Fujifilmi X-T1 hübriidkaamerast rääkima hakates tuleb kindlasti hakatuseks ära mainida 16,3 megapiksline X-Trans APS-C suurusega CMOS II sensor, 3-tolline LCD ekraan, suurepärane OLED pildiotsija, tolmu- ja ilmastikukindel metallkorpus, 8 k/s jälgiva autofookusega sarivõte ning 60 k/s Full HD videovõte.

Minu jaoks on see teine Fujifilmi kere, mida lähemalt uurida saan. Esimesest on vaid head mälestused. Vaatame, kas vahepeal on asjad veel paremaks läinud.

 

Fujifilm X-T1 olulisemad tehnilised andmed

Sensor	X-Trans CMOS II
Efektiivseid piksleid	16,3 miljonit
Pilditöötlusprotsessor	EXR Pro II
Bajonett	Fujifilm X
Salvestusmeedium	SD või SDHC, SDXC (UHS-II ühilduv)
Särimõõtmine	TTL 256 tsooniga särimõõtmine
Teravustamine	Hübriidne TTL kontrastituvastusega ning faasituvastusega, 49 AF punkti
Säriajad	1/4000 – 30 sek (sammuga 1/3 või 1/2 EV astet), bulb (kuni 60 min)
Sarivõte	8 kaadrit/sek (JPEG: kuni 47 kaadrit); 3 kaadrit/sek (JPEG: piiranguteta)
Tundlikkus	200 – 6400 1/3, 1/2 või 1 EV sammuga, laiendatav ISO 100 kuni ISO 51200
Värvustasakaal	Auto, vari, päevavalguslamp (3 valikut), hõõglamp, veel all, manuaal, värvustasakaalu valik (K)
Välklamp	–
Failivormingud	JPEG, Exif 2.3, DCF, DPOF, RAF, MOV (Video: H.264; Heli: Linear PCM)
LCD ekraan	TFT LCD, kallutatav, 3 tolli
Pildiotsija	OLED värviline pildiotsija, suurendus 0,77 x
Iseavaja	2 sek, 10 sek
Liides	USB 2.0, miniHDMI (Type C), 2,5mm mikrofonisisend (stereo), WiFi IEEE 802.11 b/g/n
Vooluallikas	NP-W126 liitiumaku
Mõõtmed	129 × 89,8 × 46,7 mm
Kaal	390 g (ainult kere)

 

Fujifilm X-T1 – väljast ja seest

Nagu tänapäeval hübriidkaamerate maailmas valdavalt moeks, on ka Fuji X-T1 välimuselt “retrokaamera”. Kuigi Fuji oli vist üks esimesi, kes selle stiili tänapäeva tagasi tõi, leidsin ennast seda kaamerat käes hoides mõtlemast, et veidi ära tüütama hakkab juba. Võib-olla ei ole “tüütama” siin päris õige sõna, aga igatahes tekkis tahtmatu paralleel telefonimaailmaga, kuidas peale esimese iPhone-i tulekut järsku kõik teised telefonid ka endale suure puutetundliku ekraani kasvatasid ja füüsilised numbriklahvid kaotasid.

Fuji künnab enamiku endasugustega võrreldes retropõldu muidugi eriti agaralt – lisaks  üleüldisele dekaadidetagusele välimusele on ajastutruudust rõhutatud ka kaamera peale toodud retrohõnguliste säri- ja tundlikkuse valiku ketastega, lisaks muidugi juba kohustuslikuks saanud särikompensatsiooni kettale.

Tagumine LCD ekraan on Fujil sarnane Sony kaameratega – kallutatav, mitte pööratav-kallutatav.

Kui neist kettakiiksudest ja nendega kaasnevast (pikemalt allpool) mööda vaadata, oli esmamulje igatahes hea – kaamera tundus käes enam-vähem paras – mitte liiga suur, mitte liiga väike. Parajalt raske ja tummine tükk, mis esmatutvusel usaldusväärse mulje jättis. Mingi plastikust karbiga, mis esimese vihmapiisa peale pildi taskusse paneb, siin tegemist ei ole.

 

