• Silver Pik
• Avaldatud 7. märts 2017

Pentaxi / Ricohi leerist on viimastel aastatel tulnud mitmeid väga põnevaid tooteid – on selliseid, millest on pikalt unistatud. Parim näide sellisest kaamerast on Pentax K-1 täiskaader peegelkaamera. On ka selliseid kaameraid, mille tulemist võid sa suhteliselt kindlalt ette prognoosida – nagu näiteks Pentax K-3 II või Pentax K-70 poolkaader peegelkaamerad. Ning siis on kaamerad, mille tulekut ei osanud keegi ette näha – selleks on tänase ülevaatuse keskpunktis olev Pentax KP peegelkaamera.

Pentax KP asub Pentaxi peegelkaamerate tooterivis kusagil Pentax K-70 ning K-3 II vahel – vähemalt sedasi väidab tootja. See peaks olema kaamera neile, kes ei soovi investeerida täiskaader peegelkaamerasse, kuid siiski soovivad ergonoomikat, mugavust ning ennekõike kvaliteeti ning K-1 kaameraga kaasas käib. Või siis tõesti Pentax K-1 kõrvale kompaktseks tagavarakaameraks. Samas kui kaamera ei suuda tagada tulemit, siis väga tähtsust ei oma kuhu tootja seda sihib. Etteruttavalt võiks öelda, et mõnes aspektis ma tõstaks KP isegi K-3 II peegelkaamerast ettepoole – sellest saab lugeda juba järgnevatest lõikudest.

Pentax KP südameks on uus 24,3-megapiksline APS-C mõõdus poolkaader CMOS sensor, mida nägime juba Pentax K-70 peegelkaamera sees. Sarnaselt teiste Pentaxi uute peegelkaameratega, ei ole ka KP sensori ette pandud optilist madalpääsfiltrit, et tagada parem detailsus ning lahutusvõime. Juhtudeks, kus seda võiks vaja minna, on KP jaoks olemas anti-aliasing filtri simulatsioonirežiim. Ääremärkuseks – Pentax KP kõrgem efektiivsete megapikslite arv tuleneb sellest, et Pentax KP ei ole varustatud pildisensoril asuva faasituvastuse teravustamissüsteemiga, vaid toetub Live View ajal hoopis vanale heale aeglasemale kontrastituvastusele. Suure üllatusena on sensori tundlikkus ISO 100–819 200, mis on ühe poolkaader peegelkaamera jaoks päris sõge number. Katik sensori ees on võrreldes K-3 II mudeliga kohati natuke piiratum – mehhaanilise katiku lühim säriaeg on 1/6000 sek võrreldes tavapärase 1/6000 või 1/8000 sek lahendustega. Samas kompenseerib seda kohe 1/24 000 sek lühima säriga elektrooniline katik.

Suurelt vennalt ehk Pentax K-1 kaameralt on tegelikult veelgi mitmeid tehnilisi lahendusi laenatud. Üheks olulisemaks neist on võimeka 5-teljelise pildistabilisaatori lisamine Pentax KP sisse. See omakorda tähendab kuni 5-stopist stabilisaatori võimekust ning võimaldab ka pixel shift kõrglahutusvõimega fotode tegemist, anti-aliasing filtri simulatsiooni ning GPS mooduli ühendamisel ka Astrotracer funktsiooni kasutamist. Samuti on K-1 peal esimest korda rakendust näinud Smart Function Dial režiimiratas leidnud tee KP peale, tehes kasutusergonoomika tublisti paremaks.

Teravustamiseks kasutatakse SAFOX 11 teravustamissüsteemi, mis annab kasutajale 27 teravustamispunkti, millest 25 on lausa rist-tüüpi ning töötab ka -3 EV valguses. Samas on Live-View ja videosalvestuse ajaks jäetud ainult vanamoodne kontrastituvastusega teravustamine, mis on tublisti aeglasem võrreldes hübriidkaamerate sees tuttavaks saanud lahendustega. Sarivõtte võimekust vaadates on näha, et siinkohal on Ricoh üritanud KP’le päitsed pähe tõmmata, et ka K-3 II jaoks turgu oleks: 7 kaadrit/sek kiirusel, kuni 7 RAW faili või 28 JPEG faili. Spordi pildistamiseks see kaamera sisuliselt ei sobi, kuna niivõrd pisike puhver kaamerasse pandud. Ootuspärane on ka uue kaamera videosalvestus – FullHD 1920 × 1080 50i/25p ning 4K lahutusvõimega Time-lapse videote talletamine. Samas positiivse üllatusena – välise mikrofoni sisend on täiesti olemas; ning ka integreeritud WiFi ühendus. Väga positiivselt mõjub ka see, et kaameral on kallutatav ekraan ning samal ajal säilitatud ka ilmastikukindlus.

