• Erki Oras
• Avaldatud 17. veebr. 2017

Harva kui mul on tulnud arvustada praktiliselt identseid tooteid. See tähendab, võhikutele on sarnased ka sisuliselt mittesarnased tooted, kuid seekord on kahe toote põhiomadused praktiliselt identsed, ainult ühe suure erinevusega. Niisiis need, kes on juba lugenud minu arvustust Roccat Suora kohta, võivadkohe siirduda alapeatüki “Efektid” juurde, sest ülejäänud osast nad vaevalt et mingeid uusi teadmisi Roccat Suora FX kohta leiavad peale minu sõnalise pillerkaari. Igaks juhuks aga kirjutan kõigest uuesti, sest kordamine on teatavasti tarkuse ema. Või vähemasti oli. Kunagi.

Roccat Suora FX saabus minu juurde ümbrises, mis oli Roccati tavapärasest sinimustast värvikam. Tõsi, mitte küll oma sisu vääriliselt kuid siiski värvilises, mis teeb selle eristamise teiste Roccati klaviatuurikarpide seas lihtsamast lihtsaks. Karbist väljavõttes on aga Suora FX täiesti identne oma varasema ilma FX-ita mudeliga. See tähendab kompaktselt minimalistlik. Ei mingeid randmetugesid või muud sarnast kraami. Kui nutitelefonide seas on võidujooks telefoni ekraanisuhte kasvatamiseks (st et ekraan moodustaks võimalikult suure osa telefoni esiküljest), siis klaviatuuride puhul võidaks analoogilise võistluse surmkindlalt Suora, olgu siis FX või tavaline.

Eelmine

1/13

Järgmine

Ühendades aga klaveri arvutiga on saadav visuaalne elamus hoopis teistsugune. Sellest aga räägime juba peatükis „Efektid“.

Olen läbi aastate jälginud Roccati tarkvara arengut ning see, mida ma näen, valmistab mulle rõõmu. Kunagine komplitseeritus on aja jooksul muutunud intuitiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Kunagine piloodikabiini fiiling on muutunud inimlikumaks ning arusaadavaks ka tavakasutajale. Tarkvaraga tehtava töö tunnistuseks on ka järjepidevad tarkvarauuendused, mis viimasel ajal suisa igakuiselt tunduvad saabuvat minu arvutisse. Lihtsamaks muutumine aga ei tähenda erinevate häälestusvõimaluste vähenemist. Lihtsalt on tavakasutajale tarbetu kraam liikunud osavalt tahaplaanile, olles samas täiesti kättesaadav neile, kes vajavad ülimalt detailset peenhäälestust. Olles pigem hiire- kui klaviatuuriinimene on esialgu ka nö esiplaanil olevaid sätteid minu jaoks ehk tiba liiga palju, kuid minupoolne virisemine oleks siin kohatu.

Rõõmustav on ka asjaolu, et kui ma olen pidevalt hädas olnud Roccati hiirte valguefektide kontrolli alla saamisega, siis Roccat Suora FX valgustusskeemid alistusid mulle vähimagi vastupanuta. Mis on just antud mudeli puhul ülioluline. Aga sellest edaspidi.

Ning nagu tavalise Roccat Suora juures, valmistasid mulle ka Suora FX juures nalja heliefektid, millega Roccat need klaviatuurid varustanud on. Minusugune kirjatsura eelistab siin muidugi erinevatele ulmeefektidele arhailist kirjutusmasina-saundi, kuid paraku on mehhaanilise klaviatuuri enda klõbin sedavõrd vali, et summutab normaaltugevusega heliefektid. Virtuaal-digitaalse klõbina nautimiseks peab arvuti helitugevuse keerama sedavõrd tugevaks, et samal ajal arvutiga muusikat kuulata või filmi vaadata muutub võimatuks.

Mehhaanilised klaviatuurid on minu jaoks muutunud uueks standardiks st alla nende ma vähemalt kodus enam tööd ei tee, ega mänge mängi. Liiga südamelähedaseks on mulle aja jooksul muutunud Cherry MX Brown-tüüpi klahviklõbin, mida kasutab nii Roccat Suora FX kui ka minu töölaual ennast hetkel statsionaarsena sisse seadnud Logitech G710+. Suora FX klõbin tundub küll pisut teravama ja kirkamana, kuid minu kõrvadele on ka see muusikaks.
Kirjutada st tööd teha on igatahes Suora FX-iga sama mõnus kui mu täismõõdulise Logitechi klaviatuuriga. Ka antud arvustus on kirjutatud põhimõtteliselt just arvustatava klaviatuuriga.

Mängimisel aga annab Suora FX-ile täiesti uue dimensiooni klaviatuuri paremas ülanurgas asuv Game Mode-klahv. Uus dimensioon tähendab mõistagi klahvide lisafunktsioone. Klahvifunktsioone saab veelgi lisada ka Fn-klahviga. Nii peidavadki Suora FX tagasihoidlikud mõõtmed endas põhimõtteliselt veel üht lisaklaviatuuri.

