Oma kogemusele tuginedes olen teadmatult ja tahtmatult hakanud tavalist telekat monitoriks pidama – millekski suhteliselt rumalaks, mis oskab vaid kuvada pilti ning (natuke) heli tekitada. Ainult natuke suuremaks, kui tavaline arvuti monitor. Igasugused digiboksid on sisuliselt tekitanud olukorra, kus paljudel inimestel toimub teadlikum tegevust just digiboksis mitte telekas. Erinevad salvestused, videolaenutused, eKodud ja muud võimalused on kolinud digiboksi ning me ei oska ise ka enam defineerida, mis on telekas. Eriti olid minu silmis muutunud monitorideks vanemad nn analoogajastu telekad. Seega oligi aeg vaadata tänapäevasema tehnika poole.

Ja selles vallas on arengud toimunud viimastel aastatel ikka päriselt kiiresti ning ka telekad on tegelikkuses arenenud päris korralikult. Kätte sattunud Philipsi 6000-seeria 42 tolline telekas on tugev kinnitus, et monitorist on asi ikka päris kaugele arenenud ja võimaluste rohkus on tugevasti arenenud.

 

Ekraani diagonaal: 107 cm / 42 tolli

Paneeli lahutusvõime: 1920×1080

Tuuneri sagedusriba: hüpersagedusriba, S-kanal, UHF, VHF

DVB: DVB-T (kaabellevi, antenn) COFDM 2K/8K, DVB-C (kaabel) QAM

Analoogvideo taasesitus: NTSC, SECAM, PAL

Digitaalne video taasesitus: MPEG2 SD/HD , MPEG4 SD/HD

Digitaalne heli taasesitus (ISO/IEC 13818-3)

Toetatud satelliidid: Astra 19,2 °E, Astra 23,5 °E, Astra 28,2 °E, Hotbird 13,0 °E, TürkSat 42,0 °E, Eutelsat 7 °W, Thor 1 °W, Astra HD+ tugi

Heli

Smart Stereo 3D wOOx

Väljundvõimsus (RMS): 25 W

Heli täiustused: Auto Volume Leveller, Clear Sound, Incredible Surround, Incredible Surround 3D

Ühendused

USB 2.0 – 3 tk, HDMI ARC-ga (3D) – 4tk

Ethernet LAN RJ-45, Wi-Fi 802.11b/g/n

SCART (adapter komplektis)

YPbPr : Y Pb Pr (adapter komplektis), Audio L/R (3,5 mm ministereoport)

Helisisend (DVI–HDMI) (3,5 mm ministereopistik)

Heliväljund L/R – ekraaniga sünkroonimine (optiline)

Ühisliidese pesa (CI+/CAM)

Kõrvaklapid (3,5 mm ministereoport)

Toetatavad USB-failisüsteemid – FAT 16, FAT 32, NTFS

Taasesitusvormingud

Konteinervormingud: 3GP, AVCHD, AVI, DivX®, MPEG-PS, MPEG-TS, MPEG-4, Matroska (MKV), Quicktime (MOV), Windows Media (ASF/WMV/WMA)

Videokoodekid: DivX®, MPEG-1, MPEG-2, MPEG-4 Part 2, MPEG-4 Part 10 AVC (H264), VC-1, WMV9

Audiokoodekid:AAC, HE-AAC (v1/v2), AMR-NB, Dolby Digital, Dolby Digital Plus, MPEG-1/2/2.5 Layer I/II/III (sisaldab MP3), WMA (v2 to v9.2), WMA Pro (v9/v10)

Subtiitrite formaadid: SAMI, SubRip (SRT), SubViewer, DivX® subtiitrid

Pildikoodekid: JPEG

3D: Easy 3D, kahe mängijaga mängud täisekraanil, tipptasemel 3D sügavus, tipptasemel 2D teisendamine 3D-ks

Üldine

Laius 953 mm – kõrgus 556 mm – sügavus 36 mm – kaal ~13 kg

Koos teleri alusega – kõrgus 633 mm – sügavus 205 mm – kaal ~15 kg

Energiatarve ooterežiimis: < 0,1 W

 