Tehnilised andmed (ja võrdlus teiste mudelitega)

	Pentax K-70	Pentax KP	Pentax K-3 II
Sensor	24,2-megapiksline CMOS sensor APS-C mõõdus (23,5 × 15,6 mm) Optilise madalpäääsfiltrita	24,2-megapiksline CMOS sensor APS-C mõõdus (23,5 × 15,6 mm) Optilise madalpäääsfiltrita	24,2-megapiksline CMOS sensor APS-C mõõdus (23,5 × 15,6 mm) Optilise madalpäääsfiltrita
Tundlikkus	ISO 100–204 800 1/3, 1/2 või 1 EV sammuga	ISO 100–819 200 1/3, 1/2 või 1 EV sammuga	ISO 100–51 200 1/3, 1/2 või 1 EV sammuga
Pildiprotsessor	Prime M II	Prime IV	Prime III
Stabilisaator	3-teljeline stabilisaator Kuni 4,5 stoppi	5-teljeline stabilisaator Kuni 5 stoppi	3-teljeline stabilisaator Kuni 4,5 stoppi
Teravustamine	SAFOX 10 teravustamissensor 11 teravustamispunki 9 rist-tüüpi Tööulatus -3–18 EV	SAFOX 11 teravustamissensor 27 teravustamispunki 25 rist-tüüpi Tööulatus -3–18 EV	SAFOX 11 teravustamissensor 27 teravustamispunki 25 rist-tüüpi Tööulatus -3–20 EV
Live-view teravustamine	Faasituvastusega teravustamine	Kontrastituvastusega teravustamine	Kontrastituvastusega teravustamine
Särimõõtmine	TTL särimõõtmine 77 segmendiga sensor	TTL särimõõtmine 86000 piksliga RGB sensor	TTL särimõõtmine 86000 piksliga RGB sensor
Katik	1/6000–30 sek	1/6000–30 sek 1/24 000–30 sek (elektrooniline)	1/8000–30 sek
Sarivõte	6 kaadrit/sek JPEG kuni 40 kaadrit RAW kuni 10 kaadrit	7 kaadrit/sek JPEG kuni 28 kaadrit RAW kuni 8 kaadrit	8,3 kaadrit/sek JPEG kuni 60 kaadrit RAW kuni 23 kaadrit
Lisafunktsioonid	Pixel-shift resolution Anti-aliasing filtri simulatsioon HDR võte Mitmiksäritus Intervallvõte Intervallvõtte video	Pixel-shift resolution Anti-aliasing filtri simulatsioon HDR võte Mitmiksäritus Intervallvõte Intervallvõtte video	Pixel-shift resolution Anti-aliasing filtri simulatsioon HDR võte Mitmiksäritus Intervallvõte Intervallvõtte video
Ekraan	3-tolline LCD ekraan Pööratav ja kallutatav 921 000 pilldipunkti	3-tolline LCD ekraan Kallutatav 921 000 pilldipunkti	3,2-tolline LCD ekraan Fikseeritud 1 037 000 pilldipunkti
Pildiotsija	Silmatasandi pentaprisma 100% kattuvus, 0,95× suurendus	Silmatasandi pentaprisma 100% kattuvus, 0,95× suurendus	Silmatasandi pentaprisma 100% kattuvus, 0,95× suurendus
Videosalvestus	FullHD 1920 × 1080 50i/25p/24p H.264/MPEG-4 AVC; Linear PCM stereo	FullHD 1920 × 1080 50i/25p/24p H.264/MPEG-4 AVC; Linear PCM stereo	FullHD 1920 × 1080 50i/25p/24p H.264/MPEG-4 AVC; Linear PCM stereo
Salvestusmeedium	SD/SDHC/SDXC mälukaart	SD/SDHC/SDXC mälukaart	SD/SDHC/SDXC mälukaart 2 mälukaardipesa
Aku vastupidavus	410 kaadrit (CIPA)	420 kaadrit (CIPA)	720 kaadrit (CIPA)
Liidesed	microUSB 2.0 microHDMI (Type D) 3,5 mm pesa (mikrofon, distantspäästik)	microUSB 2.0 microHDMI (Type D) 3,5 mm pesa (mikrofon, distantspäästik)	microUSB 3.1 microHDMI (Type D) 3,5 mm pesa mikrofoni sisend 3,5 mm kõrvaklapi väljund 2,5 mm distantspäästiku pesa PC terminal
Juhtmevaba ühendus	Integreeritud WiFi 802.11 b/g/n	Integreeritud WiFi 802.11 b/g/n	Kasutades FLU või Eye-Fi mälukaarti
GPS	Kasutades O-GPS1 moodulit Integreeritud lood	Kasutades O-GPS1 moodulit Integreeritud lood	Integreeritud GPS vastuvõtja E-kompass ja lood
Ilmastikukindlus	Jah	Jah	Jah
Mõõtmed	93 × 125,5 × 74 mm	101 × 131,5 × 76 mm	99,1 × 132,1 × 78,7 mm
Kaal (koos aku ja mälukaardiga)	688 g	703 g	799,5 g

*Selle kaamera juures on nii palju uut ja erilist, et “natuke” ei ole lihtsalt võimalik öelda millegi kohta.

