Pisisülearvuteid on valida palju – enamik on kandilised, saadaval paljudes värvitoonides, disain erineb, kuid mitte väga palju. Asus tahtis asja parandada ja nüüd on mõnd aega saadaval EeePC 1008HA – sellel masinal on paljud asjad teistmoodi!

Fookuses Asus 1008HA sisaldab Intel Atom N280 protsessorit, 1 GB mälu ja 160 GB kõvaketast ning LED taustavalgusega 10,1 tollist ekraani. Traadita võrgukaart toetab ka uusimat N-seeria Wifit, vähemalt tema veidi toorel kujul.

Võtsime kõrvale võrdluseks ühe tavalise väga hea pisirüperaali – Lenovo S10e, sellise ehtsa puhtaverelise Intel Atom N270 protsessoriga masina, samuti 1 GB mälu ja 160 GB kõvakettaga. Paljud ei pane tähelegi, aga Atom N280 erineb enamikes netbookides kohatud N270’st – taktsagedus on mõnevõrra kõrgem. Tavaliselt netbooke jõudlustesti ei panda, aga sedakorda proovime masinad järgi nii jõudluses kui välimuses, laseme neil veidi catwalk’ida.
Ja võib kindel olla, et need masinad on üsna erinevad – hoolimata sellest, et hinnavahe on väike.

Piltidel vasakul on Asuse ja Lenovo masinate protsessorite info – vahemälud, siinikiirused. Protsessorite taktsagedused on valed, sest masinad lasevad need kohe alla kui tööd ei ole.

Võrdluseks kasutatav Lenovo S10e on klassikaline netbook. Hilissügisel välja jõudnud parandustega versioon Lenovo (endine IBMi süle- ja lauaarvutite haru) esimesest pisisülearvutist S10. Muide, selle aasta kolmel esimesel kuul oli see enim müüdud sülearvuti Photopointi ketis. Tegu on 10,1 tollise LED taustvalgusega 1024 x 576 pikslilise ekraaniga masinaga (Asuse 1024 x 600 vastu).

Usun, et pea kõik vähegi pisisülearvuti hankimise vastu huvi tundnud inimesed on seda kuskil ikka näinud ja ehk ka katsuda saanud. Nagu mitmetel EeePC seeria netbookidel, on ka S10e hinged jämedad ja robustsed, aku käib nende vahele tagant.

Asus’e merekarp

EeePC 1008HA, mida kutsutakse ka mitteametlikult merekarbiks (Seashell) on äärmiselt õhuke masin. Nagu merekarbil ja MacBook Airil, on ka sel masinal küljed ümarad. Arvuti saavutab oma maksimaalse paksuse (õieti peaks ütlema vähima õheduse) alles mitu cm servast eemal, ekraani taga seda paksust peaaegu küll juurde ei tulegi. Arvuti on õhem, suurema klaviatuuriga ja isegi kergem kui pisisülearvutitel kombeks. Läikiv viimistlus on kena, kuid tinginud ka selle, et pakiga tuleb kaasa puhastuslapp. Lisaks on kaasas veel pehme lukuga vutlar arvuti jaoks. Isegi laadija on arvutil veidi väiksem kui Lenovo oma, kuigi mitte oluliselt – mõlemal masinal on tavaliste suurte sülearvutite laadijatest poole väiksemad toiteadapterid.

Asuse merekarp peidab oma pordid kõik kavalalt luugikeste taha, pikad luugikesed külgede tagaservas peidavad USB porte, paremal on lisaks heli sisend ja väljund ning vasakul pisike ots, millest saab arvuti põhja alla kinnitatud adapteri abil kätte vanakooli analoogmonitori väljundi.

Kõige kummalisem on eraldi pesa parema külje lõpus võrgukaabli ühendamiseks, sellel käib üks osa eest ja teine osa liigub alla, et suhteliselt suur Etherneti Cat 5 kaabliots ära mahuks õhukese masina külge. Vaid arvuti toitejuhet ei varjata millegagi, aga see on tõepoolest pisike peenike pistik ka, väiksem kui enamikul mobiiltelefonidel. Ainult Nokia nõelpeeniksest otsast suurem.

Kui nüüd 1008HA masinat “õuna” ümbrikusse mahtuva lipulaevaga võrrelda, siis Asus on mõnevõrra paksem, kuid pakub üsna mitut lisa: kaks USB porti, kohe kaasas tavaline analoogväljundi adapter ja traadiga võrgupistik.