Võrreldes konkurentidega

	Fujifilm X-T1	Nikon D7100	Canon EOS 70D	Olympus OM-D E-M1
Sensor	23,6 × 15,6 mm (APS-C)	23.5 × 15,6 mm (APS-C)	22,5 × 15,0 mm CMOS	17,3 × 13,0 mm (Four Thirds)
Efektiivseid piksleid	16,3 miljonit	24,1 miljonit	20,2 miljonit	16,3 miljonit
Teravustamine	Hübriidne TTL kontrastituvastusega ning faasituvastusega, 49  fookuspunkti	Nikon Multi-CAM 3500FX teravustamissensor, TTL faasituvastus, 51 fookuspunkti	TTL-CT-SIR CMOS sensor, 19 autofookuspunkti, tööulatus EV -0,5–18, Dual Pixel CMOS AF Live View ja videosalvesuse režiimis	TTL kontrastituvastus ning faasituvastus, 81 fookuspunkti
Säriajad	1/4000 – 30 sek (sammuga 1/3 või 1/2 EV astet), bulb (kuni 60 min)	1/8000 – 30 sek (sammuga 1/3 või 1/2 EV), bulb, määratud aeg (ML-L3 distantspäästikuga)	30–1/8000 s (1/2- või 1/3-astmelise sammuga) + Bulb (aegvõte) (säriaja vahemik sõltub pildistamisrežiimist)	1/8000 – 60 sek (sammuga 1/3, 1/2 või 1 EV), bulb (kuni 30 minutit)
Tundlikkus	200 – 6400 1/3, 1/2 või 1 EV sammuga, laiendatav ISO 100 kuni ISO 51200	ISO 100 – 6400 1/3 või 1/2 EV sammuga, laiendatav kuni ISO 25600	AUTO (100-12800), 100-12800, laiendatav kuni 25600	100 – 25600 sammuga 1/3 või 1 EV
Sarivõte	8 kaadrit/sek (JPEG: kuni 47 kaadrit); 3 kaadrit/sek (JPEG: piiranguteta)	6 kaadrit/sek (kiire sarivõte), 1-6 kaadrit/sek (aeglane sarivõte) kasutades 12bit NEF (RAW) faile; 5 kaadrit/sek (kiire sarivõte), 1-5 kaadrit/sek (aeglane sarivõte) kasutades 14bit NEF (RAW) faile	umbes 7 kaadrit sekundis kuni 65 kaadrit (JPEG), 16 kaadrit (RAW)	10 kaadrit/sek (High); 6,5 kaadrit/sek (Low) (RAW: kuni 50 kaadrit; JPEG: piiramatu)
Videovõte	1920 × 1080 50p, 1920 × 1080 25p; 1280 × 720 50p/25p	1920 × 1080 30p/25p/24p; 1280 × 720 60p/50p	1920 × 1080 (29,97;25; 23,976 FPS), 1280 × 720 (59,94; 50 FPS), 640 × 480 (29,97; 25FPS)	1920 × 1080 25p, 1280 × 720 25p; 640 × 480 25p
Kaal	390 g	675 g	755 g	443 g

 

Fujifilm X-T1 reaalses kasutuses

Enne kui jõuame kõige olulisema, ehk foto- ja videokvaliteedi juurde, vaatame üle tähtsamad kettad ja nupud. Ja neid siin ikka on. Kettaid siis.

“Kohustuslik retroketas”, ehk siis särikompensatsiooni oma, on loomulikult olemas. Jällegi rõõm tõdeda, et see ketas, millest päriselt säri lisada või vähemaks võtta saab, asub sellest nii umbes sentimeetri kaugusel.

Aga minevikuhõngu vajunud filmikaameratelt tuntud kettaid leiab siit veel. Nimelt on X-T1-l samasugune suur ja uhke ketas ka tundlikkuse ja säri kruttimiseks. Kui ISO määramiseks on sedasorti lahendus isegi täitsa tore ja praktiline, siis särituse seadmise ketas, õigemini see, kuidas see kõik reaalselt toimib, kaugel sellest.

Nimelt on kaamera peal paikneval särituse kettal ära toodud väärtused täisastmeliste sammude või stoppidega. Aga 1/30s ja 1/60s vahel on tegelikult ju ka 1/40s ja 1/50s. Kui nüüd ühte neist tahaks valida, tuleb kõigepealt pealmine ketas 1/30 peale seada ning seejärel pöidla alla jääva kettaga sealt edasi siis näiteks 1/50 peale sammuda. Ei pea vist pikalt seletama kui ebamugav ja mõttetu selline asi päriselus on. Automaatrežiimidel pildistajatel ei ole sellest jutust muidugi sooja ega külma, neile, kes pildistamisel nii ava kui säri üle ise otsustavad, aga küll.

Ühe ketta leidsin siiski veel, aga sedapuhku mitte kaamera, vaid hoopis objektiivi pealt. Nimelt oli minu kasutuses olnud Fujinon XF 18-55mm f/2.8-4 R LM OIS suumobjektiivil ka “vanakooli” avarõngas, mille abil siis hõlpsalt ava muuta saab. Tegu on arvatult “digitaalse rõngaga”, ehk siis ava ei muutu mehaaniliselt ja rõngas ei liigu punktist punktini. Samuti ei ole niipidi ava muutes (peale pildiotsijasse või ekraanile vaatamise) ka reaalselt aimu, mis väärtus parajasti ette on keeratud, kuna objektiivil vastavad tähised puuduvad. Asja selgelt halb külg on see, et objektiivist kinni hoides on väga lihtne täiesti tahtmatult ava väärtus paigast keerata. Heaks küljeks jällegi sealsamas asetsev pisike lüliti, mis laseb objektiivi avaketta välja lülitada ning viib kontrolli ava väärtuse üle tagasi kaamera kere peal asuva rõnga alla.