Ühest küljest võib südamerahuga öelda – Pentax KP on Pentax mis Pentax – tootedisain on laias laastus tuttav ning kui varasemalt oled Pentax K-1 või K-3 II peegelkaamerat käes hoidnud, tunned end nagu kodus. Teisest küljest – Ricoh on suutnud KP puhul luua täiesti uue arusaama sellest, milline üks kompaktne peegelkaamera olema peaks. Nimelt tundub Pentax KP käes väga kompaktne ning nii Pentax K-3 II kui kohati ka K-70 tunduvad selle kõrval lausa suured ning kohmakad. Selline kompaktsuse poole püüdlemine sundis Ricohit selle kaamera disainimisel alustama täiesti nullist ning tulemused / disainlahendused on päris unikaalsed.

Esimene asi mida Pentax KP puhul märkad, ongi täiesti uue disainiga eesmine valikuratas – see ei ole enam horisontaalne vaid vertikaalne. Kui pildil võib antud lahendus veider tunduda, on tegelikult selline lähenemine sama mugav kui eelnevad lahendused. Sellise lähenemise jaoks on ka lihtne põhjus – niimoodi vabastati korpuse sees ruumi muu elektroonika jaoks. Teiseks selle nurga peal olevaks muudatuseks on Pentax KP vahetatavad käepidemed. Vaikimisi on karbis kaasas S (ehk väike) mõõdus käepide, kuid valikus on veel M ja L variandid. Testisin kõik versioonid ära ning leidsin et keskmist mõõtu-suuremate kätega või kinnastega on L mõõtu käepide kõige mugavam lahendus. Seda nii suure HD D-FA 24-70mm f/2.8 objektiiviga kui kompaktse 20-40mm f/2.8-4.0 Limited objektiiviga. Samas veel kompaktsema toruga võid tõesti eelistada M või S varianti. Samuti annab tagaküljel olev pöidlatugi väga palju juurde. Igatahes, nii head haaret ühe kaamera ümber pole ma tegelikult väga varem kohanud – parem isegi kui mul aastaid truuks kaaslaseks olnud 5D Mark III täiskaader peegelkaameral.

Teine suur uuendus sarnaselt Pentax K-1 täiskaader peegelkaamerale uue Function Dial režiimiratta ning sellega kaasneva valikuratta lisamine kaamera peale. See võimaldab kiiresti ligi pääseda särimõõtmise, sarivõtte ning HDR võtte parameetritele ning siis veel lisada sinu jaoks kolme olulise valiku seadistused. Siinkohal suur boonus Ricohi tarkvaraarendajatele kasutusmugavuse osas – sa saad parameetrit muuta, keerata järgmisse asendisse ja uue parameetri muuta ning kõik muudatused jäävad aktiivseks. Variant B oleks olnud, et toimib ainult see valik, mis asendis režiimiratas on (seda lahendust oleme näinud, ei ole üldse hea). Lisaks sellele režiimirattale saab kasutaja muuta kolme funktsiooninupu ning rohelise nupu funktsionaalsust. Kusjuures – iga kasutaja enda seadistatud režiimi (U1–U5) jaoks saab eraldi nuppude funktsionaalsust muuta. Sedasi lõpetadki nii, et üks režiim on öösel tähtede pildistamiseks, teine hoopis makrovõtete jaoks…. ja niimoodi ongi korraga kuus erinevat kaamerat sisuliselt sinuga kaasas. Mõelda vaid – nii mõnelgi sama klassi / sama hinnaklassi kaameral ei ole selliseid elementaarseid kasutaja seadistatavaid režiime olemaski.

Nuppude asetuse osas ei saagi selgelt öelda, millele KP kõige rohkem sarnaneks. Tagaküljel leiab selt natuke Pentax K-70 sugemeid neljasuunalise klahvistiku juurest, objektiivi kõrvalt aga kergelt K-3 stiili. samas kõige olulisem on see, et pea kõik nupud-hoovad on loogilise koha peal ning hästi kasutatavad. Välja arvatud kaamera peal olev live-view ja videorežiimi vahetamise hoob, millele paljakäsi küüned taha saada kohati keerukas, rääkimata siis kinnastega kasutamisest. Samas meeldib mul Pentaxi kasutamisloogika – vajutad näiteks AF mode nupu alla, kuvatakse kohe ekraanil kumba rattaga mis parameetrit muuta. Samuti on teravustamispunktide / ala valik väga hästi lahendatud – täpselt nagu mõnel varasemal Pentaxi mudelil. Ehk hoiad OK nuppu pikemalt all, lülitatakse punktivalikule, hoia seda veelkord pikemalt all ning ümbritsevad suunaklahvid lülitatakse algfunktsioonile. Jah, joystick oleks mugavam olnud, kuid Pentax seda ei kasuta.

