Sissejuhatuseks pean tunnistama, et tegu pole otseses mõttes taskuteleviisoriga, vaid sellise taskussemahtuva vidinaga, mille abil võib suvalise HDMI-ühendusega monitori lihtsa vaevaga nutikaks muuta.

Mõistagi on seadmest abi ka mõne vana ja viletsa (aga HDMI-ühendusega) televiisori kaasajastamisel. Tegelikult on ju kõik vähegi normaalsed telerid tänapäeval juba ise piisavalt nutikad, et näidata Netflixi ja Youtube’i ning kasutada erinevaid TV-rakendusi, mida Google poest alla sikutada.

Arvestades, et olin juba mõnda aega pidanud plaani oma 43-tollisele mängumonitorile midagi Google Chromecast’ile sarnast taha lülitada, siis tuli ettepanek Xiaomi Mi TV Box S arvustamiseks igati õigeaegselt.

Elutoa televiisoril on taga just Chromecast ning oma monitorile tahtsin seepärast midagi muud proovida. Etteruttavalt võin öelda, et jäin tulemusega rahule ning nüüd võin ma ka magamistoas (mis on poole kohaga kabinet) suhteliselt suurelt ekraanilt telekat vaadata.

Arvustuse erapooletuse garanteerib see, et ma ei saanud seda Xiaomi meediapleierit mitte tasuta, vaid maksin selle eest pmst täishinna.

Xiaomi Mi TV Box S välimus

Xiaomi Mi TV Box S 2nd Gen on täiesti pretensioonitu väike must karbike. Isegi liiga väike tundus see mulle aeg-ajalt, sest see on umbes pool suurest mobiiltelefonist või keskmisest akupangast. Karbike mahub põhimõtteliselt vabalt, kas püksi- või särgitaskusse. Mitte et seda peaks seal kandma, aga vajadusel saab seda teha.

Karbi väikestel gabariitidel on ka oma miinuspool – hoolimatu kaablisikutamine võib kergekaalulise seadme laualt või riiulilt minema pühkida. Karbi ümarapoolsed nurgad räägivad siiski Xiaomi soovist toote kallal ka midagi disainisarnast rakendada.

Mi TV Box S karbikesel on kaks silmatorkavat detaili: läikiva mustaga on karbi matile mustale kaanele kirjutatud “xiaomi” ning seadme käivitamisel sütib selle esiküljel väike ja peaaegu märkamatu valge LED-tuluke.

Iseenesest on tulukese tagasihoidlikkus isegi kiidetav, sest eks keskmises meelelahutuskeskuses kipub neid erinevaid värvilisi ja säravaid tulukesi isegi üleliia olevat. Samas aga annab see kindla märgi, et seade on tööle asunud. Karbis kaasas olevat laadijat ja HDMI-juhet ma kirjeldama ei hakka, sest need on täiesti standardsed.

Suhteliselt standardsed on ka karbi tagaküljes asuvad sisendid – analoogaudio, HDMI ja USB. Aga ainult pealtnäha – tegelikult saab analoogpordiga ühendada ka optilise kaabli! See tähendab, mitte mõlemat korraga muidugi.

Lisaks telekarbile kuulub komplekti ka pult. Kas siin pole Xiaomi disainiga liialdustesse laskunud, pigem meenutab see tavalist Telia pulti nii oma suuruselt, värvilt, kui ka üldiselt välimuselt.

Peamiseks erinevuseks on mõned määratletud funktsiooniga nupud nagu Netflix, Youtube, Amazon Prime Video ja rakendused. Kuna maksan igakuist maksu nii Netflixi kui ka Amazoni eest, siis kuluvad need nupud vähemalt mulle ära. Ahjaa, lisaks on puldil ka Xiaomi TV+ nupp, aga see pakub üsna eksootilist meelelahutust, millest tuleb juttu hiljem.

Raudvara

Ma ei hakka siin rääkima protsessorite versioonidest ja muudest igavatest tehnilistest detailidest. Piisab, kui mainida, et Xiaomi meediapleieri teine versioon on suurema võimsusega, kui selle eelmine ehk esimene mudel.

See tähendab sujuvamat liikumist erinevate rakenduste vahel ning ka voolavamat st paremat pildikvaliteeti. Kunagi aastaid tagasi oleks meid pannud imestusest kulmu kergitama jutt aeglasest televiisorist, aga iga kord, kui ma külastan oma naiseõde, kellel on üle 10 aasta vanune telekas, siis kogen ma omal nahal, mida tähendab viivitus kui ühest rakendusest teise liikuda.

Nii nagu öeldud, siis Xiaomi Mi TV Box vidina uuel mudelil asjatud viivitused puuduvad – kõik toimib vägagi sujuvalt ja vähimagi viivituseta. 

Tarkvara

Tegelikult ei räägiks siin ka tarkvarast väga pikalt, sest on põhimõtteliselt installeeritud Google TV, mille konkreetne versioon põhineb Android 11 versioonil.

Arvan, et Google TV on ainuke operatsioonisüsteem, millega peaks arvestama ja mida peaks kasutama ning seega pole mul mõtet sellest siin lähemalt rääkida.

Google TV pakub piisavalt häälestamisvõimalusi nii algajale kui edasijõudnud televaatajale ning midagi “ära käkkida” on üsna keeruline.

Xiaomi Mi TV Box S kasutamine

Seekord ma ei hakanud Xiaomi Mi TV Box’i testima tavalise televiisori taga, vaid ühendasin selle komplektis olnud HDMI-kaabli abil oma LG 43-tollise monitoriga.

