Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 18. okt. 2019

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Canon EOS 650D


Uusi peegelkaameraid tuleb peale nagu priskeid puravikke peale mõnusat seenevihma. Ilmselt osalt sellepärast on Canon EOS 650D juba teab mitmes kaamera, mille andmeid lugedes leian end mõtlemast, et kas siis oli nüüd jälle vaja?

Loodetavasti saab see küsimus selle kirjatükiga vastatud. Igatahes, alustame müügimärksõnadega, mis EOS 650D-l suhteliselt kobedad, nagu tänapäevastel kaameratel ikka: 18-megapiksline CMOS sensor, 9-punktiline autofookus, 3-tolline Clear View II pööratav ja puutetundlik LCD ekraan, Digic 5 pildiprotsessor, kuni 5 k/s sarivõte, sensori tolmueemaldussüsteem, kaamerapealne stereomikrofon ning mõistagi laiade võimalustega Full HD videorežiim.

Canon EOS 650D olulisemad tehnilised andmed

Sensor CMOS 22,3 × 14,9mm
Efektiivseid piksleid 18 miljonit
Pildimõõt pikslites kuni 5184 × 3456
Pilditöötlusprotsessor DiG!C 5
Bajonett Canon EF/EF-S
Salvestusmeedium SD, SDHC või SDXC (UHS-I) mälukaart
Teravustamine TTL faasituvastusega AF spetsiaalse CMOS sensoriga
Särimõõtmine TTL lahtise avaga mõõtmine
Säriajad 30-1/4000 sek (sammuga 1/2 või 1/3 EV), Bulb
Sarivõte
maksimaalselt 5 kaadrit sekundis kuni 22 JPEG pilti või 6 RAW pilti
Tundlikkus AUTO(100-6400), 100-12800, laiendatav kuni H:25600
Värvustasakaal automaatne, päike, pilves, varjus, hõõglamp, päevavalguslamp, välklamp, eriseadistus; kompensatsioon B/A ±9, M/G ±9
Välklamp
integreeritud automaatne välklamp
Failivormingud Fine, Normal (Exif 2.30 compliant) / Design rule for Camera File system (2.0) /

RAW (14bit, Canon original RAW 2nd edition) /

MOV (Video: H.264, heli: Linear PCM)
LCD ekraan
puutetundlik pööratav 7,7 cm
Pildiotsija pentapeegliga, optiline, 95%
Iseavaja 2 sek, 10 sek
Liides USB 2.0,

videoväljund (PAL/NTSC, USB pesa kaudu), HDMi mini väljund, välise mikrofoni stereosisend 3,5 mm
Vooluallikas
liitiumaku LP-E8
Mõõtmed
133,1 × 99,8 × 78,8 mm
Kaal
575 g koos aku ja mälukaardiga

Canon EOS 650D – väljast ja seest

Canon EOS 550D ja 600D-ga võrreldes jättis 650D väliselt natukene kenama mulje. Väike asi, aga suur pilt moodustubki väikestest detailidest. Kaamerale peale vaadates hakkab esimese asjana silma välgu pesa juures istuv stereomikrofon. Teise olulise muutusena tuleb ära märkida võimalus kaamerat sisse lülitades otse videorežiimi siseneda. EOS 650D eelkäijatel tuli videovõtte aktiveerimiseks kaamera programmirõngale peaaegu täistiir teha, mis oli tüütum kui sellest kolmandat korda kirjutamine.

Kuna tagaküljelt on 650D ja 600D praktiliselt identsed, ei hakka “nupujutu” peale siin rohkem ruumi raiskama. 600D nuppudest saad lugeda 2011 aasta kevadel kirjutatud ülevaatest.

Kuigi võrreldes näiteks EOS 5D Mark II/III või 7D-masti keredega, on 650D ikkagi väike kaamera, tundub ta oma eelkäijatega kõrvutades pisut pontsakam ja tummisem. Ka lihtsalt peale vaadates tundusid jooned kuidagi 5D Mark III-likud. Nüüd tagantjärgi vaadates seda fotode pealt ehk nii väga ei paistagi. Koos KIT objektiiviga (EF 18-135mm f/3.5 – 5.6 IS STM) ei saa muidugi enam “käekotti mahtuvast fotokast” rääkida. Samas on selle klassi kaamerad oma näitajatelt juba nii vingeks aetud, et tegelikku sihtgruppi see tõenäoliselt ei häiri.

Pööratava-kallutatava ekraani boonustest olen varemgi rääkinud. EOS 650D ekraan on lisaks ka puutetundlik. Lisaväärtus, mille puudumisel ükski pilt või videojupp küll võtmata ei jääks, kuid mis tihti töö tegemise mugavamaks muudab.

Võrreldes konkurentidega

EOS 650D on siit tabelist ainus kaamera, millega mul otsene kokkupuude on olnud, nii on raske midagi objektiivset teiste aparaatide kohta kosta. Puhtalt numbreid kõrvutades on tegu suhteliselt võrdsete mängijatega. Megapikslikonksu otsa ei tasuks siin kõndida – kõigil kaameratel on poolkaadersensor, mille jaoks isegi 18 megapikslit tegelikult nõksa palju on. Rääkimata siis 24-st.