Ekraan kaamera tagaküljel on kallutatav – 45° alla ning 90° üles, mis lihtsustab kaamera kasutamist ebatavalistes asendites. Kusjuures, teravustamine Live-View ajal ning veidramates olukordades oli üllatavalt hea, kuid sest paar peatükki hiljem. Ekraani nähtavus ning detailsus on samuti tasemel 5+. Soovitan isiklikult nn Outdoor View valikut hoida Function Dial rattal – vajadusel ekraan kiirelt eredamaks, siis jälle tumedamaks, et ikka võimalikult mugav oleks. Ööfotograafidele teeb elu mugavaks punase ekraani võimalus, lihtsustades silmade kohanemist väljas pimedas. Samas oleks ka silmasensor kasuks tulnud – et pildiotsijat silme kõrgusele tõstes lülitaks ekraan end automaatselt välja. Pildiotsija kohal ei ole etteheiteid – 100% kattuvus, normaalne suurendus… ning ka natuke hämaramas väga edukalt kasutatav. Positiivselt küljelt – Pentax võimaldab jätkuvalt kasutajatel mattklaasi vahetada vastavalt vajadusele – oh neid vanu häid manuaalseid objektiive koos split screen või microprism tüüpi teravustamissüsteemidega…. oh ajad.

Rääkides ekraanist ning seadistamisvõimalusest. Vajutades korra Info nuppu, kuvatakse lisafunktsioonide ruudustik. Suurim üllatus siin – iga ruudu juures on kasutajal võimalik valida, mis sinna kuvatakse. Niimoodi saad sa enda jaoks vajalikud lisafunktsioonid käepärasesse kohta välja tuua (kui need nuppude-hoobade alla ei mahu).

Meeldiv või ebameeldiv uuendus – vana distantspäästikut sa uue KP kaameraga kasutada ei saa. Nii, nagu ka Pentax K-70 puhul, visati KP kerelt 2,5 mm liides välja ning integreeriti distantspäästik 3,5 mm mikrofoni liidese juurde. Positiivne aspekt? Kaamera kere väiksem, minule sest piisab. Samuti on hea meel näha, et kaameratootjad kasutavad microUSB liidest oma seadmete küljes. Olgugi – 2017. aastal ootaks juba Type-C tüüpi pesa, aga kui seda ei saa, lepime ka micro-B lahendusega.

Sarnaselt teistele Pentaxi peegelkaameratele, on ka KP saanud korralikult ilmastikukindla korpuse. Ei, see ei ole selline pseudo-ilmastikukindlus, mis osade tootjate turundustegelaste arvates lahendab meie kõik mured. See, mida Pentaxi kasutajad oma kaameratega teevad, paneb nõrganärvilised minestama. Isegi olen kaevanud näiteks Pentax K-5 peegelkaamera liiva sisse ning siis Läänemere lainetes puhtaks pesnud. Olen näinud kuidas mõnda kaamerat kraani all pestakse. Isegi testimises olev KP kere sai kõvasti lund, lörtsi ja vihma – ei ühtegi tõrget. Et eeldada võib – see kaamera suudab samast latist üle hüpata, mis eelkäijad paika seadnud.

Pentaxi kaamerad tekitavad teinekord rohkelt hämmingut. Tuleb üks kaamera, mis on suurepärane igas aspektis ning järgmine mudel samas tooteseerias on halb mis halb… sellist ühtset progressi paremuse poole nagu ei olekski. Teinekord võiks siis hoopis rebida leht Nikoni käsiraamatust ning virutada lihtsalt uus logo peale ning öelda, et tegu on uue mudeliga – vähemalt kvaliteet püsiks. Aga see selleks – tuleme nüüd KP juurde. Selle kaamera puhul, olgugi et tegu on sama sensoriga mis K-70 sees, on kvaliteedilt rohkem ühist suure venna ehk Pentax K-1 peegelkaameraga.

Võrreldes Pentaxi poolkaader lipulaeva ehk K-3 II’ga on silmnähtav erinevus sees. Isegi baastundlikkusel ISO 100 juures suudab KP taasluua paremad detailid ning anda parema värviülekande. Looduses esimesi kaadreid ekraani pealt vaadates olin ma lummatud – kas tõesti nii hea. Kodus Lightroomis* pilte lähemalt kiigates sain oma esialgsele hinnangule kinnitust – fotod on suurepärased. Siinkohal tahaks vägisi tõmmata paralleele K-1 suurepärase pildikvaliteediga. Tegelikult ongi Ricoh selle kaameraga tabanud naelapea pihta ning teinud valmis ühe mudeli, mil olemas kõik vajalik: hea dünaamiline ulatus, värvid, mürataluvus, detailsus.

