Olympuse M.Zuiko Digital ED 25mm f/1.2 PRO ei tehtud tagamõttega paisata turule üks keskpärane suure avaga objektiiv, vaid eesmärgiks oli ikkagi teha parimast parim. PRO seeriale omaselt ei tehta ühtegi järeleandmist ei pildi- ega ehituskvaliteedis ning see objektiiv oli väga kaua oodatud klaas Micro Four Thirds süsteemile. Objektiivi oodati kaua-kaua ning ootused olid, et see ei saa olema ei väike ega kaalult kerge. Micro Four Thirds kontekstis nii läkski ja konstruktsioon on keeruline 19 elementi 14 grupis, mis sisaldavad endas mitmeid ja mitmeid erinevaid vääristusi. Kõik see ohverdus aga on tagamaks suurepärast pildikvaliteeti.

Sellise hinnalipikuga objektiivilt loomulikult peabki eeldama nii pildi- kui ka koostekvaliteeti ja kas objektiiv reaalselt ka oma hinda väärt on, selgub juba allpool.

 

Objektiivi bajonett	Micro Four Thirds
Fookuskaugus	25mm
Maksimaalne suurendus	0,22×
Maksimaalne ava	f/1.2
Minimaalne ava	f/16
Pildistabilisaator	Puudub
Lähim teravustamiskaugus	30 cm
Diafragma labade arv	9
Filtrikeere	62 mm
Mõõtmed	ø 70 x 87 mm
Kaal	410 g

 

Objektiivi kaalu ning suurust tuleb vaadata kahest aspektist. Ühest küljest objektiiv on üpris ning kerge ja väike, arvestades et see on siiski 25 mm f/1.2 avaga klaas kuigi vaatenurk vastab 35mm ekvivalendina 50mm objektiivile. Teisest küljest on ju Micro Four Thirds süsteemi puhul eriti rõhutatud selle kompaktsust ning selles kontekstis ei ole tegu enam nii kompaktse läätsega ja eks igaüks otsustab ise, kas tähtsam on ülim kompaktsus või ülim pildikvaliteet. Samas kui võrrelda teiste sarnaste näitajatega objektiividega, ei leidu miskit sama kompaktset ning võimekat. Siiski olles kaalult 410 g ning 87 mm pikk, tahab see saada ka toekamat keret endale pärasse ning siis on komplekt juba paremini tasakaalus. Kaalul on muidugi ka põhjus — PRO-seeriale omane tugev konstruktsioon metallist bajonetiga toob kaalulisa ning esimene element on Micro Four Thirds süsteemile vastavalt ebaharilikult suur. Samuti on põhjuseks teine PRO-seeriale omane omadus — ilmastikukindlus, mis koos ilmastikukindla Olympuse kaamerakerega teeb kokku komplekti, mis tõenäoliselt peab kauem vastu kui fotograaf.

Disain on soliidne ning lihtne – domineerib objektiivi fokusseerimisrõngas ning küljel on üks kasutaja poolt seadistatav nupp, mille alla saab igaüks seadistada funktsiooni vastavalt vajadusele. Ise panin selle alla teravussügavuse eelvaate sest f/1.2 aeg-ajalt nõuab seda ning nupu vajutamine on väga intuitiivne — igal juhul on tegu mugavamas asukohas oleva nupuga kui peegelkaameratel, kus see on üldiselt kere küljes.

Auto- ning manuaalfookuste vahel valimiseks tuleb fokusseerimisrõngast lihtsalt nihutada veidi tagasi paljastades teravussügavuse skaala, mille järgi saab aru et objektiiv on vaid manuaalselt fokusseeritav. Rõnga edasi-tagasi käik on konkreetne ning sellised probleeme ei tekita, kus tähelepanematusest või lohakalt objektiivist kinni hoides võib rõngas manuaalfookuse asendisse minna.