Muidugi jääb netbook alla mälumahus, protsessorivõimsuses ja puudub ka uhke, moodne, kallis ning liikuvate osadeta kõvaketast asendav püsisalvesti (SSD). Pisirüperaal ei saa ligi ka kuvari suuruses ja resolutsioonis ning ka masina materjal pole kõva alumiinium. Samas on aku mõlemal masinal keres sees ja pole eemaldatav. Opsüsteemi eelistest me siin rääkima ei hakka … see on paljuski ju maitse küsimus, mille üle ei vaielda vaid kakeldakse.

Asuse meistrimehed on peaaegu ära kaotanud traditsioonilise arvuti BIOS’i. Esimesel korral masinat sisse lülides võib tuttavat ekraani küll näha, kui aku tõesti masinas tilgatumaks imetud on ja uuesti käivitad, siis saab käivitamisel ka aimu, et American Megatrends (AMI – üks kahest suuremast BIOSi ja püsivarade valmistajast) on ikka ka oma osa masina loomisse andnud.

Tavalised kuumkäivitused, arvuti restart – nendel 1008HA BIOSi ei näita ja näiteks ei õnnestunud mul teda niisama lihtsalt USB mälupulgalt käima panna. Windowsi restardil järgneb sinisele sulgemispildile must ekraan, sellest hetkest Windowsi uue kasutusvalmiduseni kulub 34 sekundit. Päris hea tulemus!

Klaverid

Asuse uue sülearvuti klaviatuur on firma väitel tervelt 92 % tavamõõtmetes “suure” sülearvuti klaviatuurist, Lenovo oma olevat 85 % – seda vahet paneb tähele küll. Asus 1008HA klaviatuur ulatub peaaegu arvuti serva välja – klahvide servast arvuti servani jääb ehk 2 mm ruumi, sellest poole võtab klahvivahe ja teise poole arvuti serv.

Lenovo S10e klaviatuuriserv võtab umbes 6 millimeetrit, S10e ise on ka umbes sama võrra kitsam seega klaviatuuril jagub 10-12 mm rohkem ruumi. Klahvide hulgas pole ebameeldivaid kitsamaks tõmbamisi, tabulaator (Tab) on erinevalt Lenovost suurem kui tavalised klahvid. Lenovol on muuhulgas kitsamaks tõmmatud täppidega tähtede klahvid.

Asus on vähendanud häirivalt üles-alla nooleklahve, kuid sisestusklahvid on hoitud kõik normaalmõõtmes peale ˇ klahvi numbrite rea ees – selle klahvi on Lenovo üldse rea võrra üles Esc ja F1 vahele tõstnud.

Nii Lenovo kui Asus on vähendanud fuktsiooniklahvide rea kõrgust ja laiust, Lenovo omad näevad kohe eriti kitsad ja õblukesed välja. Mõlemal masinal on seal ülal reas 17 klahvi ja osad klahvid on viidud funktsiooniklahvi kaudu kasutatavaks, nt Num Lock, Scroll Lock, Home ja End ning Asusel ka Page Up ja Page Down, Lenovo on neid tähtsamaks pidanud, kuid tõstnud nad funktsiooniklahvide vahele üles. Asus on säilitanud nurgaklahvi Crtl, Lenovo on selle Fn klahviga vahetanud.

Klahvide üldkuju on Levovol traditsiooniline, klahvi sedvad langevad alla kaldega. Asus on selles osas teinud muudatuse – klahvide servad langevad alla kahes astmes, kõik klahvid on ümbritsetud pool millimeetrit laia ja pool millimeetrit madalama vööga, alumine aste on teravate nurkaega ja klahvi nurkade vahele midagi ei mahu.

Akud

Asus on arvutit luues võitnud kaalus ja paksuses kasutades uuemat tüüpi liitiumpolümeerakusid. Need võimaldavad teha väga õhukesi energiakandjaid ja see tehnoloogia on tõsiselt kannule jõudnud praegu tavalistele sülearvutites kasutatavatele liitium-ioon akudele. Liitium-polümeerid on kasutusel ka uuemates Apple’i rüperaalides, samas kaasnevad nendega ka omad ohud, mistõttu on eelistatud selliseid akusid tihti arvuti sisse ehitada. Seda tegi ka Asus EeePC 1008HA kallal ja akut ise vahetada või tagant ära võtta ei saa.

