Olympus on välja andnud uue versiooni E-PL hübriidkaamerate seeriast, mis on üldiselt suunatud neile, kes soovivad igapäevapildistamisel teha parema pildikvaliteediga fotosid kui nutitelefoniga saab.

Algajatele fotohuvilistele ning üldiselt oma elu dokumenteerijatele suunatud Olympus PEN E-PL9 näeb väga ilus välja ja on kompaktne ning algajasõbralik. Vaatamata sellele, et selle kaameraga saab igaüks väga lihtsalt hakkama, ei tähenda et E-PL9 puhul oleks tegu mingi mänguasjaga. Vastupidi – ilus korpus sisaldab endas vägagi võimekat aparaati, mida saab vabalt edasi kasutada ka siis kui on ka pildistamissätete käsitsi seadmine selge.

Minu käes käis ülevaatusel ka seeria eelmine mudel PEN E-PL8, mis sai üldiselt hea hinnangu kuid ka parajasti kriitikat enda arusaamatuks jäänud ekraani eest. Vaatamata mõningatele puudujääkidele jõudis see kaamera siiski lõpuks ka minu arsenali ning võtan selle reisidele kaasa just kompaktsuse ning korraliku pildikvaliteedi tõttu. Kuidas aga istub kätte uus mudel, sellest räägingi juba allpool.

 

Kuigi uuendusi võrreldes eelmise kaameraga pole just üleliia palju, siis on need siiski üpris olulised.

Kõige uuema ning tähtsama uuendusena on E-PL9 saanud 4K lahutusvõimega filmimise ning teeb seda 30/25/24 kaadrit sekundis. FullHD-d on võimalik filmida 60 kaadrit sekundis – see sai võimalikuks tänu uuele TruePic VIII pildiprotsessorile. Mikrofonisisendit siiski veel ei tulnud ning peab leppima integreeritud salvestiga.

Kosmeetilised muudatused ei ole vaid välimuse parandamiseks, vaid ka funktsionaalsed. Esiteks on paljukirutud ekraan lõpuks tehtud lihtsamaks ja nüüd ei pea seda enne liigutamist alla tõmbama või muid trikke tegema. Samuti on ka välk integreeritud ning selle asemel, et seda kotist otsida ning külge panna, tuleb lihtsalt vajutada nuppu ja ongi olemas.

Mis veel – välk lubab juhtmevabalt juhtida ka kolme gruppi väliseid välke. Väga üllatav funktsioon, arvestades et tegu on siiski algajatele suunatud hübriidkaameraga. Õnneks on alles jäetud välguking, mis lubab kaamerale kinnitada suuremat välku, välgusaatjat või muid aksessuaare, mis sinna sobivad.

Ekraani keerukuse põhjustas ka fakt, et välgukinga küljes oli eraldi pistik, mis on nüüd kadunud. See tähendab, et eraldi pildiotsijat ei ole võimalik kasutada, aga see eest liigub ekraan vabamalt. See siiski ei muuda fakti, et selfiede tegemiseks liigub ekraan vaid alla ja üles seda endiselt ei saa panna. See tähendab, et kui on soov end filmida või pildistada nii et kaamera on laual või statiivil, siis peab midagi muud välja mõtlema. Variantide hulgas on kleepida kaamera külge peegel või nutitelefon ja läbi rakenduse reaalajas pilti vaadata.

Samuti on paremalpool olevat käepidet tehtud suuremaks, mis pakub kindlamat tunnet kaamerat käes hoides. Selletõttu on kaamera nüüd ka füüsiliselt raskem.. 8 grammi võrra. Ei ole vast hullu :)

Mis puutub aga pildistamisparameetritesse, siis uue mudeliga saab kasutada 1/4000 sekundi asemel säriaega, mis on nii lühike kui seda on 1/16000. Seda tänu elektroonilisele katikule. Samuti on sarivõte veidi kiirem. Kui varasemalt olid kiirused vastavalt sarivõtte režiimile 8,5 ning 3,7, siis uue mudeliga on need 8,6 ja 4,5 kaadrit sekundis. Samuti on autofookussüsteemi uuendatud. Nüüd on fookuspunkte 121 kui eelkäijal oli neid 81.

Ühenduvusvõimalustest on olemas nüüd lisaks Wifile ka Bluetooth. Ning eriti mugavaks kasutuseks on võimalik kaamerast pilte nutitelefonisse saata nii, et ei pea kaamerat välja võtmagi. Avad vaid nutiseadmest OI.Share rakenduse ning see saadab kaamerale ise signaali, et on vaja nüüd ärgata. See on suur samm selle poole, et piltide jagamine sotsiaalmeediaga mugavamaks teha ja nutitelefoni asemel siiski kaamerat kasutada.

