veel siis, kui ees ootamas on juba klassikalised omatootjate 50 mm fiksobjektiivid, soodsad nifty-fifty fiksid, kuid ka uued suured tegijad nagu näiteks Sigma 50mm f/1.4 DG HSM ART objektiiv.

Viimastega me täna suuri võrdlusülevaateid tegema ei hakka – vaatame hoopis põhjalikumalt Tamroni klaasi ja konstruktsiooni – üritame selgusele jõuda kui hästi see sobib normaalobjektiivi asenduseks või igapäevaseks portreeobjektiiviks.

Tamroni 45 millimeetrisest fiksist kirjutades võib sisuliselt numbrid maha kopeerida 35 millimeetrise fiksi pealt, või vastupidi. Laias laastus on need objektiivid suhteliselt sarnased – alates korpuse disainist ja läbimõõdust, lõpetades tehniliste lahendustega. Lihtsalt ühe fookuskaugus on 10 mm pikem ning sellest tingituna ka natuke teine optilise disaini valem. Samas on mõlemal objektiivil samad vääristused elementidel, sama arv spetsiaalelemente, sama stabilisaator ning ka ilmastikukindlus

Tehnilised andmed

Seda objektiivi puhtalt numbrite järgi vaadates – 2/3 stoppi pimedam võrreldes Sigma 50mm f/1.4 ART objektiiviga või siis kaameratootjate pakkumisega (viimased küll nii vana disainiga, et võivad uute kõrge lahutusvõimega keredele liiga lahjaks jääda). Samamoodi on Tamron ning Sigma tükkmaad kõrgema hinnasildiga võrreldes soodsamate 50 mm fiksidega, kuid seda põhjusega – Sigma suurepärane pildikvaliteet, Tamronil  sama kvaliteedi juures ka ilmastikukindlus ning värinastabilisaator. Tamron neist, sõltuvalt küll vaatenurgast, minuarust kõige universaalsem.

Mõlemad Tamroni uued fiksid on suhteliselt identse disainiga – ainukeseks erinevuseks jääb see, et kõnealune SP 45mm f/1.8 Di VC USD objektiiv on sentimeetri jagu pikem SP 35mm f/1.8 Di VC USD objektiivist. Võrreldes teiste, enam-vähem samasse klassi jäävate objektiividega – EF 50mm f/1.4 USM või Nikkor AF-S 50mm f/1.4G torudega – nii Tamron kui eelpool mainitud Sigma on ikka täiesti teises klassis. Samas on Tamroni objektiiviga väga mugav pildistada, kuna see on väga hästi tasakaalustatud suure täiskaader kere ees – nii tallaga kui ilma.

Selles objektiivis kasutati esmakordselt (paralleelselt SP 35mm f/1.8 objektiiviga) uut Tamroni SP seeria disainjoont – lai hõbedane krae bajonetipoolses otsas, matistatud must metalltuubus ning loomulikult uued lülitid.

Objektiivi ülemisel/eesmisel küljel on ka suur teravustamisskaala ning loomulikult ka lai teravustamisrõngas. Selle kasutamine on sarnaselt väikevennale imelihtne – lai kummeeritud rõngas, mida on mugav haarata nii kinnastega kui paljakäsi. Teravustamisrõngaga ühest äärmusest teise liikumine võtab kuskil ~190-200° – piisavalt sujuv fotograafilises rakenduses, kuid videograafide jaoks kohati liiga äkiline.

Suurimaks erinevuseks SP 35mm f/1.8 objektiiviga saab hoopis see, et SP 45mm f/1.8 objektiivil on sisemine teravustamine – objektiivi eesmine element ei liigu üldse teravustamise ajal. Kombineerides nüüd sisemise teravustamise erinevate tihenditega objektiivi korpusel, lülitite taga ning bajoneti ümber, saame kokku väga ilmastikukindla koosluse. Teisisõnu, kerges vihmas või tolmupilves võid südamerahuga edasi pildistada ilma, et peaks kohe objektiivi / kaamerat katma hakkama (eeldusel, et kere ise ka tihendatud). Kuna objektiivi enda välised mõõtmed ei muutu, siis ei imeta kusagilt ka niiskust ega tolmu objektiivi sisemusse.

Küljele on pandud kaks lülitit – AF/MF ning stabilisaator sisse/välja. Võrreldes eelmiste Tamroni objektiividega on lülitite disain muutunud, pakkudes nüüd mugavamat kontrolli nende asendi üle. Seda just tänu kõrgemale ning laiemale profiilile. Ka kinnastega oli väga mugav neid liigutada.