Paadunud sülearvutikasutajat võib häirida ka see, et arvuti mälu ning kõvaketast ei saa lihtsalt uuendada või vahetada. Arvuti õhemaks tegemise nimel on sisikond peenelt pakitud ja osade vahetamiseks tuleks terve arvuti lahti võtta.

Liitium-polümeer akud võimaldavad energiat tihedamalt salvestada ja need võivad olla õhemad kui praegu enamlevinud tavalised liitium-ioon akud. Liitium-polümeer akudel pole vaja silindrilist või muu kujuga metallist kaitsekesta ja see on oluline ruumi ja kaalu kokkuhoid.

Võrreldes Lenovo umbes sama nelja või isegi viie tunnist toiteaega pakkuva kahest silindrist koosneva liitium-ioon akuga on Asus tõepoolest palju võitnud. Samas on liitium-polümeer akude eluiga olnud pikka aega lühem, viimastel aastatel on see siiski kõvasti paranenud ja üle 500 laadimistsükli võiks arvuti siiski vastu pidada enne kui aku mahutavus alla 80 % langeb. See on tegelikult parem kui paljudel liitium-ioon akudel tavalise kasutuse korral.

Kiirustest

Protsessori ja mäluintensiivse tegevusena lasime Lenovol ja Asusel Windowsi käsurea aknas 7-Zipi abil pakkida kokku ühe 10 megabaidise raskesti pakitava (suvalises järjekorras numbreid sisaldava) faili 10 identset koopiat. Kaval pakkimisprogramm suudab 100 megabaiti sisaldavad 10 faili küll pakkida 10 mb peale, sest kõik failid olid sisult identsed, aga kõige selle kontrollimiseks läheb programmil siiski veidi aega.

Keskmiselt läks läinudaastasel N270 Atom protsessoril Lenovo masinas 80 sekundit ja Asuse Intel Atom N280 lõi seda 75 sekundilise ajaga. 5 sekundit säästu ligi pooleteise minuti kohta pole palju, pikemal testil venib eeldatavasti vahe suuremaks.
7-Zipi sisseehitet jõudlustestis näits Asuse Seashell umbes megabaidi võrra kiiremat pakkimist – arvestades, et Lenovo suutis pakkida 16 megabaiti sekundis ja Asus 17, siis vahe oli taas märgatav, kuid mitte röögatu.

Proovisin ka üht vana tarkvaralist 3D jõudluse mõõtjat – Tirtanium 1.9. Programmi 3DNOW! toetuseta versioon DirectX ja OpenGL jaoks oskab ka puhtalt arvutusliku jõudu hinnata – maatrikseid liites-lahutades. Sedasi läks Lenovol 1,80 sekundit ja Asusel 1,71.

Võrrelduna Athlon X2 5600+ lauaarvutiga (2900 Mhz) on Atom jõuetu, sest lauaarvutil kulus vaid 0,36 sekundit (3DNOW! instruktsioone kasutamata). Puhas arvutusjõudlus ületab Atomitel mõne võrra pikaaegsete arvutihuviliste mälestustest kuuldud 550 Mhz Athlon protsessorit, mis saavutas 1,93 sekundilise aja. Athlon 550 tuli välja muide 10 aastat tagasi ja oli üks esimesi selle nime all müüki tulnud mudeleid.

Lõpetuseks võib öelda, et Asus on huvitava masina teinud. Arvuti on tõepoolest väike ja sulgkerge, piisava akumahuga (5 tunni ringis) ning mitte liialt väike, et ebamugav olla. Samas on see veel tehniliselt end tõestamata disain, millega elutähtsaid osi pole pealegi võimalik lihtsalt vahetada või uuendada.
USB pordid ja heli- ning pildiväljundid on ebamugavalt luukidega kaetud – tiheda kasutamise korral ähvardavad katted murduda ja laiemad mälupulgad ei pruugi mahtuda sisse. Sellegipoolest on tegemist tähelepanuväärse minisülearvutiga, mis pealegi hinnalt soodne ja sobiv aksessuaar näiteks naisterahva ridiküli.

Asus EeePC 1008HA Photopointis: 5 999,00 kr
Lenovo S10e Photopointis: 5 499,00 kr