Canon EOS 650D Nikon D3200 Pentax K-30 Sony a65
Sensor 22,3 mm × 14,9 mm CMOS 23,2 × 15,4mm CMOS 23,7 × 15,7 mm CMOS RGB filtriga Exmor APS HD CMOS sensor
Efektiivseid piksleid 18 miljonit 24,2 miljonit 16,28 24,3 miljonit
Teravustamine TTL faasituvastusega AF spetsiaalse CMOS sensoriga TTL faasituvastusega Nikon Multi-CAM 1000 sensor, 11 fookuspunkti SAFOX IXi+ automaatse teravustamise süsteem TTL faasituvastusega, 11 fookuspunkti TTL faasituvastusega sensor (15 punkti), tööulatus EV -1 kuni 18, AF abivalgus töökauguse 1-5 m
Säriajad 30-1/4000 sek (sammuga 1/2 või 1/3 EV), Bulb 1/4000 – 30 sek sammuga 1/3 EV, Bulb 1/6000 kuni 30 sek. (sammuga 1/3 või 1/2 EV astet), bulb 1/4000 – 30 sek, aegvõte (Bulb)
Tundlikkus AUTO(100-6400), 100-12800, laiendatav kuni H:25600 100 – 6400 (laiendatav kuni 12800) ISO 100 kuni 12800; laiendatud tundlikkus: alates ISO 100 kuni 25600 ISO 100 kuni 16000, 25600 multi-shot NR režiimis ainult JPEG fail
Sarivõte kuni 5 k/s kuni 4 k/s umbes 6 k/s kuni 10 k/s
Puhver 22 JPEG, 6 RAW 80 JPEG, 18 RAW 30 JPEG, 8 RAW JPEG Fine – 17 kaadrit, RAW – 18 kaadrit, RAW+JPEG – 11 kaadrit, RAW – 13 kaadrit
Videovõte 1920 × 1080 (29.97, 25, 23.976 fps), 1280 × 720 (59.94, 50 fps), 640 × 480 (30, 25 fps) 1920 × 1080 30p/25p/24; 1280 × 720 60p/50p 1920×1080 30fps/25fps/24fps; 1280×720 60/50/30/25/24 k/s AVCHD 2.0; 1080/60p @ 28, 24Mbps, 1080/24p @ 24, 17Mbps, 1080/60i @ 17Mbps; H.264 MPEG-4 1440×1080/30p @ 12Mbps
Kaal 575 g 505 g 590 g 543 g

Canon EOS 650D reaalses kasutuses

Tänapäeval on inimesed moodsate nutitelefonide või tahvelarvutite imeheade puute-ekraanidega ära harjutatud, ning iga uue seadme puutetundlik ekraan peab olema tasemel, et mitte seadme enimräägitud “veana” tuntuks saada. EOS 650D ekraan ei vedanud siinkohal alt. Olin kindel, et näiteks pöidlaga menüüdes toksides hakkab valevajutusi tulema, kuna nagu juuresolevalt pildilt näha, on menüüikoonid ikka tõsiselt väikesed. Proovisin palju proovisin, asi töötas laitmatult. Kuna peamenüüde ikoonid olid isegi pöidlaga kenasti tabatavad, ei olnud loomulikult ka konkreetsetele valikutele pihtasaamine probleemiks. Parim puutetundliku ekraani juures on siiski võimalus kiirelt ja mugavalt kas videovõttel või siis läbi live view pildistades fookuspunkti valimine ja soovitud osa kaadrist ülessuurendamine täpseks fokusseerimiseks.

Minu kasutada olnud Canon EOS 650D demomudelil oli KIT objektiivina kaasas EF 18-135mm f/3.5 – 5.6 IS STM, mis esimesest hetkest hea mulje jättis. Aeg on ilmselt sõnapaari “KIT objektiiv” seostamine väikeste plastmassist topsikutega ära lõpetada, sest see suum oli kõike muud.

Tugeva ja loksuvaba ehituse, sujuva suumi- ja fookuserõnga ning paraja suurusega objektiiv jättis väliselt väga usaldusväärse mulje. Kõigele lisaks nägi veel kena välja ka.

Reaalne tulemus jäi välisest ilust siiski tsuti maha. Eks kuskil pidid need käärid  ju olema. Kuigi 18-135mm-ga võetud kaadrite värv ja kontrast on ilusad, jäi teravusest pisut vajaka. Täpselt näpuotsatäis, mille muidugi fototöötlustarkvaras probleemivabalt lisada saab, ilma et fookusest väljas olevad alad koledaks läheks või müra ülemäära võimenduks.

