Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 22. nov. 2019

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Roccat Kiro mängurihiir – pisike tiibadega põrguline

Roccat Kiro mängurihiir – pisike tiibadega põrguline
Erki Oras

Minu kohtumine Roccat Kiro hiirega oli ootamatu, meie suhe äkiline ja kirglik. Alles äsja oli Roccat Kova võitnud mu südame, kui juba koputas sellele uus külaline Roccat Kiro. Kusjuures ma pole mingi prostituut.

Sissejuhatuseks pean ütlema, et Roccat Kiro on esimene Roccati tallidest pärinev hiir, mis suutis mind üle pika aja üllatada. Hoolimata oma suhteliselt tagasihoidlikest mõõtmetest. Väide size doesnt matter leiab siin reaalselt kinnitust.

 

Pakend ja välimus

roccat-photopoint-50s0

Roccat Kova juures räägib kompaktsusest nii pakend kui ka välimus. Tüüpiliselt roccatlikult sinimustvalges pakendis peitub hiir, selle tagavara ’tiivad’ ehk küljepaneelid ning kilepakendis mõttetu pabermanuaal. Ruumi pole asjatult raisatud, pakend on meeldivalt kompaktne.

roccat-photopoint-514

Kui Roccat Kova oli tõepoolest hiirelikult hall, siis Kiro on pahaendeliselt must. Matt ja kummine pealispind tundub isegi mustem kui enamustel kaasaegsetest hiirtest. Kui Roccat riietab muidu isegi oma odavama otsa hiirte ühenduskaablid tekstiilümbrisesse, siis Kiro peab leppima tavalise kummikaabliga. Ning see ei häiri mitte põrmugi, vaid tundub, et nii peabki olema.

Mõõtmed seevastu on vägagi meeldivad minu keskmise suurusega peopesale. Alfaisasena lösutab minu pihk Kirol niiet midagi liigset sõrmede vahelt paistma ei jää. Hiir allub ja alistub. Roccat Kiro tundub olevat tehtud minu peopesa järgi.

roccat-photopoint-601

Juurdelisatud nö tiibade abiga võib hiire muuta sobivaks nii vasaku kui parema käe jaoks. Või mõlema käe jaoks. Roccat kasutab hiire pakendil suurustavat terminit ’superdextrous’ tavapärase ’ambidextrous’ (mõlemakäeline) asemel. Võib-olla sellepärast, et see võimaldadab lisada hiire mõlemale küljele kaks pöidlaklahvi ehk siis kokku neli lisaklahvi. Andunud MMO-mängijana tahaksin ma mõistagi hiirele maksimaalse arvu klahve.

roccat-photopoint-602
roccat-photopoint-603

Ehkki eraldiseisvana tunduvad tiivad kuidagi haprad ja lirud, siis hiirele kinnitades (magnetiga muuseas) sulavad need hiire orgaaniliseks osaks ning tundub nagu oleksid need seal olnud algusest peale.

 

Tarkvara

Screenshot_181
Screenshot_183

Tarkvara pakkus mulle üllatuse. Olen oma monoloogides Roccatit juba aastaid ’hurjutanud’ liig põhjaliku ja keerukapoolse tarkvara pärast. Roccat Kiro tarkvara juures oleksid nagu minu kõige julgemad unistused täide läinud – tarkvara on piisavalt minimalistlik ja hõlpsasti konfigureeritav.

Tegelikult õnnestus mul lõppude lõpuks ka see, mis varasemate Roccati hiirte puhul kättesaamatuks jäi – sain ometigi kontrolli alla Roccati hiire taustavalgustuse. Et olen seda proovinud korduvalt ja erinevate Roccati hiirtega, siis oli vähemalt minu jaoks tegu tõelise töövõiduga.

Olin õnne tipul, kuni… jah, kuni avastasin selle, et Kirole saab teha ainult ühe kasutajaprofiili. Saate aru, ainult ühe!!! Kuidas saab mängurihiirel olla ainult üks profiil? Ma saan aru, et mul on üks profiil mänguks (ok, mängin korraga ühte mängu) ja teine igapäevatööks, aga ainult üks!?

Olin täielikult šokeeritud.   Kasutajamugavust silmas pidades peaks mul siis olema vähemalt kaks arvutihiirt – üks tööks ja teine lustimiseks. Kui ma pean iga kord enne mängima hakkamist oma hiirt uuesti sätteid paika panema, siis peab olema tegu ikka täieliku superhiirega, mida Kiro aga paraku pole.