Nimetatud komplektobjektiiv jättis vaatamata püsiva maksimaalse ava puudumisele  iseenesest väga hea mulje – suumi- ja fookuse rõngad liikusid sujuvalt, stabilisaator töötas eeskujulikult ning toru nägi välja ja tundus käes usaldusväärne. Ilus joonis algas juba täisavast.

Kui ma tavaliselt hübriidkaamerate digitaalsetest pildiotsijatest just palju arvanud ei ole ning seetõttu nendega filmides või pildistades pigem tagumist ekraani kasutanud olen, siis Fujifilm X-T1 sundis siin asju ümber hindama. See, rohkem kui kahe miljoni piksline “aken” annab nii kaunist pilti, et piltlikult öeldes seisad pildiotsijasse vaadates kahe meetri kaugusel hiigelsuurest plasmaekraanist. Erinevalt paljudest teistest digipildiotsijatest on X-T1 pilt ka praktiliselt viivisevaba.

Kuigi punast värvi, on videosalvestuse nupp nii hästi nende ketaste ja teiste nuppude rütmi paigutatud, et ma esimese hooga seda ei märganudki. Ilmselt on selle nupukese (tögamisi öeldult) peitmine teadlik valik, sest videokvaliteet on Fujifilm X-T1-l tänapäevaseid standardeid arvestades kohutav. Käsitsi ava ja säri seadmise võimaluse puudmist ei korva isegi 60 k/s Full HD salvestusrežiim.

Fotokvaliteet on sel aparaadil see-eest eeskujulik. Isegi JPG-sse pildistades on fotode kvaliteet 100% pealt vaadates detailirohke ning teeb silmad ette nii mõnelegi sama suure sensoriga peegelkaamerale! Nii ISO 3200 kui 6400 on vabalt kasutatavad kauniste ja suurte väljatrükkide tegemiseks, sealt edasi muutub kaader veits karvasemaks, aga näidised sellest juba allpool.

Kaameral on ka sisseehitatud WiFi funktsioon, mis lubab näiteks aparaati vastava äpi kaudu oma nutiseadmest juhtmevabalt juhtida, tehtud pilte vaadata, jmt.

 

Keerame tundlikkust juurde

Selle hinnaklassi kaamerate kohta ei saa just tihti öelda, et ISO 6400-t võib pikemalt mõtlemata kasutada ka siis, kui failidest on vaja teha suuri trükke. Fujifilm X-T1-st rääkides peab see paika. Nagu ikka, oli proovipiltide tegemisel igasugune kaamerasisene müraeemaldus välja lülitatud ning pisipildile klõpsates avaneb 100% väljalõige kaadri müraseimast osast.

 

Fujifilm X-T1 näidisfotod

Nagu juba ütlesin, teevad selle võrdlemisi pisikese hübriidkaameraga võetud kaadrid silmad ette nii mõnelegi peegelkaamerale. Seda ka JPG vormingusse pildistades, ehk siis otse kaamerast tulnud failide puhul.

1/60s, f/4, ISO 400

1/6s, f/4, ISO 400

1/60s, f/4.5, ISO 400

1/80s, f/5, ISO 800

1/100s, f/4, ISO 800

1/100s, f/4, ISO 800

1/60s, f/4, ISO 800

 

+ haruldaselt hea digitaalne pildiotsija
+ kiire ja lihtne autofookuse punkti valimine üle kogu sensori
+ kiire (jälgiva autofookusega) sarivõte
+ väga vaoshoitud müraga kõrged tundlikkused, ISO 6400 vabalt kasutatav
+ suurepärase teravuse ja detailiga fotod
+ nii optiliselt kui füüsiliselt eeskujulik komplektobjektiiv (18-55mm)
+ sisseehitatud WiFi

– särituse ketas ja sellega seonduvad nüansid (vt. “Reaalses kasutuses”)
– käsitsi seadistamise võimaluse puudumine videovõttel
– kõvasti pakitud, ehk siis otse öeldes halva kvaliteetidga videosalvestus

 

Kokkuvõte

Selle aparaadiga seostuvad mul tagantjärele mõeldes kahetised tunded. Üheltpoolt on kogu kirjeldatud retrobisnesiga justkui veidi üle selle piiri astutud, kust alates juba kasutusmugavus kannatama hakkab. Siis muidugi limiteeritud võimalustega ja kohutavalt pakitud videosalvestus, mis nii uue kaameraga kuidagi kokku ei sobi. Eriti arvestades, kui head fotot Fujifilm X-T1 teeb.

Ja selle koha pealt tõesti pettuma ei pea – sama suure sensoriga kesk- ja profiklassi peegelkaameratele pakutakse siin täiesti arvestatavat konkurentsi palju kompaktsemas kestas.

• Fujifilm X-T1 hübriidkaamera + 18-55mm suumobjektiiv Photopointis: 1599€

• Fujifilm X-T1 hübriidkaamera kere Photopointis: 1199€