Üleüldises hinnangus – väga hea koostekvaliteediga ning õnnestunud disainiga objektiiv, mis oli täiskaader kere ees suurepärases tasakaalus. Väiksemate-kergemate poolkaader kerede ees võib see jääda natuke raskeks, kuid väheusutav, et keegi seda väga soetaks ka EOS 1200D või D3300 ette.

Seda objektiivi testimise alguses oli peas lihtne mõte – kuidas on Tamroni kvaliteet võrreldes kõrgelthinnatud Sigma 50mm f/1.4 ART objektiiviga. Seda just seetõttu, et Sigma on uue põlvkonna 50mm fikstorude verstapostiks (Zeiss Otus on nišitoode mitte tavakasutaja töövahend; Canoni-Nikoni-Pentaxi 50mm fiksid on liiga madala lahutusvõimega ning ei kannata tänapäeva kaamerate ees võrdlust väga) ning kohane oleks vaadata ju samas hinnaklassis oleva optika poole. Etteruttavalt võin südamerahuga öelda, et kahtluseuss oli ülearune – Tamron oskab ning suudab toota tipptasemel optikat ning seda ka mõistliku hinna juures.

Kasutusmugavuse ning pildikvaliteedi teemadele läheneme täna tagurpidi ning alustame hoopis teistest kohtadest:

Teravustamine

Selle objektiivi puhul võib võta või jäta argumendiks väga kergelt osutuda autofookuse kiirus ning täpsus. 45 mm on piisavalt kitsa vaatenurgaga / f/1.8 piisavalt väikese teravussügavusega, et ka 1 cm möödateravustamine keerab kaadri nässu. Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD objektiiv kasutab Tamroni USD ultraheli mootorit, mis reaalsuses pakub sisuliselt hääletut ning väga kiiret teravustamist. Kahjuks ei ole see nii kiire, kui näiteks Canoni kallimate objektiivide USM või Nikoni SWM mootor, kuid egas ma polegi ühtegi kolmanda osapoole toodetud toru nii kiirelt liigutamas näinud. Kasutades seda objektiivi näiteks kelgutavate laste lähivõtete tegemiseks või toas ringijooksva maimikueas oleva lapse pildistamiseks. Situatsioonis, kus sekundi-paari jooksul on vaja sarivõtte ajal liigutada objektiivi poole teravustamisskaala ulatuses ning saada ka 30-50% kasutatavaid kaadreid ka pea täisava juures, võib ainult rahule jääda.

Canon EOS 5D Mark III + Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD
@ f/1.8 | ISO 100 | 1/500 sek | VC sees
Ka kelgutavast lapsest saab lähivõttel teravaid pilte.

Käsitsi teravustamise puhul fotograafilises kontekstis on objektiiv mugav – suur rõngas, sujuv piisavalt pikk liikumiskäik tagab täpse kontrolli teravustamiskauguse üle. Nii Live View / focus peak’inguga ekraanilt teravustades kui läbi pildiotsija kiigates sai õige punkti kiirelt üles leida piisavalt mugavalt. Teisalt, videograafilist rakendust silmas pidades on soovituslik follow focus mehhanism objektiivile kinnitada, et võimalikult täpne kontroll objektiivi üle saada.

Pildistabilisaatori efektiivsus

Normaalobjektiivi puhul on ka fotograafil väga suur kasu sees, võimaldades natukenegi kehvemates valgusoludes stabilisaatorit appi võtmata saavutada aktsepteeritavaid tulemusi. Kuldreeglit vaadates oleks minimaalne “turvaline” säriaeg 1/50 sek, kuid harjumuspäraselt saab 90% teravaid tulemusi ka 1/30 sek säriaja juures. Stabilisaatori sisselülitamisel saab enamuse teravaid kaadreid ka 1/4 säriaja juures, 1/8 ning 1/15 on vaat et 100% teravad. See teeb stabilisaatori võimekuseks ~3 stoppi (1/30 ning 1/4 sek säriaegade vahe on 3 stoppi). Hea hoidmistehnika juures / istudes saab teinekord kasutada ka 1/2 säriaega – kolmandiku pilte ikka jäävad teravad.

Maakeeli öeldes – liikuvad ja dünaamilised maastikupildid, nagu madalate pilvede liikumine taevas või voolav vesi – selle liikumise edasikandmiseks ei ole vaja statiivi, kuna objektiiv võimaldab ka käest pildistades vajalikku pikka säriaega kasutada.