Nagu ma juba varem mainisin, puudub Suora FX-il minu jaoks nii harjumuspärane randmetugi, kuid sellest hoolimata ei tekkinud mu randmetes erilist pinget. Vähemalt mitte selle arvustuse kirjutamise ajal. Paraku on tundidepikkused mängusessioonid aja jooksul vähemalt minu jaoks ajalooks saanud, mistõttu ma ei saa väita, et seda juhtuda ei võiks. Küll aga muutsid minu jaoks klaviatuuri kasutamise märksa mugavamaks klaveri kõhu all peituvad jalad. Ehkki ma tavaliselt st teiste klaviatuuride juures neid reeglina ei kasuta, siis Suora tõstsid need minu jaoks just sobiva nurga alla.

Roccat Suora FX-i eristab tavalisest Roccat Suorast FX ehk efektid. Kui tavaliselt ei pea ma klaviatuuri juures valgusefekte eriti oluliseks, sest peale aastaid tööd klaviatuuri taga ei pea ma sellele enam pilku peal hoidma, siis Suora FX puhul teen ma meelsasti erandi. Tänu erinevatele valgusefektidele oleks Suora FX tõenäoliselt professor Timothy Leary (LSD-apologeet) lemmikklaviatuur. Eriti veel kui neid valgusefekte kombineerida klaviatuuri sci-fi heliefektidega.
Klaviatuuri tarkvaraga tulevad kaasa mitmed eelsätestatud valgusefektid, mida võib veel omakorda manuaalselt reguleerida endale sobivamaks. Ehkki mõned eelsätestatutest tööle ei hakanudki, siis minule piisas selle lühikese aja jooksul suurepäraselt neistki. Minu isiklikuks lemmikuks sai nö Rain-efekt.

Sobiva vaimse seisundi puhul võiksin seda jälgida tunde. Tõsi, enamusel valgusefektidest ei tundu olevat praktilist funktsiooni peale kasutaja stuuporisse viimise. Praktilise külje pealt võib muidugi valgustusega varustada vaid WASD-klahvid, kuid vilunud mängija neid ju nagunii klaviatuuril ei jälgi. Mis aga jääb efektide puhul puudu funktsionaalsusest, seda teevad efektid tasa esteetilisest küljest. Kõik värvid on kirkad ja ilusad, silm lausa puhkab. Mitte klaviatuur, vaid multimeediaelamus oma valgus- ja heliefektidega.

Roccat Suora FX on üks huvitav komplekt erinevatest võimalustest, kus asketism ja minimalism on komplektis tõelise värvide ja valguse pillerkaariga. Suure tõenäosusega pole tavakasutaja töölaual olnud veel kunagi midagi nii atraktiivset ja pilkupüüdvat. Või siis pole varem olnud midagi sedavõrd värvikat nii minimalistlikus kestas. Külluse asketismi hämmastav sümbioos, mis kindlasti ei sobi keskmisele kasutajale, vaid mängurile, kes tahab ja julgeb eristuda. Ning kellele erinevatel põhjustel meeldivad värvilised ja vilkuvad tulukesed. Suora FX on muuhulgas suurepäraseks vestlusteemaks mängurile, keda külastavad ka reaalsed sõbrad ja tuttavad. Mehhaanilised klahvid on suhteliselt kõrge käiguga, reageerivad kõlavalt ja kergelt nagu esitaks mõnda Mozarti või Vivaldi klaveriteost. Kuigi nii mitmedki võivad pidada erksavärvilisi tulukesi ahvatlevaks eeskätt algajatele, siis mina isiklikult arvan, et pigem eeldab see vaimset küpsust ja arenenud ilumeelt. Kogenematu mänguri eksitavad värelevad virvatulukesed kergesti teelt st viivad tema pilgu eemale ekraanilt, kuhu tähelepanu peaks keskenduma. See aga tähendab kiiret kaotust ehk siis surma. Mõistagi võiks ju pilkupüüdvad valgusefektid välja lülitada, kuid sellised juhul oleks mõttekas oma töölauale soetada juba tavaline Suora ilma FX-ita.

Kokkuvõtlikult on aga tegu suurepärase mehhaanilise klaviatuuriga, millele kompaktne kuju ning värvilised valgusefektid annavad ainulaadse kasutajakogemuse. See on klaviatuur, mida võib julgesti soovitada ka edasijõudnud mängurile ning kasutusrõõmu peaks Roccat Suora FX pakkuma oma kasutajale veel aastateks. Eriti veel juhul, kui töölaual peaks ruumi nappima.

• Roccat Suora FX mehhaanilised klaviatuurid Photopointis »