Tänapäevased pakendid on parajad logistika ja inseneriteaduse tippsaavutused. Erinevad penoplastitükikesed ja telekaga kaasa tulevad asjad on nii väikseks pakitud, et varsti vist saavad logistikud hakkama sellega, et kast ise on natuke väiksem, kui sees olev telekas ise. Kõik pisemadki vahed on ilusasti ära kasutatud ning tunduvad aitavat transpordi käigus kaitsta telekat. Meenutades paar aastat tagasi kokkupuudet ühe 32-tollise telekakastiga, tundub mulle, et selle uue 10 tolli suurema teleka kast oli isegi väiksem. Aga see võib olla ka mälutrikk.

Kaasas on peale telerijala paar juhet-üleminekut, pult, kuuskantvõti jala kokku keeramiseks ja paar paberdokumenti. Ja muidugi 6 paari 3D prille. Ei midagi erilist. Naljakalt suur uus pult, millel kasutatud ära ka tagumine külg, millel on QWERTY klaviatuur. Kas mõttetu või asjalik on maitse küsimus.

 

Mulle see raamita disain, mis tänapäeva telekatel on, täiega meeldib. Pilt on kogu ulatuses nähtav. Ei mingeid musti-halle laiu servi, mis küll otseselt ei sega, aga tunduvad kuidagi minevikust pärit olevat.

Teleka jalg on ilusasti disainitud ja tundub stabiilne. Ja nagu juba 10 aastat on jalg paljuski juhtmete peitmise koht, mille juurest juhtmed peitu ronivad. Targalt on lisatud jalale ka krepsuriba, millega justmed maha juhitakse. Pisiasi, aga tavaelus armas lisand.

 

Paigaldamine on lihtne ja muretu. Erinevad liidesed on taga ilusasti ära peidetud. Ainuke, mille puhul ma ei saa aru, et miks on LAN sisend otse taha suunatud, samas kui teised ühendused on küljele suunatud.

Leitakse üles nii Elioni digiboks HDMI-s, antennikaablist tulevad kanalid, väline kõvaketas jne. Erinevaid liideste sisendeid on nii palju, et esimese hooga ei oskagi nendega miskit peale hakata. 4 HDMI ja 3 USB ühendus peaks pikaks ajaks piisama ka totaalsele friigile. Aga usun, et varsti mõtleks välja kõigile ühendusele rakenduse. Võibolla jääks puudugi.

Ka koduvõrguga liitumine õnnestub. Kuna mul teleka juurde tulev võrgujuhe on kasutuses Elioni digiboksi taga, siis peamise võimalusena on kasutada Wifit. Masin leidis üles nii koduvõrgu, kui kõik muud võrgud, mis lähikonnas levimas on. Siinkohal tuleb kiita aga just seda uue puldi tagumisel küljel olevat QWERTY-klaviatuuri, mis tegi wifi parooli sisestamise palju lihtsamaks kui oleks olnud seda teha tavapuldiga.

 

Pilt on ikka väga, väga hea. Selge, terav ja mahe. Kuna telekas on paraja suurusega minu toa jaoks, siis pilt tundub väga terav ning see pole teler ka liiga suur, mida olen näinud paljudes kodudes, kes ostavad endale liialt suure teleka ning tulemusena näevad peamiselt eraldi piksleid – mitte pilti tervikuna.

Pildi eelseadistatud versioonid mind seda korda rahuldavad. Mulle endale ei meeldi liiga “kuumad” värvid, aga see telekas saab hakkama igati hea ja maheda värvivalikuga minu jaoks.