Optiline kvaliteet

Järjekordselt ei tee me Digitestis suuri laboriteste lahutusvõime või kromaatilise aberratsiooni mõõtmiseks või hoopiski teravuse languse mõõtmiseks kaadri äärealadel. Selleks on jätkuvalt parim ning mugavaim koht DxOMark, kuna neil ka võrdluseks suur andmebaas. Klikka siia, et näha võrdlust eelpoolmainitud objektiividega ning näha erinevusi numbriliste väärtustena.

Puhtalt numbriliselt on näiteks Sigma 50mm Art objektiivi maksimaalne lahutusvõime suurem, kuid… seda ka f/2.0 juures. Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD on parim täisava ehk f/1.8 juures, seega nagu… niipalju siis suuremast valgusjõulisusest. Mida ma sellega öelda tahan? See 2/3 stoppi suurem valgusjõulisus ning natuke väiksem teravussügavus lihtsalt ei kompenseeri üle võimekat pildistabilisaatorit ning ka Tamroni suurepärast lahutusvõimet (mille erinevus on ~15%). Nikoni ning Canoni torudest maksimaalse kvaliteedi kontekstis siinkohal ei tasu üldse rääkida, kuna nende vana disain lihtsalt ei kannata võrdlust uute kerede ees. Pigem saab nende plusspooleks soodne hind ning kompaktne konstruktsioon. Aga see selleks, läheme nüüd Tamroni juurde tagasi.

Canon EOS 5D Mark III + Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD
@ f/2.2 | ISO 100 | 1/50 sek | VC sees
Kuldsel miinimumil väga terav pilt. f/2.2 on juba väga terav (kuigi olematu teravussügavus).

Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD objektiivi teravus on suurepärane kogu kaadri ulatuses ka täisavaga pildistades. Olulist detailsuse kadu kaadri äärealadel täheldada ei ole. Jah, need kes tegelevad pikslite piilumise mitte pildistamisega, võivad norima hakata, kuid ava vähekene kinni keerates (f/2.2–2.5 juures) peaks ka nemad kriitikanoolte pildumise lõpetama. Maksimaalse teravuse saavutab juba kuskil f/4–5.6 juures ning peale f/8’t on järjekordselt märgata teravuse langust. See jätab teravuse seisukohalt magusaimaks vahemikuks f/4–8, kuid ka kriitilisema kasutaja jaoks kasutatava vahemiku f/2.5–8 vahele.

Kromaatilisest aberratsioonist võib ka selle objektiivi puhul mingil määral rääkida. Väga ekstreemsetes olukordades eriti kontrastsete kaadrite äärealadel või seda mingil määral esineda. Samas ei ole see suur probleem ning väga kergelt järeltöötluses korrigeeritav.

Canon EOS 5D Mark III + Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD
@ f/7.1 | ISO 100 | 1/125 sek | VC väljas | Statiivilt
Ka stuudiotingimustes on see objektiiv väga hea. Sweet spot asendis pildistatuna.

Canon EOS 5D Mark III + Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD
@ f/1.8 | ISO 100 | 1/125 sek | VC sees
Väga väike teravussügavus loob ikka väga lummavad, pehmed & kreemjad pildid.

Sama kehtib omakorda ka vinjeteerumise puhul. Tootja sõnul ei tohiks sel objektiivil vinjeteerumist üldse esineda, kuid f/1.8 juures on ikkagi mõõdetav kuskil 1 EV valguskadu kaadri äärealadel. f/2.8 juures langeb ~0,1 EV peale ning sealt kuni lõpuni. Sarnaselt kromaatilisele aberratsioonile on seegi järeltöötluses ühe sõrmeliigutusega korrigeeritav.

Canon EOS 5D Mark III + Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD
@ f/7.1 | ISO 100 | 1/125 sek | VC väljas | Statiivilt
Jätkuvalt, stuudiotingimustes on see objektiiv 5+

Canon EOS 5D Mark III + Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD
@ f/1.8 | ISO 100 | 1/1000 sek | VC sees
Ka vastu valgust pildistades on teravus 5+ ning mingitest aberratsioonidest väga rääkida ei saa.

Geomeetrilisest moonutusest normaalfiksile kohaselt sisuliselt ei esine. Väga väike tünnmoonutuse efekt mis sel objektiivil – see on ikka väga minimaalne ning järeltöötluses samamoodi lihtsalt parandatav.

Tamroni eBAND ning BBAR vääristused teevad lausa imesid. Ainuke võimalus sisepeegelduse esilekutsumiseks on otse vastu päikest filmida või pildistada, mida me üldjuhul ei tee. Ka päikesevarjukita tänavavalgustite all pildistades ei suutnud objektiivide elementidelt valgust peegeldama saada, mis on igatepidi 5+ tulemus.