Pentax KP peegelkaamera testpildid

Järgnevate piltide juures on järeltöötluses tehtud ainult kadreerimine, ± 0,2 võrra särituse korrigeerimine ning valgetasakaalu määramine LR CC programmis ning objektiivi profiili lisamine. Müraeemaldus oli kaameras seotud Auto asendisse. Kõik muud korrektuurid on välja lülitatud. Näidispiltide tegemiseks sai luua võimalikult keerulised valgusolud – kaadrit valgustasid toa hämar hajuvalgus ning kaks Elinchrom D-Lite RX4 100 W pilootpirni madalas asendis.
Fotod tehtud statiivilt, kasutades HD Pentax-DA 20-40mmf/2.8-4 Limited DC WR objektiivi.

Pentax KP | ISO 100 | Kasutades stuudiovälku

Pentax KP | ISO 100 | Kasutades stuudiovälku | 100 % suurendus

Pentax KP | ISO 100 | Pixel Shift Resolution

Pentax KP | ISO 200 | Pixel Shift Resolution

Pentax KP | ISO 3200 | Pixel Shift Resolution

Pentax KP | ISO 100

Pentax KP | ISO 200

Pentax KP | ISO 400

Pentax KP | ISO 800

Pentax KP | ISO 1600

Pentax KP | ISO 3200

Pentax KP | ISO 6400

Pentax KP | ISO 12 800

Pentax KP | ISO 3200
ISO 3200 juures on foto üllatavalt puhas

Pentax KP | ISO 25 600

Pentax KP | ISO 51 200

Pentax KP | ISO 102 400

Pentax KP | ISO 204 800

Pentax KP | ISO 25 600
Suures plaanis ei ole tegelikult ka ISO 25 600 juures pildistades müraga nii suuri probleeme.
Väike müraeemaldus parandab suuremad probleemid imelihtsalt

Pentax KP | ISO 409 600

Pentax KP | ISO 819 200

Rääkides kohe mürataluvusest – müstika… ISO 100 ehk baastundlikkusel on pilt ideaalne, mürast pole haisugi, sellest me saime kohe aru. ISO 800 – jätkuvalt väga puhas pilt, korralik dünaamika ning hea detailsus. Sedasi kuni ISO 3200 juurde välja, mis on tegelikult suurepärane tulem ühe poolkaader sensoriga kaamera kohta. Aga see pole veel kõik – valida saab veel kõrgemaid numbreid. Jah, ISO 6400 juures hakkad nägema juba suuremat müra ning keresisese müraeemalduse tulemil detailsuse kadu, kuid see ei ole domineeriv. Fakt on see, et isegi ISO 12 800 juures võid südamerahuga pildistada ning hiljem arvutis fotosid täisekraani vaates vaadata – puhas ja detailne on ikka. Alles siis, kui pead väiksemaks lõikama või otsustad pikslite piilumise kasuks, kaob detailsus ära. Ääremärkusena – ma isiklikult leian, et kui kaamera suudab ka ISO 8000 / 12 800 juures piisavalt müravabasid detailseid pilte teha, siis oled omadega mäel. Sellise tundlikkuse juures saab hämaramas siseruumis f/2.8 & f/4 juures teha maksimaalselt 1/60 sek portreepilte ning ei pea välku appi võtma ehk nii tavakasutaja kui professionaali vajadused lahendatud.

Sealt edasi – ISO 25 600 ja enam on pigem reserveeritud erijuhtudeks, kus näiteks detailsus tähtsust ei oma, vaid on vaja nähtav vaade teiste jaoks talletada. Nüüd sa mõtled, aga milleks on mul vaja ISO 819 200 tundlikkust? Sellele on mitu erinevat vastust, kuid üks lihtsaim on hämaras / öösel / pika säriga pildistamine. Tahad Põhja-Eestis öösel näiteks pankrannikult pilti teha ning märatsev meri kaadrisse saada. Säriajaga 30 sek läheb sul iga proovikaader maksma terve minuti (30 sek säritus, keskeltläbi 30 sek kaamera töötlus) mil saad näha kadreerimise ja teravustamise eelvaadet. KP puhul saad seada ISO kasvõi 204 800 asendisse, 1/60 sek säriajaga pildi ära teha ning koheselt kontrollida kadreerimist ja säritust. Mis on tegelikult sama säritus kui teha ISO 100 ning 30 sek säriajaga pilti. Seepärast on ka ISO 819 200 vajalik – et veel suurema erinevuse korral oleks võimalik täpselt aru saada, mida kaamera hiljem üles korjab. Teine põhjus, kerge huumoriga öeldes, kui sa lõpuks siis näedki lumemeest, lendavat taldrikut või Loch Nessi koletist, saad uduse pildi asemel vähemalt selge pildi tehtud ning tõestada – näed ongi lumemees olemas.