 

Nagu sissejuhatuses öeldud sai, siis on E-PL9 üks ääretult ilus hübriidkaamera, millega saab igaüks hakkama. Olympus on kaamera suunanud neile, kes tahaksid õppida pildistama ning selle jaoks pakub see kõike. Kes veel ei tunne end väga kindlalt, see saab ekraani puudutades kasutada erinevaid abifunktsioone, mis teevad näiteks portree pildistamisel tausta udusemaks, värve ilusamaks jne.

Samuti on alles ART-filtrid, kuid lisandunud on valikukettale AP (advanced photo) režiim. See sisaldab endas panoraami, topeltsärituse, Live Composite, vaikset, HDR ning Focus Bracketing režiime. Panoraami tegemiseks ei pea enam pilte laadima arvutisse ja seal eraldi tarkvaraga seda kokku panema, vaid kaamera teeb selle ise algusest lõpuni valmis. Miinus selle puhul on see, et panoraam on limiteeritud 180-kraadini.

Focus bracketing režiimis saab teha kuni 999 pilti, kus fookus on veidi erinevas kohas ning see lõpuks arvutis kokku panna. Tulemuseks pilt, millel on kõik fookuses. Ka on võimalus teha topeltsäritusega pilti. Olemas on ka kiirpildi simuleerimise võimalus. Arvestades, et Fuji Instax on ülimalt populaarne, siis on hea kui saab midagi sarnast ka digitaalselt järgi teha.

Kui eelmisel mudelil oli kiire autofookus, siis nüüd on see veelgi kiirem ja täpsem. Ei tekkinud kordagi mingit halba momenti, kus fookust ei leidnud ning midagi jäi pildistamata nii kaua kuni ma pildistasin statsionaarseid subjekte. Liikuvate subjektide puhul läheb juba veidi keerulisemaks.

Pildikvaliteet on väga hea. Kõige lihtsam on seada kaameras maksimaalne ISO-väärtus, millest kõrgemaks ei soovi minna ja edasi ei pea üldse muretsema. Ise panin selle 3200 juurde, kuid ka 6400 ajab asja täitsa ära näiteks reisipiltide puhul. Aga eks selle saab igaüks ise üpris kiiresti ära testida ja seadistada vastavalt vajadusele. Kui pilte vaadatakse hiljem ainult nutitelefonist, siis kõlbab ükskõik, milline ISO.

Üldiselt kaamera säritab veidi alla. Selle jaoks on särikompensatsioon lihtsasti kasutatav või kui oled kindel, et hiljem töötled nagunii, siis võibki jätta veidi tumedamaks sest nii saab heledatest aladest pärast rohkem detaili kätte.

Kui osta kaamera koos objektiiviga, siis on Olympuse poolt seal ees 14-42mm f/3.5 – 5.6, mille puhul on tegu tegelikult võimeka aga samas väga kompaktse objektiiviga. Üpris pika suumiulatusega objektiiv läheb väga kompaktseks kokku. Ainsa miinusena võib öelda, et suumimine on selle objektiiviga üpris aeglane, sest see toimub elektrooniliselt. See-eest on see väga sujuv, mis on video puhul väga tähtis.

 

Kui sul on juba E-PL8, kas siis on mõtet välja vahetada? Oleneb. Kui sa oled vlogger, siis kindlasti. Videovõimekus on niivõrd palju edasi arenenud, et kvaliteedivahes pole küsimustki. Kui sa tahad ainult pilte teha, siis ei ole uuendused ehk niivõrd õigustatud, sest isegi kui pildikvaliteet on tänu uuele protsessorile paranenud, siis on see pigem marginaalne. Kui sul aga pole veel sellist kaamerat, siis on E-PL9 küll kallima hinnaga, kuid selle eest saab parema autofookuse, pildiprotsessori ning mugavama kasutajakogemuse. Tegu on väga hea sissejuhatusega kaameratesse neile, kes on seni piirdunud vaid nutitelefoniga. Jah, see pole täitsa sama mugav kui telefoniga pildistamine, millega laed otse telefonist pildi Instagrami aga oluliselt parem pildikvaliteet kaalub kindlalt selle ühe lisaliigutuse üle, millega pildid kaamerast telefoni saab.

Võrreldes mitmete konkurentidega samas segmendis, peab ütlema, et Olympus PEN E-PL9 tundub käes tugevam ja vastupidavam. Kettaid on lihtne keerata ja kaamerat on üldse mõnus käsitseda. Ainsa miinusena võib välja tuua, et kaamera on suurem kui mõned konkurendid. Igal juhul soovitan väga soojalt kaaluda E-PL9 soetamist, kui on soov mõnusa igapäeva- ning reisikaamera jaoks. Objektiivide valik on samuti üpris lai, sest lisaks Olympuse m43 torudele, lähevad sellele ka näiteks Panasonicu ning teiste tootjate läätsed ette.

Osta Olympus PEN E-PL9 hübriidkaamera Photopointist ››