Lähivõttel

See objektiiv ei ole makroobjektiiv, kohe kaugeltki mitte. Aga lähim teravustamiskaugus on sel ainult 29 cm, mis annab 0,29× suurenduse (ehk 1:3,4 ülekande). See omakorda võimaldab unikaalseid “kolmandik-makro” kaadreid talletada. Kombineerides seda omakorda väga väikese teravussügavusega, saab luua lummavaid kaadreid väikestest detailidest koos kreemja taustaga.

Canon EOS 5D Mark III + Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD
@ f/3.5 | ISO 100 | 1/60 sek | VC sees
Lähivõttel jääb teravussügavus nii ahtaks, et suurema detailsuse saavutamiseks tuleb ava kinni keerata.

Tamron TAP-in konsool

Tamron tutvustas paralleelselt oma uute 85mm portreeobjektiiviga ning 90mm makroobjektiiviga ka objektiivi dokki. Sarnaselt Sigma dokile lubab ka Tamron TAP-in konsool uuendada objektiivi püsivara ning teha ka objektiivi autofookusele peenhäälestust. See omakorda toob peenhäälestuse ka nende kerede juurde, mis seda ise vaikimisi ei toeta / võimaldab objektiivi kalibreerida kõikide keredega korrektselt teravustama. See on asi, mis elukutseliste fotograafide tööd teeb jällegi natuke lihtsamaks.

Tamron on uusi SP seeria – nagu SP 45mm f/1.8 Di VC USD ning SP 35mm f/1.8 Di VC USD – objektiive luues rebinud välja juhendi Sigma viisaastaku plaanist. Eks see on loodud ikkagi konkureerima pigem ülipopulaarsete, kvaliteetsete Sigma ART seeria torudega, kuna kaamera omatootjad jäävad disainilt aastaid maha. Sarnaselt Tamroni varasemale lähenemisele ei püüa nad seekordki pikslipiilujate jaoks maksimaalset kvaliteeti, vaid keskenduvad sellele mis tegelikult fotograafile oluline. Väike ohverdus maksimaalse pildikvaliteedi arvel tagab hoopis suurepärase ilmastikukindluse, hea teravustamise ning veel parema pildistabilisaatori – mis omakorda laiendab potentsiaalsete klientide ringi veel rohkem. Lisades siia juurde veel võrdlemisi soodne hind (eriti Zeiss Otus objektiiviga võrreldes)…

+ Eeskujulik pildikvaliteet
+ Väga hea pildistabilisaator
+ Suurepärane koostekvaliteet
+ Kiire ja korralik teravustamismootor
+ Pea olematud moonutused
+ Ilmastikukindel disain
+ Lähivõtte võimalus
– Natuke kõrge hind võrreldes Canoni / Nikoni jms tootjatega
– Ei ole f/1.4 (mis on pseudoprobleem)

Lõppkokkuvõttes – olgugi, et Tamroni objektiiv on f/1.8 toru kohta natuke kõrge hinnaga ning sel ei jagu Sigma ART seeriaga võrreldavat pikslipiilumise detailsust, on sel objektiivil midagi väga unikaalset. Päris mõistliku hinna eest saab siiski 50mm fiksobjektiividele omapärase tipptasemel pildikvaliteedi, kõrge sooritusvõime ning ka tipptasemel stabilisaatori. Viimane just eristabki Tamroni objektiivi konkurentidest. Sest vahet pole millise mätta otsast vaadata – ükski avaarv ei võimalda säriaega pikemaks lükata statiivi appi võtmata. See omakorda annab Tamronile unikaalse eelise teiste normaalfikside ees. Mis tegelikult toobki meid väga lihtsa ostusoovituseni – kas kokku hoida ning soetada 300–400€ eest kaameratootja iganenud 50mm fiksi; ajada taga maksimaalset teravust ning soetada gramm kallim Sigma 50mm f/1.4 ART ning võita 2/3 stoppi suurem ava või minna kvaliteetse universaalsuse poole ning võtta paindlik Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD. Vahet pole mis nurga alt vaadata – f/1.4 ava ning olematu teravustamissügavus on küll toredad – pildistabilisaator ning väga hea ilmastikukindlus on igapäevast kasutust vaadates kordi praktilisemad.

Just nendel argumentidel võib anda sellele objektiivile südamerahuga “Digitest soovitab” märgi, kuna hea kvaliteet ning paindlik kasutusvõimalus kaalub kõik pisivead üles. Tõsi ju on – parim objektiiv on ikkagi objektiiv, mis sul kaamera ees kasutusel.

• Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD objektiiv Canonile Photopointis 799 €
• Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD objektiiv Nikonile Photopointis 799 €