Ühendamine kulges sujuvalt nagu ka Wi-Fi võrgu leidmine, sest võrgukaabli ühendamiseks vastav port puudus. Tean, et kehva Wi-Fi puhul on võrguühenduseks kasutatud USB-to-LAN adapterit, aga minul see puudus ning ka läbi õhu ühendamine oli piisavalt sujuv.

Huvitav on siin asjaolu, et kuigi Xiaomil on oma kodurakendus, siis see isegi ei paku võimalust, et sellega võiks meediapleieri ühendada. Küll aga sai asjaga kenasti hakkama Google Home.

Järgmisena tahaks luubi alla võtta Mi TV Box S seadmega paaris oleva puldi, sest sellel oli õige mitu veidrust. Kui seadme sisselülitamine käis puldiga veatult, siis väljalülitamisega enam nii lihtne ei olnud st nupulevajutamisest polnud kõige vähimatki kasu. Ainuke võimalus seade välja lülitada oli Google’i häälassistenti kasutades st suulist käsklust kasutades.

Teiseks ei olnud vähimatki kasu puldil olnud helitugevuse reguleerimise nuppudest, aga õnneks on mõlemale probleemile lihtne lahendus. Google Home’i kasutades saab oma telefoni vm nutiseadme muuta kaugjuhtimispuldiks, mille abil sai nii seadet välja lülitada, kui ka helitugevust reguleerida.

Paraku ei saa aga selle puldi abil seadet sisse lülitada, mis muudab olukorra veidi koomiliseks. Samuti ei ole Google Home’i kasutades eraldi määratletud funktsiooniga nuppe nagu Netflix jms või Xiaomi TV+.

Xiaomi püüab oma TV-ga pakkuda vaatajatele rohkem sisu, kuid vähemalt mina sealt midagi vaatamisväärset ei leidnud. Mõned filmikanalid, millede kvaliteet ja sisu meenutas minu nooruspõlve videosalongide omasid. Lisaks mingid kolmandajärgulised spordikanalid ning lisaks näiteks kanal smurffide fännidele.

Ok, ühelt kanalilt lastakse ööpäevaringselt tummfilmiklassikat sh ka Chaplini, kuid arvestades, et sama seadmega on mul võimalus vaadata nii Netflixi, Youtube’i, Apple TV ja Amazon Prime’i ning Telia ja Jupiteri rakendusi, siis on üsna ebatõenäoline, et ma sattun sedavõrd meeleheitesse, et hakata sealt tummfilme vaatama.

Küll aga on Xiaomi paigutanud oma TV nupu strateegiliselt heasse kohta st vasemasse serva, kus nt nii Telia, kui Chromecaste’i pultidel on nn back-nupud.

Nii sattusin ma testperioodi ajal sinna Xiaomi TV võlumaailma rohkem, kui ma seda soovinud oleks. Lisaks oli ka sealt väljumine piisavalt ebamugav st puldil asuva back-nupuga seda teha ei saanud, vaid pidi ennast lohistama ekraani alaservas olevale Exit-nupule.

Kui erinevad voogesitusteenused töötasid seadmes suurepäraselt (sh näiteks Apple Tv töötas isegi kiiremini ja sujuvamalt, kui mu Samsung Q9 televiisoris või Google Chromecastiga samas televiisoris), siis muutis mind rahulolematuks, et Bluetooth-ühendust kasutades ei saanud ma suurele ekraanile kuvada oma telefoni muud sisu nagu näiteks fotod või videod.

Selle asemel sain näiteks Bluetoothi st AirPlay abil üle kanda Youtube’i sisu, mis tundus mulle pisut mõttetu. Küll aga sai näiteks Bluetoothi abil telekarpi üle kanda oma telefonist Spotify’d.  

Kokkuvõtteks

Minul igatahes jäi II generatsiooni Xiaomi Mi TV Box S meediapleierist hoolimata tema veidrustest piisavalt positiivne mulje, et seda endale soetada.

Mugavad otseteed puldil elimineerisid selle “kiiksud” ning Apple TV kasutuskogemus sai uue kvaliteedi. Isegi kui mul ei lähe kohe vaja seadme 4K võimalust ning optilise kaabli ühendust, siis võib mul neid vaja minna näiteks tulevikus.

Arvestades, et hetkel on saadaval tosinakaupa neid nutikaid “TV-karpe”, siis miks peaks valima just Xiaomi oma, aga mitte näiteks Google Chromecast’i või hoopis mingi kolmanda tootja oma? See on tegelikult üsna lihtne.

Esiteks on Xiaomi ennast juba aastaid näidanud valdavalt heast küljest ning midagi negatiivset pole kogenud ka mina isiklikult. Ehkki Google Chromecast on antud tootekategoorias standardiks kujunenud, siis muutis mind uudishimulikuks tooteväide, et sellesse on Google Chromecast “sisse ehitatud” (built-in).

Seega peaks seal olema lisaks veel midagi ning see seletamatu “veel midagi” oligi põhjuseks Xiaomi TV Box S-i valimisel. Reaalsuses tähendas see lisaks jõudsale raudvarale ka erinevaid ühendusvõimalusi, millest Google oma Chromecasti ilma oli jätnud.

Olgu siis Bluetooth, kõrvaklapiühendus või võimalus ühendada optilise kaabli abil heliallikaga. Mitmeid striimimisfänne rõõmustavad kindlasti lisaks 4K resolutsioonile ka Dolby Vision ja Dolby Atmos pildi ja heliparendusrakendused, millest Chromecast samuti ilma on jäänud. Oma rolli mängis muidugi ka toote hind, mis on Google Chromecastist isegi mõnevõrra odavam.

 

• Xiaomi Mi TV Box S meediapleieri saad endale tellida Photopointist ››