See-eest suutsid kere (arvestades, et tegemist ei ole profikerega) ja toru koostöös pakkuda silmapaistvalt häid tulemusi näiteks hämaras ja keskmisest keerulisematel situatsioonidel fokusseerimisel. Olukorra kirjeldamiseks üks näidisfoto tüüpilisest valgest vannitoa traatriiulist, mille teisel korrusel, laevalguse eest varjus, paistab pabertaskurätikute pakk. Kuigi esiplaan, ehk riiuli ülemine korrus oli paiguti otsevalguse käes ning kordades kontrastsem, fokusseeris 650D kümnel korral kümnest taskurätikute paki logole. Fotole klõpsates avaneb fail täissuuruses. Katsed tegin käest, ehk siis kasutusel olnud fookuspunkt liikus veidi iga kaadri vahel. Analoogseid tulemusi andis kaamera ka teistel sarnastel katsetel.

Videokvaliteet on EOS 650D-l sarnane teiste DSLR-de omale – pisut detailipehme, muidu kena nagu ikka. Väidetavalt on EOS 650D HDMI väljundist võimalik kätte saada ka puhas, kompressioonivaba signaal. Seda ei saanud ma halbade juhuste kokkulangemisel kahjuks omal käel järele proovida.

Huvitaval kombel ei häirinud see mind 600D juures, aga 650D-ga juhtus rohkem kui kord nii, et vajutasin parema käe siseküljega soovimatult mõne kaamera tagumisel küljel asuva nupu alla. Tagantjärgi mõeldes võis asi olla selles, et raske objektiiv nõudis fotokat ühe käega hoides lihtsalt tugevamat haaret.

Lisaks oli pisut tüütu, et videovõttel esimese astmeni (5x) suumimiseks tuli senise ühe korra asemel nüüd kaks korda suurenduse nuppu pressida. 10-kordseks ülessuurenduseks siis vastavalt kolm korda. Esimene vajutus kuvab kaadri täisvaate peale nimelt ruudukese, (vanematel mudelitel on see nagunii vaikimisi videovõttel või live view olekus nähtaval) mille tänu puutetundlikule ekraanile siis sõrmega endale sobivasse kohta lohistada saab.

Puutetundlikul ekraanil saab pildigaleriis navigeerides kasutada nutiseadetelt tuttavaid “näpistusi” ja sõrmega “pühkimisi”, vastavalt siis suumimiseks või piltide vahel liikumiseks. Need liigutused on mulle erinevatelt vidinatelt küll tuttavad, aga peegelkaamerat käes hoides tundus kuidagi kodusem ja loogilisem järgmine pilt ikkagi vana hea nupuvajutusega ette manada. Suumimine, tõsi, on “tagurpidi näpistusega” mõnusam. Igal juhul on (peaaegu) hästi toimiv puute-ekraan kindlasti teretulnud uuendus ning mõne aasta pärast ei saa inimesed aru,  kuidas nad varem üldse ilma hakkama said :)

Keerame tundlikkust juurde

Müravabade kõrgete tundlikkustega Canon EOS 650D ei hiilga, samas püsib detail ka suure värvimüra sees küllalt hästi. Tegu on 100% väljalõigetega allnähtava kaadri kõige mürasemast osast.

Canon EOS 650D näidisfotod

Kõik kaadrid on võetud käest, kasutades EF 18-135mm f/3.5 – 5.6 IS STM objektiivi.

Pildid on suuremaks klikatavad. Allalaetavate fotode suurused jäävad vahemikku 5-7MB!

1/100s, f/5.6, ISO 800

1/40s, f/5.6, ISO 1600

1/100s, f/5.6, ISO 800

1/40s, f/5.6, ISO 1600

1/100s, f/5.6, ISO 1600

Plussid ja miinused

+ laitmatult töötav puutetundlik ekraan
+ KIT objektiivi kvaliteet
+ otsetee videorežiimi käivitamiseks kaamerat sisse lülitades
+ manuaalselt reguleeritav helisalvestus videovõttel
+ sisseehitatud stereomikrofon
+ kolmekaadrilise HDR-i võimalus
+ 5 k/s sarivõte

– silmatorkav müra juba ISO 1600 juures
– aku vastupidavus
– autofookus videovõttel endiselt aeglane, nagu teistelgi peegelkaameratel

Kokkuvõte


Tegelikult võiks siia kopeerida viimased lõigud EOS 600D ülevaatest, mudelite nimed ära vahetada, siit-sealt veidi korrigeerida ja olekski moos. Siin siis tegelikult mõnes mõttes ka vastus ülevaate alguses esitatud küsimusele. Jah, uuendusi 600D-ga võrreldes ju on, aga nagu juba “heaks” tavaks saanud, mingit vau-efekti ei ole. Peeglita kaamerate põllul on üllatusmomente viimasel ajal kuidagi rohkem. Näituseks kasvõi Sony NEX-7 või Panasonic GH3-e tulemised.

Siiski, nagu varemgi öeldud – pildistamisel hoidke meeles, et tihedalt megapiksleid täis pikitud väike sensor vajab parimaks tulemuseks häid ja väga häid objektiive. KIT-objektiivi(de)ga võetud kaadrid võivad hiljem arvutis suurelt vaadates veidi pettumust valmistada.

Canon EOS 600D omanikuna ma ilmselt vahetust tegema ei jookseks, samas 550D ja vanemate keredega pildistajatel on juba põhjust plusse ja miinuseid, muidugi enda reaalseid vajadusi arvesse võttes, tõsisemalt kaaluda.