Kahjuks muidugi meie eesti telekanaleid, mis oleks HD-s, on pakkuda vaid laulupidude ja Eurovisiooni ajal, aga Elioni võrgus olevate HD kanalite puhul on pilt märkimisväärselt parem, kui tavakanalitel. Seetõttu näiteks Eurospordi või Eurosport HD kanalite vahel valikul jäi selgelt parema pilt HD kanali peale. Jalgpallifännile, tennisesõbrale, aimekanalite nautijale või kontserte telekas nautivatele inimestele on HD kanal sellises teleris kindlasti parem valik. Pärast HD-s vaatamist tundub tavaline telekanal selle kõrval paraja udukoguna. Kahju, et neid HD kanaleid nii vähe on.

Philipsi peamiseks pildierisuseks teiste tootjaga on Ambilight, mis kuvab teleri taha taustavalguse. Kui juba selline asi on olemas, siis seda peaks kindlasti katsetama. Kuigi alguses tundub see harjumatu ning isegi mõttetu, siis asetades teleri päriselt seina juurde ning õhtuhämaruses seadistades see dünaamilise režiimile, mis arvestab ka tagaoleva seina värvi, saab filmi vaadata teistmoodi kogemusega kui seni harjunud olen. Tunne on palju rohkem kinos käimise või siis tegevuskohal olemise moodi. Kuigi Ambilight töötab sel teleril vaid kahel küljel, on see ikkagi päris hea kogemus.

Minu uskumus, et nii õhuke telekas ei suuda korralikku häält teha oli natuke ennatlik. Heli on küll väga hea ja puhas. Ka suurema volüümiga. Heli on piisavalt sügav ning päris hästi seadistavav eelseadistatud seadetega. Samas ka lisa seadistavate kõrgete ja madalate sagedustega saab heli märkimisväärselt parendada, kuid minu harjumus saada telerist stereoefekt koos sügava bassiga sajaprotsendiliselt täidetud ei saa, olgugi, et taha on koguni suubwoofer pandud. Aga seda oleks vist nii õhukese teleka juures ka liialt palju tahta. Enamuse tänapäevaste telekate puhul tunnen puudust oma vana teleka võimalusest lihtsalt lisada kõlarid, mis viia kaugemale telekast. Selleks on aga võimalus parandada audiokogemust kodukino või suurema audiosüsteemiga üle HDMI või optilise audioväljundi. Aga panna tööle lisamasin tundus esialgu mulle natuke mõttetu.

 

Milleks telekale Skype? Ega head põhjust ju polegi. Aga kuna meile, eestlastele meeldib mõelda, et Skype on “meie asi”, siis peab ju seda ka proovima. Kuna sel 6000-seeria teleril pole sisseehitatud kaamerat-mikrofoni, siis palja telekaga päris videokõnesid teha ei saa. Aga kui on olemas see kaamera-mikrofon (nagu mul parasjagu oli), siis igati ju saab. Ja päris mugav on. Heli ja pilt jooksevad ilusasti. Poole filmi pealt saab teada, et keegi sisse helistab ja kõnet ilusasti vastu võtta.  Aga huvitaval kombel kõne lõppedes ei lähe teler automaatselt telerile vaid jääb Skype’i menüüsse. Küll on aga mugav QWERTY puldiga Skype vestlus kasutada ja see on esimene kord, mil saan selle puldi teise poole mugavuseselt aru (peale wifi koodi sisestamist). Tavapuldiga oleks asi ikka päris ebamugav ja mingi USB klaviatuuriga teleri kasutust ma ei kujuta üldse ette.

Eestikeelses Skype menüüs natuke segamini tegevuste nimetused. Nimelt Skypest välja logimine, mis peaks olema menüüst võimalik, on peidus hoopis teise nime taga (inglise keelses on kõik korras). Aga kuna teleri tarkvara uuendus peaks olema lähiajal saadaval, siis ehk parandatakse see pisiviga ära.

Mis puudutab muid Smart TV võimalusi, nagu Youtube, Facebook või muud, siis needki tunduvad igati töötavat. Natuke harjumatu oli mulle küll menüüd, aga juba paari päevaga on need menüüd omandatud ja isegi tunduvad mugavad ning intuitiivsedki. Interneti ühendus oleks mõistlik teha ilmselt ikkagi üle LAN-i, kuna suuremate piltide vaatamisel puhverdamine võtab aega, aga see võib tuleneda ka minu välisühendusest.