Stabilisaator objektiivi sees puudub ning eks selleks on ka mitu põhjust – Olympusel on need keresisesed ning see oleks tõenäoliselt objektiivi füüsilist suurust mõjutanud. Kuigi Olympuse keresisene ning objektiivipõhine stabilisaator teevad suurepärast koostööd kui need kokku panna, siis tekib siin ka teine vaidluskoht – kas f/1.2 avaga objektiiv üldse stabilisaatorit vajab. Lühike vastus on, et jah, sest iga olukord ei võimalda f/1.2 ava kasutada ning lisastabiliseerimine on igal juhul hea. Kõne all oleva objektiivi puhul on aga tehtud ohverdus kergema kaalu nimel, mis ka õigustab end.

Ka autofookus on Olympusele omaselt väga täpne ning kiire. Alles hämaras toas fokusseerides hakkas objektiiv veidi fookust otsima kuid üldiselt mingit edasi-tagasi saagimist ei toimu. Samas jääb fokusseerimine hätta kui fokusseeritav subjekt on väiksem kui teravustamispunkt kuid see jääb juba kaamera kanda. Samuti on Olympuse kaameratel ka erinevaid fokuseerimist abistavaid lisafunktsioone, näiteks näotuvastus kuid nendega peab ettevaatlik olema. Ava f/1.2 pildistades on parim säilitada täielik kontroll autofookuse üle, seades fokuseerimine ühe kindla punkti alla. Vaid nii on võimalik tagada suurim õnnestunud piltide arv.

 

Nagu juba öeldud, tahtis Olympus paisata turule parima kvaliteediga objektiivi ning sellega nad ka õnnestusid. Kui optiliselt võiks olla ka mingeid vajakajäämisi, siis Micro Four Thirds sensoriga pildistades ei avaldu need mitte kuskil. Kui keegi otsib õigustust – lisaks ilmastikukindlusele ning võimekusele pildistada kehvades valgusoludes – miks osta palju kallima hinnasildiga f/1.2 kui oluliselt soodsamalt saab f/1.8 avaga objektiivi, leiab vastuse pildikvaliteedis.

Pildi teravuse eest kannab hoolt Z Coating Nano vääristus, mis tagantvalgustusega olukordades vähendab oluliselt helkide teket. Kromaatilise aberratsiooni tekke vältimise eest kannavad hoolt aga mitmed erinevad läätsed. Üks Super ED ning ka ED vääristusega läätse ning eriti refraktiivne E-HR koos HR läätsega vähendavad erinevatel telgedel tekkivaid värvide laialivalgumisi. Pildistades otse lauspäikesesse tekib otseloomulikult anomaaliaid kuid mitte üle pingutades töötab objektiivi vääristus hinnalipikule vastavalt. RAW-failidele on võimalik ka vastavad korrektsioonid järeltöötluses teha ning kes ei ole fanaatiline pikslipiiluja, ei leia aberratsioonis või moonutustes pildi servades mingit probleemi.

Ka f/1.2 ava peal pildistades ei tee objektiiv mitte mingeid järeleandmisi ning joonis on nõelterav. Samuti ei saa täheldada ka joonise vinjeteerumist või ära kukkumist pildiservades. Lihtsam oleks siia kirjutada pikemat juttu kui tõesti oleks pildikvaliteedis miskit häirivat, kuid paraku ei leidu mitte mingeid nurisemiskohti.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu on igast küljest ülivõrdes hea objektiiviga. Veatu pildikvaliteet, suurepärane autofookus ning väga vastupidav konstruktsioon teevad sellest ühe ülimalt õnnestunud objektiivi. Tahaks küll midagi negatiivset välja tuua kuid see on väga raske ülesanne, arvestades et objektiivil ei pea isegi ava kinni keerama saamaks üliteravat joonist. Ehk võib vastavalt kontekstile nuriseda füüsilise suuruse kallal kuid füüsikaseadustest tulenevad piirangud ei saa kuidagi üldhinnet alla tõmmata ning teisest küljest on tegu ikkagi kompaktse klaasiga.

+ Suurepärane pildikvaliteet pildistades suure avaga pildistades kui ka pildi servades
+ Ilmastikukindlus
+ Ehituskvaliteet
– Ei olegi mitte midagi eraldi välja tuua

• M.Zuiko Digital ED 25mm f/1.2 PRO objektiiv Photopointis veebikaubamajas »