Siin on ka õige aeg rääkida Pentaxi pildistabilisaatorist, mis on üllatavalt võimekas. Pildistabilisaatoriga on nimelt täpselt sellised lood, et heades valgustingimustes, statiivilt või stuudios ei ole see hädapärane asi. Kuid niipea, kui sul on vaja natukenegi karbist välja vaadata, muutub see hädavajalikuks lisaks igal kaameral. Esiteks, mis erinevus on objektiivisisesel ning keresisesel stabilisaatoril? Lõpptulem on sisuliselt sama, lihtsalt keresisene stabilisaator peegelkaamera puhul ei stabiliseeri pildiotsijat.  Samas on keresisese stabilisaatoriga võimalik saavutada lisafunktsioone ning tagab stabilisaatori ka igasuguste igivanade manuaalobjektiividega. Samuti on väga hea näha kuni 5–5,5-stopist stabilisaatorit kaamerakeredes siis, kui Canoni ja Nikoni objektiivid näiteks piirduvad kuni 3,5 stopise võimekusega. Mida see 5-stopine stabilisaator tegelikult annab? Lihtsam näide sõgedamal poolel oleks normaalobjektiiviga. 40 mm objektiivi puhul oleks kuldreegel, et lühim säriaeg on täiskaader sensori ees 1/40 sek ning poolkaader sensori lõikefaktorit arvestades pigem 1/60 sek (kõik taandub hoidmistehnikale tegelikult, seega stopp siia-sinna ikka varieerub). Arvutamise lihtsuse mõttes (ning piiride testimisest lähtudes) 5-stopine erinevus 1/40 sek säriajalt oleks 1 sek säriaeg, millega Pentax KP tuli kenasti toime, käest pildistades. Väikese harjutamise tulemusel õnnestus isegi ~50-60% kaadritest täitsa teravad saada. See küll ei tähenda, et säriaega saabki sedasi venitama jääda – kaks sekundit on minuarust praegust maksimum, mida suudad normaalselt kaamerat paigal hoida, et stabilisaator töö ära teeks. Samuti on praeguse tehnoloogiaga 6-stopine stabilisatsioon täielik piir – seal hakkab juba maakera pöörlemine sensorite tööd liiga palju mõjutama ning süsteem ei tööta.

Lisaks annab stabilisaator teatud lisafunktsioonid kasutajale. Üheks neist on madalpääsfiltri või Pentaxi keeles anti-aliasing filtri simulatsioon, et vähendada peenmustritel olevat moiré efekti. Teine väga mugav lahendus on nn Pixel Shift resolution suurema detailsusega pildid. Ei, see ei kombineeri nelja 6000 × 4000 fotot kokku; lõpptulem on sama pikslite arvuga, lihtsalt detailsus ning isegi dünaamiline ulatus on nagu teisest maailmast – lihtsalt suurepärane. Miinuskülg? Kui kaadris on liikuvust, siis ole valmis ilmutama fotosid tülika SilkyPix tarkvaraga, mis aeglane ja teinekord keeruline kasutada. Sealt jällegi TIFF faili eksport ning Lightroom / Photoshop saavad tööd edasi teha. Kolmas mugav lahendus on aga täppiskadreerimine sensori nihutamise teel – maastiku- ja makrofotograafid võivad sest ainult rõõmu tunda. Neljas aspekt – ka Pentax KP toetab Astrotracer funktsiooni, mis keerab kaamera sensorit kompenseerimaks maakera pöörlemist ning võimaldamaks pikema säriga pilte taevalistest kehadest ilma, et neil “saba” taha tuleks.

Pentax KP + HD Pentax DA 20-40mm f/2.8-4.0 ED DC WR Limited
1/250 sek säriaeg | ISO 200 | 40 mm | f/4 ava

Pentax KP + HD Pentax D-FA 24-70mm f/2.8 ED SDM WR
1/125 sek säriaeg | ISO 125 | 70 mm | f/3.2 ava

Pentax KP + HD Pentax D-FA 24-70mm f/2.8 ED SDM WR
1/200 sek säriaeg | ISO 100 | 33 mm | f/2.8 ava

Pentax KP + HD Pentax D-FA 24-70mm f/2.8 ED SDM WR
1/125 sek säriaeg | ISO 250 | 70 mm | f/4.5 ava

Pentax KP + HD Pentax D-FA 24-70mm f/2.8 ED SDM WR
1/100 sek säriaeg | ISO 500 | 53 mm | f/4.5 ava

Pentax KP + HD Pentax D-FA 24-70mm f/2.8 ED SDM WR
1/80 sek säriaeg | ISO 1250 | 24 mm | f/5 ava

*Olgugi et Adobe antud kaamerat veel ei toeta, saab kaameras pildistada DNG faile ning edukalt ACR ning Lightroomis avada; ainsaks piiranguks jääb see, et foto värviprofiili ei saa muuta ning on fikseeritud sellele, mis pildistamise hetkel valitud.