Naljakatest asjadest sai veel testitud MyRemote rakendust nutitelefoniga, mis võimaldab telerit juhtida ja muude tegevuste seas telerivaatmise ajal tutvuda nt telekavaga või saadete infoga. Kasutades ka kõige odavamat ZTE telefoni sai rahendus ilusasti tööle ning nutelefoni rakendusega sai nalja, kui lastega tekkis vaidlus, mida edasi vaadata ning nad hakkasid mul kanalit vahetama.

Aga ega neid kõiki tänapäevaseid võimalusi saagi vist läbi testida. Selleks kuluks liialt aega.

 

Mina mäletan veel Leningradis 1982. aastal nn “stereokino” külastust. See oli 20. sajandi 3D. Nüüd sai siis omas kodus katsetatud tänapäevast 3D-d. Philips on selleks kaasa pannud 6 paari prille, mis vähemalt koguselt pere vajaduse rahuldab. Olles ise prillikandja olin aga õnnelik, et need prillid sobisid ka minu tavaliste prillide peale. See andis võimaluse ka pilti nautida, mitte ainult vaadata. Ja 3D ei väsitanudki, nagu olin kartnud. Pilt oli tõeliselt sügav ja uudne.

Katsetatud tavalise teleripildi 3D muutmine tundus teleri enda poolt mulle siiski natuke võõristav. Pilt ise on küll lahedalt ja targalt 3D-ks väänatud ning vägagi sügav, aga teades et see on tegelikkuses tavaline teleripilt, siis tõrkus aju seda korralikult tunnistamast.

 

See keskmise eesti palga jagu maksev telekas ei muutnud minu ettekujutust sellise asja kohta nagu televiisor. Küll aga tõi tagasi tervikuna mõttekäigu, et telekas on telekas ja monitor on monitor. Üks on tark ja teine rumal pildikast. Tänapäeval pole ju korteris, milleni ulatuvad kaabelvõrgu juhtmed, sisuliselt telekat vaja. Digiboks ja suurem monitor teevad selle töö ideaalselt ära. Aga see oleks vaid “pildiga digiboks”. Just nii mul endal kodus peale Digi TV tulekut ju sisuliselt on.

Heliliselt ja 3D kõiki võimalusi arvestades on sellise telekaga ka tänapäevase 3D kodukino täiesti omal kohal, kui juba 3D teleka poole vaadata. Seda nii 3D pildi saamise kui heli poolest. Kuna minul on pikk harjumus eraldiseisvatest kõlaritest saadava stereoefektiga, siis minu kindel soovitus kõigile on viia kõlarid telerist eemale. Eriti hea tunnetuse annab hea heli just 3D puhul, mil saab parema ettekujutuse sellest, kuidas filmiloojad seda ette on kujutanud. Kui kino, siis juba kogu raha eest.

Neile, kellel on kodus diivanilt telekani ruumi 3 meetrit, soovitan mina küll vaadata tänapäeval pildikasti poole, mis on juba Full HD, “tark” ja 3D. See investeering on aastateks ja kuigi me ei pruugi leida rakendust kõigele täna, võib see homme olla tavaline, et keegi helistab sulle Skypega, kui uudiseid vaatad või Eurovisiooni naudid.

Paar tehnilise tõlke viga paistis menüüs (näiteks seesama Skype välja logimise puudumine eestikeelses menüüs), aga foorumites on leida, et lähiaegadel peaks tulema Philipsi 2013. aasta telekatel tarkvarauuendus, mis vast selle ka ära lahendab.

Minule endale jättis aga sügavaima mulje ikkagi see arusaamatu Ambilight. See ei ole asi, mille vajaduselt kohe aru saad. See on rohkem nagu hea kool, et ega aru kohe ei saa, mis ta andis, aga aeg näitab, et heale filmielamusele õhtul annab see tugeva lisa.

Aga aeg telekas tagasi kasti panna ning jutt lõpetada.