Speedlinki hiiri on minu töölauale maandunud ka varem ja reeglina on need minult saanud positiivse hinnangu. Kui minu ette maandus seekord Speedlink Reticos mängurihiir, siis olin ma juba ette positiivselt häälestunud. Allpool saate teada, kas minu ootused olid õigustatud või mitte.

Kui varasemad Speedlinki hiired, mis mu käte alt läbi on käinud, pole oma välimusega oluliselt silma paistnud. Reticos seevastu tagasihoidlikkusega silma ei paista. Seda vaadates meenuvad mulle erinevad ulmeteemalised noorsoofilmid nagu näiteks „Tron“ ja kümned teised samasse kategooriasse kuuluvad. Või siis arvutimängud nagu näiteks „Halo“ ja teised samasugused. Hiire kujus pole iseenesest midagi ulmelist, küll aga on selle pealne kaetud mustriga, mida võiks nimetada prismaatiliseks. Prismaatiline tuleneb sõnast prisma. Aga mitte lihtsalt prisma, vaid selline prisma, mis särab erinevas valguses, mis on tarkvara abil reguleeritav.

Mehelikku ja tulevikule vihjavat vürtsi lisavad hiire külgede süsinikuimitatsiooniga katted. Vähemalt ma arvan, et tegu on imitatsiooniga. Isegi kui see on imitatsioon, siis tundub see näppude all mõnus – libe aga samas ka veidi kare.

Sci-fi-teemale vihjab siiski pisut ka hiire kuju, mis on mõeldud mõlema käega kasutamiseks ehk siis tegu on sümmeetrilise ülesehitusega. See lisab hiirele teatavat sarnasust mingi ulmesõidukiga, olgu siis õhu või maismaa omaga. Veidi ebasümmeetriat lisab küll kaabel, mis on hiire külge kinnitatud hiire otsa vasakust servast, mitte hiire otsa keskelt.

Pisut arusaamatu ja ebaotstarbekas tundub ainult rulliku ja DPI-klahvi vahele jääv haljas metallriba. Siin jään ma disaineri fantaasia lahtimõtestamisel jänni.

 

Esialgu ma ausalt öeldes ei arvanudki, et sellele hiirele mingit tarkvara vaja on. Vähemalt ümbriselt ei leidnud ma selle kohta ühtegi vihjet, et võiks kuskilt midagi alla laadida. Alles Speedlinki koduleht andis mulle märku, et hiireklahvid on konfigureeritavad. Siinjuures tahaks soovitada Speedlinkil võtta eeskuju HP-st, mille Omen sarja tarkvara otsis Windows 10 ise üles, sikutas alla ja installeeris. Ülimalt mugav igatahes. Ma ei tea, mis diil HP-l Microsoftiga on, kuid soovitan sama diili teha ka Speedlinkil.

Küll aga suutis Speedlinki tarkvara mind üllatada oma välimusega. Kasutajaliideses olid omavahel liidetud ulme ja retro samal ajal ning ma ei saaks öelda, et see tulemus kuidagi mulle meelepärane oleks. Üldmulje on veidi nagu fotol, kus India sputnikut viidi stardiplatsile härjarakendiga. Aga see on ainult visuaalne üldpilt, tarkvara töötab nagu vaja ning küsitavast välimusest hoolimata oli kasutajaliides ka piisavalt intuitiivne ja võimalusterohke.

 

Steve Jobs kirjeldas kunagi oma vastleiutatud iPhone’i sõnadega „It just works“, mis on jäänud Apple’i üheks lipukirjaks tänaseni. Kui ma peaksin selle peatüki võimalikult lühikesena vormistama, siis sellest fraasist piisaks täielikult. Mitte midagi vapustavat ühesõnaga. Reticos hiir töötab umbes nii nagu lind lendab või auto sõidab.

Üldiselt on Speedlinki hiirte disain minult alati kiitva hinnangu saanud. Erandiks pole ka Reticos. Ehkki veidi norida ma siiski tahaksin. Põhiliseks ebakohaks on nupp, mis on algselt lähtestatud DPI muutmiseks. Isegi kui selle funktsiooni muuta, asub see täpselt keset hiirekasutaja peopesa. See tähendab, et selle nupu kasutamiseks peab mängija hiire praktiliselt käest lahti laskma. Seega saab DPI-d muuta vaid suhteliselt rahulikus situatsioonis. Loomulikult võib DPI muutmise suunata ka mõne hiire vasakul küljel asuva pöidlaklahvi alla, kuid siis jääb kõnealune klahv täiesti kasutuks. See on aga ainus suurem puudus selle hiire juures.

Hiir ise on suhteliselt madal, et käsi saaks sellel rahulikult lebada. Selline asend võimaldab pidada arvutis ka pikalevenivaid virtuaallahinguid nagu näiteks MMO-des on reidid, kus tosin ja rohkem võõrast inimest peavad oma oskused ja võimed ühe konkreetse ülesande lahendamiseks ühendama. Kuigi mulle endale üldiselt mõlemakäehiired ehk siis sümmeetrilised hiired eriti ei meeldi, siis Reticose puhul see mulle ebamugavust ei tekitanud. Muidugi liikus minu vana hea lahinguratsu Roccat Tyon Reticosest palju sujuvamalt, kuid tegu on ka täiesti erinevates hinnakategooriates hiirtega.

 

Häid arvutihiiri on poed täis. Miks peaks siis hiirt valides eelistama Speedlink Reticost? Esimese asjana soovitaks ma seda muidugi silmatorkava välimuse pärast. Sedavõrd külluslikku valgusmängu ei ole ma näinud ühegi teise hiire juures, kus valgusmänguga on kaetud kogu hiire selg ehk pealne.

Teiseks põhjuseks on mugavus. Speedlinki hiirte ergonoomika on olnud juba pikka aega kiiduväärne ning ka Reticos on käe all väga mugav. Igal näpul on oma koht, käsi ise lausa puhkab hiirel.

Kolmandaks, aga mitte viimaseks põhjuseks võiks olla hind. Võibolla saab Speedlink Reticosega isegi sama raha eest rohkem kui kallimate hiirte puhul. Korralik koostekvaliteet, tipptasemel ergonoomika ja värvikas välimus – sellist buketti suudavad siiski pakkuda vaid vähesed, kui üldse keegi teine. Ning kindlasti võib sellisel kombol olla hoopis teine hind.

Muuseas, reticos tähendab Šveitsi kesk- ja idaosa meessoost põliselanikke. Milline seos on sellel hiirel aga antud kodanikega ei oska ma hetkel välja nuputada. Aga mida arvad sellest seosest sina?

 

Speedlink Reticos arvutihiir Photopointis »