Pentax KP oskab ka FullHD videot salvestada, maksimaalselt 1920 × 1080 50i/25p või 24p kaadrisagedusega. Heli talletatakse Linear PCM formaadis ning video pakkimiseks on kasutusel klassikaline H.264 koodek. Midagi erilist see ei ole, eriti võrreldes näiteks Canoni kesktaseme peegelkaameratega või hoopis sama hinnaklassi hübriidkaameratega. Samas ei ole see mõeldudki videokaamera asenduseks. Välise heliallika lisamiseks on kaameral olemas ka 3,5 mm mikrofoni sisend – kui peaks vaja minema; kahjuks kõrvaklappide väljund on puudu. Positiivse noodina – oma videoklippide puhul saad kasutada neid samu efektifiltreid, mis saadaval ka fotode jaoks.

Samas ei ole selline videosalvestus ainuke lahendus Pentax KP puhul – Pentax oli esimene kes pani kaamerasse intervallvõtte taimeri ning tegi time-lapse tegemise lihtsamaks. Viimastel kaameratel on olemas ka kaamerasisene funktsioon teha nende kaameratega kohe ka video valmis – seda lausa 4K lahutusvõimega. Kasutaja peab lihtsalt paika panema kaadrite arvu ja intervalli ning määrama ka stardiaja ning hiljem nautima lõpptulemust. See lähenemine on kordi mugavam, kui hiljem ise käsitsi videot arvutis kokku panna.

KP on esimene Pentaxi logoga kaamera, mille juures ma tundsin – lõpuks oskab see ka teravustada. Siis, kui K-3 II andis normaalse tulemuse ainult uute objektiividega, suutis Pentax KP ming üllatada ka vanade FA objektiivide või viimaste HD Limited seeria objektiividega. Kuidas, sellest kohe lähemalt.

Pentax KP kasutab sama SAFOX 11 teravustamissensorit, mis K-3 II sisse pandud: 27 teravustamispunkti, millest 25 on rist-tüüpi. Kasutajal on valikus neli teravustamisrežiimi (pildiotsijat kasutades): automaatne, ühekordne, jälgiv ja manuaalne. Kui AF.S ehk ühekordne teravustamine on alati uuemate (mitte vahepealsed SDM ega veel vanemad kruvimehhanismiga) objektiividega hästi toimetanud, jättis jälgiv teravustamine soovida. Siinkohal on KP uuendatud algoritmid ehk teravustamissensori tarkvara korrektselt programmeeritud. Suuremad kauguste muutused, liikuva looma, lapse  või auto jälgimine toimub sujuvalt ning täpselt. Suurimaks miinuskohaks jääb aga 25 normaalselt kasutatavat teravustamispunkti, mida on natuke liiga hõredalt. See tähendab seda, et väiksema subjekti puhul võib ta “kaduda” vahepeal punktide vahele ning siis satub süsteem natuke segadusse. Aga see ei ole enam mitte reegel, vaid muutumas pigem harvadeks kordadeks. Väga oluline on see, et kasutaja saab ise seadistada millal jälgiv teravustamine uuesti aktiveerub ning kui tundlik peaks see olema. See omakorda vähendab oluliselt niisama tühja otsimist ning tagab täpsema töö. Samuti on selle sensori puhul väga hea näha, et öösel suudab kaamera teravustada ka sellisel valgusallikale mis 300 meetri kaugusel (tänavavalgustuslampi ülevalt alla) – see on koht kus näiteks 5D Mark III loobus koostöö tegemisest.

Hoopis teine aspekt on ka Live View ajal või videosalvestuse ajal teravustamine. Kaamera teravustab kiirelt ja täpselt, olgugi ei süsteem on ehitatud kontrastituvastusega teravustamisele. Lõpuks harjusin ma sellega nii ära, et ekraani välja keeramine ning kaamera lükkamine Live-View asendisse tundus täiesti loomulik ning õige lähenemine. Kahjuks on sel ka olulised miinusküljed – videosalvestuse ajal on autofookus ikka tülikas, samuti ei ole jälgiv teravustamine toimiv mitte-PLM objektiividega (mida praegust valikus üks). Ehk jälgiv teravustamine ning näotuvastus toimivad enamike objektiividega ikka veel AF.S mitte AF.C režiimis. Siiski, õnneks, teravustamine toimib kiiresti ning õigel hetkel nuppu vajutades saab korrektse kaadri.

