Reaalses kasutuses

Aku laetud ja objektiiv ette keeratud, sukeldusin EOS 550D menüüdesse. Uut kaamerat enda järgi seadistades vaatan alati esimesena üle elementaarsed seaded – faili salvestusformaat (RAW), valguse mõõtmise rezhiim (kasutan alati punktmõõtmist), autofookuse seaded. Uuematel kaameratel tuleb häälestada ka videoseaded. Et filmitud materjali edukalt Eestis ja mujal Euroopas vajadusel ka tele-eetris kasutada oleks võimalik, tuleb valik Video system lülitada PAL-i peale ning kaadrisageduseks valida 25k/s. Formaadiks loomulikult Full HD – hiljem annab seda vastavalt vajadusele kerge vaevaga väiksemaks teha.

Esialgsed ettevalmistused tehtud, pistsin kaamera koos EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS KIT-objektiivi ja Canon 70-200mm L IS f4-ga kotti ja läksin õue. Pidevalt oli tunne, et midagi jäi koju – seljakott oli liiga kerge!

Kui mõned tubased proovipildid välja arvata, kasutasin kaamerat esimest korda kergelt vihmase ilmaga sääskede ja parmudega võideldes mererannas. Läbi EOS 550D väikese pildiotsija vaatamine oli alguses veidi harjumatu. Suure pildiotsijaga harjunud inimesele umbes nagu ühe silma kinni pigistamine. Üllatavalt olin aga juba tunnikese pärast uue “kitsama maailmavaatega” harjunud. Vähemalt ei mõelnud sellele iga kord uuesti kadreerides.

Autofookuspunktide arvuga see kaamera just uhkustada ei saa, samas on 1.6-kordse kropiga sensor üheksa punktiga päris hästi kaetud ning enamasti saab nii horisontaal- kui vertikaalasendis pildid tehtud. Kui tõesti (kasvõi näiteks elusloodust pildistades) vajalik punkt õige koha peale ei satu, tulevad appi miljonid megapikslid – veidi “mööda kadreerides” on hiljem arvutis lõikamisruumi maa ja ilm, et soovitud kompositsioon kätte saada ning pärast ikkagi suuri pilte välja trükkida.

Canoni tippmudelitega võrreldes on EOS 550D autofookus mõistagi veidi saamatum, aga algajale mõeldud aparaatide servokiirused on viimaste aastate jooksul kõva hüppe teinud. Minu proovimised näitasid, et tundes kaamerat ja tema käitumist erinevates valgusoludes on enamasti võimalik soovitud tulemus saavutada.

Kiirete tegevuste pildistamisel RAW vormingut kasutades jookseme veidi vastu seina imeväikse RAW puhvriga. Mina eelistan alati RAW-d JPG-le, nii et ainus abimees siin on kiire (vähemalt 60 mb/s) mälukaart, mis puhvrist failid kiiremini maha kirjutab ja uutele ruumi teeb. EOS 550D värskele omanikule soovitan samuti soojalt JPG-vormingule hüvasti öelda ning RAW võimalusterohke maailmaga tutvust teha. Aega arvuti taga (mis seal salata, ka mälukaarti) kulub mõistagi tiba rohkem. Lõpptulemuses on see-eest pildistajal palju rohkem kaasa rääkida.

EOS 550D 18 megapikslit on kahe teraga mõõk. Algaja fotohuvilise püüavad suured numbrid ilmselt hästi võrku ja eks see Canoni strateegia olegi. Aga nii väiksele sensorile sellise hulga megapikslite kuhjamine tähendab seda, et difraktsioon hakkab ava koomale keerates kiirelt pildi teravust ja detaili sööma. 1.6x kropiga sensori ja 18 megapiksli puhul on see number arvutuste järgi juba f/6.8. Minu tehtud testide kohaselt hakkas teravus silmaga hoomatavalt pehmenema f/8-st alates. Seega, kui just Tilt-Shift objektiive ei kasuta, ei ole see kere maastikupildistamiseks (või mujal, kus on vaja tihti kinnise avaga pilti teha, et pilt otsast-otsani terav saada) just parim valik. Difraktsiooni mõjud torkavad hästi silma erinevate avadega võetud kaadreid külg-külje kõrval võrreldes.

Tänaseks päevaks ei ole Canoni uute digipeeglite Full HD videokvaliteet ilmselt enam kellelegi uudiseks. Ka EOS 550D omanikud ei pea siin pettuma. Meenuvad maailma fotofoorumitest loetud kurjade kasutajate sõnavõtud, kes ainult video pärast endale kaks korda kallima EOS 7D soetasid. Mõnda aega hiljem anti välja EOS 550D, mis täpselt sama head videopilti toodab. 550D-l on erinevate kaadrisageduste ja vormingute seas ka VGA Crop nimeline funktsioon, mis lahtiseletatult annab võimaluse filmida VGA vormingus umbes seitsmekordse suurendusega pilti. See kvaliteet ei kõlba mõistagi enam mujale, kui vaid veebis esitlemiseks, aga eks 300 millimeetri 2100-ks “venitamisel” on ka oma hind.