Kuigi Roccat Kiro maksimaalne DPI on kõigest 4000 (võrreldes tipphiirte 12 000 DPI-ga), siis harrastusmängurile peaks sellest piisama küll, vähemalt mina isiklikult suuremast DPI-st puudust ei tundnud.

Väike, kuid meeldiv nüanss oli see, et hiirt saab ka tarkvaraliselt sätestada kas vasaku- või paremakäelise jaoks.

 

Kasutamine

roccat-photopoint-689

Hoolimata ebakohast tarkvaraga (ainult üks profiil) on tegu ühe nauditavama hiirega, mida ma kasutanud olen. Ehk on siin tegu vastandpooluste tõmbega st hiire mõõdud jäävad keskmistele mõõtudele alla samapalju nagu mina isiklikult keskmisi mõõte ületan. Ehk siis tegu on lihtsalt väiksemõõtmelise hiirega.

Tänu kergele kaalule ja suurusele lippab hiir hiirepadjal vilkalt nagu klimp rasvasel taldrikul. Nobedalt see tähendab. Tegu on ühe kergeima ja kiireima hiirega, mida ma proovinud olen. Tänu tagasihoidlikele mõõtmetele lebab käsi hiirel mugavalt ning randmes ei teki pingeid isegi pikematel mängutsüklitel.

roccat-photopoint-513

Okasteta roose teatavasti aga pole ning oma okkad on ka Kirol. Täpsemalt on okasteks siis hiire külje- ehk siis pöidlaklahvid. Segama ei hakanud need isegi mitte mängides, vaid tööd tehes või internetis luusides. Miskipärast sattus peopesa, mitte näpud, korduvalt klahvidele klikkima siis, kui seda üldse vaja polnud rakendades pidevalt ’Page Up’- või ’Page Down’-funktsiooni. Suurem kahju jäi seega olemata.

Teiseks ei suuda ma kuidagi ära harjuda ühesuunalise DPI-klahviga st DPI vähendamiseks tuli alati teha põhimõtteliselt nö ’täisring’. Aga sellega tuleb soodsama hinnaklassi hiirte puhul ilmselt leppida.

roccat-photopoint-505

Kirot kasutades tekkis mul tunne, et tegelikult pole siiski tegu mitte mängurihiire, vaid minimalistliku, kuid korraliku tööhiirega, millega on vahel väga tore ka mängida. Üheprofiililine tarkvara vaid süvendas seda tunnet.

 

Kokkuvõtteks

roccat-photopoint-688

Minu suhe Roccat Kiroga jäi kahjuks pikema süvaanalüüsi jaoks üürikeseks. Mis puutub konkreetselt hiirt, siis jagub mul selle jaoks palju kiidusõnu. Väike ja vilgas, istus mugavalt pihku ning tundus käe all mõnusalt kummine.

Kui teised hiired mu töölaual meenutavad oma omadustelt ja olemuselt limusiine, siis Kiro oli reibas ja manööverdamisvõimeline nagu Mini Cooper. Sellel väikesel närilisel on iseloomu, mis võlub ja nakatab. Hoolimata oma töisest olemusest võib selle hiirega vabalt luurele ning isegi lahingusse minna, tegu on igati usaldusväärse võitlusvahendiga. Selle kiirus ja manööverdusvõime annavad eelise nö raske kahurväe ehk siis suuremate ja võimekamate hiirte ees.

Kui teised hiired mu töölaual meenutavad oma omadustelt ja olemuselt limusiine, siis Kiro oli reibas ja manööverdamisvõimeline nagu Mini Cooper.

Ning arvestades sellise väljapaistva ning tõupuhta hiire peaaegu naeruväärset hinda, on siin nagu inglise keeles öeldakse ’more bang for a buck’ kui väga paljude teiste ja hulga kallimate hiirtega. Võin seda julgelt soovitada kõigile, kelle käelabad just labidasuurused pole.

Põhiliseks puuduseks võib siin (taas) pidada tarkvara, mida Roccat on seekord liiga kõvasti püganud. Vähemalt üks lisaprofiil oleks Roccat Kiro muutnud ilmselt üheks parimaks hiireks, mida kasutanud olen.