Nii nagu Ricoh GR II või Pentax K-1, K-70 ja KS-2, on ka Pentax KP varustatud integreeritud WiFi ühendusega. Lihtsalt ühendusest ma ei hooligi, vaid sellest mida kasutaja saavutada võib. Nimelt saab kiirelt fotod juhtmevabalt nutiseadmesse edastada ning sealt juba maailmaga jagada. Samuti saab Image Sync tarkvara kaudu Pentax KP peegelkaamerat juhtmevabalt otse nutitelefonist juhtida. Sedasi saad kaamera mugavalt statiivile panna ning paika sättida, ise näiteks varjesse sooja pugeda ning siis juba nutitelefonist vaadata, kuidas metskitsed kaadrisse jalutavad. Või ükstapuha millist muud lahendust kasutusele võtta.

Teine väga hea lahendus, mida ma isiklikult pean väga mugavaks, on jätkuvalt Tethering Shooting toe lisamine kaamerale. Varasemalt on sellised asjad olnud pigem kallite täiskaader peegelkaamerate pärusmaa, kuid nüüd hakanud liikuma ka keskklassi seadmetesse. Niinimetatud Tethering Shooting tähendab seda, et paned kaamerale USB kaabli taha nind ühendad arvutiga. Sealt edasi võid pildistada ning kaamerat ka juhtida kas läbi Pentax Image Transmitter 2 tarkvara (tasuline) või hoopis otse Lightroomist kaamera päästikut vajutada ning pilte automaatselt importida (Lightroom laiendus on tasuta Ricohi lehelt alla laetav). Näiteks mobiilses stuudios pildistades saad sedasi eelvaate kiiresti suuremale ekraanile kuvada kas enda või kliendi jaoks.

Muudest mugavatest lisadest, mis paljud GPS ning stabilisaatoriga seotud, neist sai juba eelnevalt kirjutatud pikemalt ning siinkohal kordama ei hakka – Astrotracer, Pixel Shift, intervallvõte ja intervallvõtte video – need kõik annavad ühe kaamera kasutusmugavusele väga palju juurde.

Eelmine

1/16

Järgmine

Hakkamegi Pentax KP ülipika ülevaatega lõpule jõudma. Ausalt öeldes – kui see kaamera paar nädalat enne ametlikku väljahõikamist ning lausa enam kui kuu enne tarne algust mu töölauale maandus, ei osanud midagi sest arvata – Pentax mis Pentax. Esimesi proovipilte tegema hakates olin ma positiivses mõttes sunnitud oma arvamust muutma ning peale esimest korda metsas pildistamist olin juba kaamerast vaimustuses. See on tegelikult üle pika aja üks selline Pentaxi peegelkaamera, mida ma lausa endale tahaks.

The Good, the Bad and the Ugly

+ Suurepärane pildikvaliteet – detailsus ja dünaamika
+ Eeskujulik mürataluvus ning sensori kõrge ülemine piir
+ Väga hea ergonoomika ning seadistusvõimalused
+ Korralik haare kaamera ümber, vahetatavad käepidemed
+ Täitsa arvestatav teravustamine
+ Ülihea pildistabilisaator
+ Integreeritud WiFi ühendus
+ Erinevad lisafunktsioonid: Astrotracer, Pixel Shift jne
+ Ilmastikukindel korpus
– Live View ajal jälgiv teravustamine
– Videosalvestus
– Sarivõtte kiirus ja puhver
– Aku vastupidavus

Pentax KP puhul jääbki domineerima suurepärane pildikvaliteet, mis paistab väga selgelt välja. Ilusad värvid kombineeritud suure dünaamikaga ning väga hea detailsusega annab kokku ikka väga hea koosluse. Mitte ainult, selle sensori mürataluvus ning piltide puhtus on võrreldavad mitu hinnaklassi kallimate või suuremate sensoritega kaameratega. Loomulikult ei ole see ju kõik, mis Pentax KP puhul määravaks saab. Isiklikult sümpatiseerib väga ka see, mida Ricohi insenerid nende kaamerate stabilisaatoriga teevad ning lisafunktsioone lisavad. Pentaxi ilmastikukindlus ning kaamerate tihendamine – mis tasemel see teostatud, on selles hinnaklassis jätkuvalt võrdlemisi unikaalne lahendus. Samuti on terendav modernsete lahenduste lisamine peegelkaameratele – olgu selleks siis Live View lõpuks normaalselt tööle saamine või täisfunktsionaalse WiFi ühenduse lisamine. Tegelikult ongi nii, et see kaamera on paindlik ja mugav kaaslane nii linnatänaval, heitlike ilmadega metsas kui ka sõpradega õhtul kõrtsis käies. Ja seetõttu sobib Pentax KP nii nõudliku kasutaja või algaja fotograafi põhikaameraks kui ka näiteks professionaalile K-1 kõrvale tagavarakaameraks.

• Pentax KP peegelkaamerad Photopointis »

• Pentaxi peegelkaamerad Photopointis »